2-22-3570/164 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2026. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-22-3570

Kohtuasi

A Gi (nimetavas G) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: A G (isikukood xxx, elukoht: xxx )

Usaldusisik: Andres Julle (KesKes Consulting OÜ, e-post:

xxx)

Võlausaldajad:

Xxx OÜ, e-post: xxx

xxx OÜ (endine xxx, e-post: xxx

AS xxx, e-post: xxx

xxx OÜ (endine xxx OÜ, e-post: xxx )

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A Gi (nimetavas G) maksejõuetusmenetluses võlgade ümberkujundamise

kava (kohtumääruse lisa 1).

2. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Andres Julle

(KesKes Consulting OÜ, e-post: xxx ).

3. Kohustada A Git tegema võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlgade

ümberkujundamise kavale 1 x kuus hiljemalt iga kuu viiendaks (5) kuupäevaks alates

võlgade ümberkujundamise kava kinnitava määruse jõustumisele järgnevast kuust.

4. Kohustada A Git esitama tehtud maksete kohta aruande (maksekorraldused)

usaldusisikule hiljemalt iga kuu kümnendaks (10) kuupäevaks usaldusisiku e-posti

aadressile xxx .

5. Jätta menetluskulud A Gi kanda.

5.1. Kinnitada usaldusisiku Andres Julle tasuks 596 eurot (käibemaksuta).

5.2. Määratud usaldusisiku tasu maksta välja A Gi poolt kohtu deposiidina tasutud

summa arvelt KesKesConsulting OÜ arvelduskontole xxx SEB Pank AS-is.

6. Avaldada teade võlgniku võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

7. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Võlausaldaja võib

esitada määruskaebuse siis, kui ta eelnevalt kohtule ümberkujundamiskava suhtes

esitanud vastuväite.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

1. A G esitas 10.03.2022. a Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles soovib

enda suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

2. Maakohtu 15.06.2022. a määrusega võeti avaldus menetlusse, nõustajaks määrati Andres

Julle ning nõustajal tuli esitada võlgade ümberkujundamiskava hiljemalt 15.07.2022. a.

3. Viru Maakohtu 22.01.2024. a määrusega A Gi avaldus rahuldati. Kohus kinnitas võlgade

ümberkujundamise kava, mille kohaselt võlgnik tasub 50% võlausaldajate nõuetest 60 kuu

jooksul.

4. Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2024. a määrusega maakohtu määrus tühistati ning asi saadeti

maakohtule tagasi uueks arutamiseks.

5. Nõustaja esitas 27.03.2025. a kohtule uue kava, esitades eelnevalt kava tutvumiseks

võlausaldajatele, andes vastamise tähtaja hiljemalt 26.03.2024. a. Võlausaldaja xxx xxx OÜ ei

olnud kavaga nõus. Võlausaldaja xxx OÜ nõustus ümberkujundamiskavaga. Tähtajaks ei

esitanud vastust võlausaldajad xxx AS ja Xxx OÜ. Uue kava kohaselt tasub võlgnik

kogunõuetest (28 395,74 eurot) 50% (14 196,60 eurot) 60 kuu jooksul (kuumakse suurus

236,61 eurot).

6. Kohus teostas 17.03.2026. a päringu Andres Jullele. Nõustaja vastas, et võlgnik töötas kuni

2025. aasta augustikuuni välismaal. Hetkel on võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus ca 400

eurot ja töötutoetus 460 eurot. 2026. aasta augustis jääb võlgnik pensionile (pensioni suurus

ca 800 eurot kalendrikuus). Võlgnik on suuteline võlgade ümberkujundamiskava täitma.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Maakohus on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele ning usaldusisiku poolt kohtule

esitatud võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada.

8. Võlgnik esitas võlgade ümberkujundamise avalduse 10. märtsil 2022. a, seega kohaldub

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 alusel tema avalduse menetlemisele kuni 30.

juunini 2022. a kehtinud VÕVS. VÕVS § 25 lg 3 kohaselt võib kohus määrata võlgnikule kas

enne kava kinnitamise otsustamist või kava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja kava

muutmiseks või uue kava esitamiseks. VÕVS § 25 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta

ümberkujundamiskava sõltumata VÕVS § 24 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui selle

täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline.

9. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt võlgniku kohustusi vähendatakse 50% ning

täidetakse kokku summas 14 198 eurot 55 senti 60 kuu jooksul. Kava ei sisalda kohtutäiturite

tasusid. Kavast jääb välja AS-i LHV Pank hüpoteegiga tagatud nõue 27 953 eurot 95 senti.

10. VÕVS § 1 lg 1 sätestas, et seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule

(võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja

vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate

õigustatud huve. VÕVS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta

ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.

11. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole vaidlust, et võlgnik on makseraskustes isik

VÕVS § 1 lg 1 mõttes. Võlgniku poolt kohtule esitatud selgitustest ja tõenditest ning kohtu

poolt kogutud tõenditest nähtuvalt oli võlgniku igakuiseks sissetulekuteks avalduse esitamise

ajaks kokku 860 eurot (töötasu 560 eurot ja sotsiaaltoetus 300 eurot), käesoleval ajal ca 860

eurot (töövõimetoetus ja töötutoetus) ning alates augustist 2026. a ca 800 eurot (pension).

Avalduse kohaselt on võlgnikul rahalised kohustused nelja võlausaldaja ees kokku 28 395,74

eurot. Võlgnik on selgelt makseraskustes, sest ei suuda korraga kõiki võlakohustusi täita.

12. VÕVS § 2 lg 1 sätestas, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse

võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise

tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Sama sätte lg 3

kohaselt saab ümber kujundada sissenõutavaks muutunud kohustusi. Lisaks saab VÕVS §-s 3

sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekid või

muutuvad sissenõutavaks pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist.

13. Käesoleval juhul taotleb võlgnik võlgade ümberkujundamist nende täitmise tähtaja

pikendamise teel, tasudes kõik põhinõuded 50% ulatuses kõigi võlausaldajate eest sõltuvalt

võla suurusest 60 kuu möödumisel.

14. VÕVS § 24 lg 1 sätestas, et kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui

ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. VÕVS § 24 lg 2

sätestas, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade

ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle

nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava

alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on

mõjuv põhjus.

15. Nõuete puhul on tegemist võlgniku poolt nõuetekohaselt tagastamata laenu- ja krediidi

põhiosaga ning kõrvalnõuetega. Ühegi võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud.

16. Kohus tuvastas, et nõusolekut on avaldanud neljast võlausaldajast kaks – xxx OÜ

(nõustub), xxx AS ja Xxx OÜ (ei vastanud). Kavaga ei ole nõus xxx OÜ.

17. VÕVS § 24 kohaselt võib kohus ümberkujundamisekava kinnitada ka juhul, kui sellega on

nõustunud vähemalt pooled võlausaldajad. Seega on kohtul olemas ümberkujundamisekava

kinnitamiseks vajalik võlausaldajate osakaal.

18. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või

kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui

raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda

tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääri

va huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja

võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib

kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.

19. Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamise seaduse põhimõte on vältida

makseraskusi ja pankrotimenetlust arvestades samas võlausaldajate huvisid. Arusaadav, et

laenuandjatel ning võlausaldajatel on erinevad majandusstrateegiad, kuid võlgade

ümberkujundamise kava kinnitamise eelduseks on võlausaldajate võrdne kohtlemine.

20. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on eelkõige alternatiiv pankrotimenetlusele

ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad

võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes

sellega, milles nad oleksid juhul kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks

pankrotimenetluses. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas ei kohelda ühtki võlausaldajat

võrreldes teiste võlausaldajatega ebaõiglaselt. Võlgade ümberkujundamise käigus

kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded eesmärgil, et nende nõue pärast

ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui on võimalik selle nõude võimalik

rahuldamine võlgniku pankroti korral. Arvestades võlgniku sissetulekute suurust ja seda, et

tema korteriomandile on seatud hüpoteek, on võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimisel võlausaldajatel võimalus suuremas osas nõude rahuldamisele kui

pankrotimenetluses.

21. Võlgniku pankrotimenetlusega kaasneks märkimisväärne kulu pankrotihalduri tasuna ja

kulutustele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse korral tuleb arvestada, et

pankrotiseaduse § 173 lg-te ja 5 kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse

kestel saama täies ulatuses selle osa sissetulekust, millele seaduse kohaselt ei või pöörata

sissenõuet, ning lisaks 25% sellest sissetulekust, millele võib seaduse kohaselt pöörata

sissenõude. Võlgnikul on võimalik pankrotimenetlusele järgnev kohustustest vabastamise

menetlus läbida ka võlausaldajatele väljamakseid tegemata. Eeltoodu põhjal ei oleks võlgniku

pankrotimenetlus pandiga tagamata nõudega võlausaldaja jaoks võlgade ümberkujundamisest

tulusam menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetlus võimaldab antud juhul kaitsta

paremini võlgniku huvisid, võimaldades võlgnikul iseendaga toimetuleku.

