2-25-128243/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jüri-Karl Leppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-128243

Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X

vastu tasumata leppetrahvi summas

15 eurot väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

15 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja: X (isikukood XXX)

Menetlusliik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt Xlt hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 15

eurot.

3. Määrata menetluskulud kostja X kanda.

4. Mõista kostjalt Xlt hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja

menetluskulude hüvitis 600 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult

siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 24.11.2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 30 euro saamiseks. Kohus tegi 26.11.2025

võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas 27.11.2025 nõudele vastuväite.

2. Hageja esitas 30.12.2025 hagiavalduse kostja vastu 15 euro nõudes. Hagiavalduse

kohaselt oli kostja 23.08.2024 parkinud sõiduki numbrimärgiga XXX (sõiduk) hageja

opereeritaval parkimisalal Noblessner, Peetri 3, Tallinn. Kostja ei olnud parkimise eest

tasunud ehk parkis sõiduki parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kostjale

leppetrahvinõude summas 55 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 30.08.2024. Kostja tasus

12.09.2024 hagejale 40 eurot. Hageja oli selgelt leppetrahviteatele märkinud, et nõustub

40 euro tasumisega üksnes juhul, kui kostja tasub leppetrahvi hiljemalt 30.08.2024.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on tasunud hagejale 40 eurot 21 päeva jooksul trahvi

väljastamisest. Kostja ei ole hoidnud enda kohustuste täitmisest kõrvale ning hageja ei

teatanud nõude osalisel rahuldamisel, et osa nõudest on täitmata. Kohtueelseid

meeldetuletusi ei ole kostja kätte saanud ning esimene teade oli kohtu makseettepanek.

Hageja ei ole käitunud nõuete esitamisel heas usus ning nõude sissenõudmisega

kaasnenud kulud ei ole proportsionaalsed. Kostja ei vaidle vastu, et hageja teatas

leppetrahvist

23.08.2024 ning kostja sai selle samal päeval sõiduki kojamehe vahelt kätte.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.

5. Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lõike 1 alusel. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

2 (6)

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-

16, p 16).

6. Hageja nõuab kostjalt 23.08.2024 esitatud leppetrahvinõude tasumist, sest kostja on

rikkunud parkimislepingust tulenevat kohustust. Leppetrahv on võlaõigusseaduse (VÕS)

§

158 lõike 1 järgi lepingus ettenähtud kohustus maksta lepingu rikkumisel kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi maksmise kohustuse

eelduseks kehtiva lepingu ja leppetrahvi kokkuleppe olemasolu, kostja kohustuse rikkumine

(VÕS § 100) ning kostja vastutus lepingu rikkumise eest (VÕS §-d 103 ja 160). Lisaks peab

hageja teatama kostjat leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2).

Leppetrahvi eelduseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lõike 1 esimese lause järgi

tõendama hageja (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11). Üldjuhul piisab leppetrahvinõude

tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot

äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RKTKo 06.12.2017, 2-15-

3430/58, p 18).

7. Pooled ei vaidle, et kostja on sõiduki vastutav kasutaja, kostja sõlmis hagejaga lepingu ja

on osaliselt leppetrahvi tasunud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lõigetest 2 ja 4

lähtuvalt ilma tõendeid hindamata tuvastatuks.

8. Leping loetakse sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9). Parkimislepingule on iseloomulik,

et see sõlmitakse ühelt poolt parkimiskorraldaja poolt vastava teabe (infotahvlite)

avaldamisega parkla sissesõidu juures ning teistelt poolt parkija poolt sõiduki

parkimisega vastavate tingimuste mõjupiirkonnas (vt RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p

11 teine lõik; TlnRnKo 29.06.2023, 2-22-136652, p 8). Kohus leiab, et praegusel juhul on

parkimisleping on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lõike 1 mõttes ning

tüüptingimused on saanud VÕS § 37 lõike 1 järgi lepingu osaks, sest lepingutingimused

(dtl 83) on infotahvlitega kostjale teatavaks tehtud (dtl 31-36).

