2-26-5695/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedU.F (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi J.O (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku
Legislator headnote
AI generated2-26-5695/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Määruse tegemise aeg ja koht
26. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-26-5695
Kohtuasi
U.F-i hagi J.O vastu elatise vähendamiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja U.F (isikukood XXX)
Kostja J.O (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta U.F-i hagi J.O vastu elatise vähendamiseks menetlusse võtmata.
2. Jätta menetluskulud U.F-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu
möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. U.F (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi J.O (kostja) vastu elatise vähendamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
1 (3)
2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule
uus hagiavaldus õigete kostjate vastu. Lisaks peab hagis olema välja toodud hageja selge nõue
ning hagiavalduse aluseks olevad asjaolud.
3. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid
olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse
menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks
või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat
eesmärki võimalik saavutada.
3.1. Kohus märgib, et elatise vähendamise nõudes on kostjateks alaealised lapsed, kelle kasuks
on kohtulahendiga elatis välja mõistetud. Kostjaks ei ole lapsevanem. Kuna hageja on esitanud
hagi lapsevanema vastu, kes ei saa kostjaks olla, siis esineb alus hagi menetlusse võtmata
jätmiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik
saavutada.
3.2. Lisaks märgib kohus, et hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele
ettenähtud nõuetele (TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et
hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad
faktilised asjaolud (hagi alus) ja hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest
lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse.
Käesolevalt esinevad hagis ulatuslikud puudused, sh hagi esitatud laste isa vastu. Kohtule
esitatud hagis on välja toomata hagi aluseks olevad asjaolud ja selged nõuded. Eeltoodust
tulenevalt ei vasta kohtule esitatud hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud
vorminõudele.
Kohus selgitab hagejale, et TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt
tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete
suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja
hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille
kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise
üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama,
kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse
muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude
muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28.10.2015 otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Kohtul tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega
on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja
eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu 20.06.2017 otsus asjas nr 3-2-1-
67-17, p 11).
Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi
asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.
Hagis ei ole välja toodud, milliste kohtulahenditega on elatis välja mõistetud ja millised
asjaolud on muutunud pärast elatise väljamõistmise kohta lahendi tegemist, arvestades eelmise
2 (3)
kohtulahendi asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt esineb hagis puudus. Samuti ei ole hagis välja
toodud, mis summani elatise vähendamist iga lapse osas taotletakse.
4. Hagiavalduses sisalduvad ulatuslikud puudused takistavad kohtul hagi menetlemist.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2
p 2 alusel. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.
5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel
hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks
määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.
6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,
ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse
võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus
keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei
ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi
menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Roonet
kohtunik
3 (3)