22. Kohtu hinnangul võib pidada käesolevaid asjaolusid arvesse võttes ümberkujundamiskava

täitmist võlgnikule jõukohaseks. Kava täitmine praegusel kujul peaks võimaldama võlgnikul

lisaks tasuda ka igakuiseid jooksvaid kulutusi. Võlgnik on motiveeritud oma kohutusi täitma

ja võlgadest vabanema ning kohtul puudub mõistlik alus kahelda võlgniku tahtes, mis on

kajastatud ümberkujundamise kavas. Võlausaldajate huvid on kaitstud ka VÕVS § 39 lg 3

regulatsiooniga, mille kohaselt taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel.

23. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamiskava täidetav. Kohus arvestab seda, et tähtaja pikendamine võimaldab täita

kõikide võla-usaldajate põhinõuded 50% ulatuses.

24. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt toimetatakse määrus, millega ümberkujundamiskava

kinnitatakse, kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi

ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka

avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

25. Võlgade ümberkujundamiskava on lisatud käesolevale kohtumäärusele (lisa 1).

26. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik. Võlgnik annab

kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi

järelevalvekohustuse täitmisel.

27. Kohtu selgitused.

VÕVS § 29 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega

ümber kujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse

täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet

maksma panna.

VÕVS § 31 lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust

ega avaldust hagita menetluse nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.

VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude

pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes

ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.

VÕVS § 35 lg 1 alusel võib võlgnik, nõustaja või võlausaldaja asjaolude muutumise korral,

iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise

seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse

ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib

ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on

tehtud kohtulahend.

VÕVS § 39 lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel,

samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

VÕVS § 39 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et:

1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2)

ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei

suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud

ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende

suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades;

6) võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna

teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks.

USALDUSISIKU TASU

28. Kohus kohustas võlgniku menetluse jooksul tasuma kohtu deposiiti nõustaja tasu

ettemaksu kokku 596 eurot (400+196). Võlgnik tasus kohtule ettemaksuna kokku 596 eurot

(200+200+98+98).

29. VÕVS § 19 lg 5 alusel kehtestatud Justiitsministeeriumi 04.04.2011. a määruse nr 21

„Võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning hüvitamisele

kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 4 alusel arvestab kohus tasu määramisel nõustaja

ülesannete mahtu ja keerukust ning nõustaja teadmisi ja kogemusi. Tasu määramisel võib

kohus lähtuda ka füüsilisest isikust ettevõtja võlgniku tegevusalast, võlausaldajate arvust,

ümberkujundamiskavas osalevate võlausaldajate arvust, nõustaja kutseoskusest, mis on

vajalik ümberkujundamiskava koostamiseks ja võlausaldajatega suhtlemiseks, võlgade

ümberkujundamise menetluse tulemuslikkusest ning muudest asjaoludest. Määruse § 3 lg 1

kohaselt makstakse nõustajale võlausaldajatega läbirääkimiste ettevalmistamise,

läbirääkimiste pidamise, ümberkujundamiskava koostamise ja kohtu poolt määratud

ülesannete täitmise eest tunnitasu, mille alampiir on kümme protsenti töötasu alammäärast

kuus ja ülempiir kakskümmend protsenti töötasu alammäärast kuus.”

30. Vabariigi Valitsuse 9.12.2022. a määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1

kohaselt oli töötasu alammäär 2023. aastal 725 eurot.

31. Kohus on seisukohal, et nõustaja tasu taotluses märgitud tegevused on olnud

põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Nõustaja nimetatud ajakulu on

põhjendatud. Nõustaja tasu 596 eurot jääb eelviidatud määruses märgitud tasumäära

piiridesse.

32. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus nõustaja tasuks 596 eurot (8 tundi x 74,50 eurot), mis

tuleb nõustajale tasuda võlgniku poolt makstud nõustaja tasu ettemaksust.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik