Legislator Case Law & Legislation
2-26-5695/2 AI generated

2-26-5695/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-26-5695/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

U.F (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi J.O (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

Legislator headnote

AI generated

2-26-5695/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-5695

Kohtuasi

U.F-i hagi J.O vastu elatise vähendamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja U.F (isikukood XXX)

Kostja J.O (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta U.F-i hagi J.O vastu elatise vähendamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud U.F-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. U.F (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi J.O (kostja) vastu elatise vähendamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

1 (3)

2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule

uus hagiavaldus õigete kostjate vastu. Lisaks peab hagis olema välja toodud hageja selge nõue

ning hagiavalduse aluseks olevad asjaolud.

3. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid

olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

3.1. Kohus märgib, et elatise vähendamise nõudes on kostjateks alaealised lapsed, kelle kasuks

on kohtulahendiga elatis välja mõistetud. Kostjaks ei ole lapsevanem. Kuna hageja on esitanud

hagi lapsevanema vastu, kes ei saa kostjaks olla, siis esineb alus hagi menetlusse võtmata

jätmiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik

saavutada.

3.2. Lisaks märgib kohus, et hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele

ettenähtud nõuetele (TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et

hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud (hagi alus) ja hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest

lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse.

Käesolevalt esinevad hagis ulatuslikud puudused, sh hagi esitatud laste isa vastu. Kohtule

esitatud hagis on välja toomata hagi aluseks olevad asjaolud ja selged nõuded. Eeltoodust

tulenevalt ei vasta kohtule esitatud hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud

vorminõudele.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt

tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete

suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja

hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise

üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama,

kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse

muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude

muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28.10.2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Kohtul tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega

on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja

eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu 20.06.2017 otsus asjas nr 3-2-1-

67-17, p 11).

Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.

Hagis ei ole välja toodud, milliste kohtulahenditega on elatis välja mõistetud ja millised

asjaolud on muutunud pärast elatise väljamõistmise kohta lahendi tegemist, arvestades eelmise

2 (3)

kohtulahendi asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt esineb hagis puudus. Samuti ei ole hagis välja

toodud, mis summani elatise vähendamist iga lapse osas taotletakse.

4. Hagiavalduses sisalduvad ulatuslikud puudused takistavad kohtul hagi menetlemist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2

p 2 alusel. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.

5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks

määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus

keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei

ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi

menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)