9. Hageja väitel ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat

parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist ehk

kostja oli jätnud parkimise eest tasumata (p 2.2; dtl 22). Kostja ei ole väitnud, et tal

polnud kohustust parkimise eest tasuda või et ta oli tasu maksnud.

10. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping VÕS § 271

mõttes. Kostja kui üürniku põhikohustuseks on tasuda üüri. Kohus tuvastab, et kostjal oli

lepingupunkti 4 järgi kohustus tasuda parkimistasu või omada parkimisõigust andvat

parkimiskaarti või – luba (p 4; dtl 83). Seega vastab pooltevaheline leping üürilepingu

tunnustele VÕS § 271 mõttes, sest tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab

parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 25.1.2017,

32-1-68-16, p 29; RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22).

11. Esitatud väidete järgi ei ole kostja parkimistasu maksnud. Kostja pole ka väitnud, et tal

oleks parkimiskaart või -luba. Seega tuvastab kohus, et kostja on VÕS § 100 mõttes

3 (6)

rikkunud VÕS § 271 ja lepingupunktis 4 sätestatud kohustust tasuda parkimistasu ehk

üüri.

12. Kohus tuvastab, et lepingupunkti 5 esimese lause järgi kohustub lepingu rikkumise korral

üürnik tasuma üürileandjale leppetrahvi 55 eurot (p 5; dtl 83). Kohus peab omal algatusel

kontrollima ka tüüptingimustel sõlmitud lepingupunktide kehtivust VÕS §-de 42-44 järgi

(RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.2). Sealjuures tuleb kehtivuse kontrollimisel

arvestada, kas auto parkija oli tarbija või majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (RKTKo

26.01.2017, 3-2-1-80-16, p 26). Kohus leiab, et praegusel juhul on tüüptingimustel sõlmitud

leppetrahvikokkulepe lepingu osaks ja kehtiv. Kohus arvestab sealjuures, et parkimistasu ühe

tunni eest oli üks euro, kuid ühe ööpäeva eest mitte rohkem kui kümme eurot (dtl 83) ja

leppetrahv ei asenda parkimistasu nõudmise õigust. Kostja ei ole väitnud, et

leppetrahvikokkulepe oleks ebamõistlik ega pole välja toonud asjaolusid, mis praegusel juhul

võimaldaksid kohtul teistsugusele järeldusele jõuda. Seega on VÕS § 158 lõike 1 mõttes

lepingus kehtivalt ette nähtud leppetrahvi tasumise kohustus mistahes lepingurikkumise eest.

13. Kohus leiab, et hagejal oli õigus esitada kostjale leppetrahv summas 55 eurot. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et kostja rikkus üüri maksmise kohustust ehk kostja on VÕS § 100

mõttes lepingut rikkunud. Kostja ei ole väitnud, et ta ei vastuta lepingu rikkumise eest

(VÕS §-d 103 ja 160). Hageja esitas koheselt pärast lepingutingimuste rikkumise

tuvastamist leppetrahvinõude summas 55 eurot (dtl 28) ning kohus tuvastab 23.08.2024

kell 22:13:21 tehtud foto järgi, et leppetrahv oli sõiduki kojamehe vahele paigutatud (dtl

30). Leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib

parkimisteenuse osutamisel pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 70 mõttes (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146/31, p

12). Kostja enda väitel sai ta selle ka samal päeval kätte (p I; dtl 86).

14. Leppetrahvinõude järgi oli hageja valmis tingimuslikult aktsepteerima ka 40 euro

tasumist, kui leppetrahv tasutakse hiljemalt 30.08.2024. Eeltoodu ei ole praegusel juhul

asjakohane, kuivõrd kostja ise väidab, et ta tasus leppetrahvi 12.09.2024 (p 2; dtl 53).

15. Kohus leiab, et eeltooduga on hageja tõendanud leppetrahvi esitamise eeldusi ning tal on

VÕS § 108 lõike 1 ja § 158 lõike 1 ning lepingutingimuste punkti 5 alusel õigus nõuda

leppetrahvi tasumist summas 55 eurot. Nõue muutus VÕS § 82 lõike 7 järgi

sissenõutavaks maksetähtpäevale järgneval päeval ehk 31.08.2024.

16. Kohus selgitas 21.01.2026 kirjas (dtl 67) kostjale, et kui hageja esitab tõendid enda

väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lõike 1 alusel kohustus oma

vastuväidet omakorda tõendada (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 20). Kostja ei ole

esitanud ühtegi väidet ega tõendit, millest lähtuvalt tuleks hagiavaldus jätta rahuldamata.

Kostja on väitnud, et hageja ei ole tõendanud parkimise hetkel kehtinud

parkimistingimusi (p 1; dtl 88), kuid ei ole väitnud ega tõendanud, millised tingimused

tema arvates tegelikult kehtisid.

17. Hagejal oli seega õigus nõuda 55 eurot leppetrahvi. Hageja nõuab jätkuvalt 15 euro

tasumist, sest kostja on 40 eurot tasunud. Kostja ei ole seega täitnud oma kohustusi 15

euro ulatuses. Leppetrahvi nõudeõigust ei väära kostja väited nõudest teatamise kohta,

sest kostja ei ole vaielnud vastu leppetrahvinõude esitamisele mõistliku aja jooksul.

4 (6)

Järelikult oli hagejal õigus alates 31.08.2024 leppetrahvi sissenõudmiseks esitada hagi

või maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Kehtiva õiguse järgi ei ole kohtusse pöördumise

eelduseks nõudekirja või muu teate edastamine. Kostjal oleks olnud endal võimalik

täiendavate kulude vältimiseks hiljemalt maksettepaneku saamisel hagejaga suhelda ning

näiteks kompromiss sõlmida. Kostja esitas ise vastuväite ning pidi seega arvestama, et

vaidlus võib jätkuda hagimenetluses, sest teda oli 26.11.2025 maksettepanekus selle

kohta hoiatatud.

18. Kohus rahuldab hagi täielikult ning mõistab kostjalt välja 15 eurot.

19. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab

järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse.

20. Kohus rahuldab hageja hagiavalduse. Kohus jätab menetluskulud kostja anda (TsMS §

162 lg 1).

21. Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lõike 8 järgi määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 18. peatüki

5. jao erisusi.

22. Hageja esitas 29.01.2026 menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud menetluskuluna

kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud nelja tunni eest summas 480 eurot ilma

käibemaksuta (p 2; dtl 77-78). Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuluna ka

maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu summas 20 eurot väljamõistmist (p 4.2;

dtl 26).

23. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas

kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide

sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna ehk

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Väljamõistetava menetluskulu suuruse

ülempiiri ei ole põhjendatud rangelt tsiviilasja hinnaga siduda. Ka väikese väärtusega

hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema

kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p-d 17 ja 19).

24. TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Väljamõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele

tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus ei pea üksikasjalikult igat kuluartiklit

välja tooma ja eraldi hindama (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12).

25. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muu hulgas

kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahuga (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Kohtu hinnangul saab praegusel

5 (6)

juhul hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot pidada tavapäraseks ja

põhjendatuks ning vastab kohtuvaidluse olemusele. Kohus loeb õigusteenuse osutamiseks

kulunud aja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks 480 eurot ilma käibemaksuta, arvestades

esindaja kulude suurust tervikuna.

26. Lisaks mõistab kohus hageja taotluse ja TsMS § 172 lõike 9 kolmanda lause ja § 4842

alusel välja kiirmenetluses tekkinud menetluskulu summas 20 eurot.

27. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel on kokku makstud riigilõivuna 100

eurot, mis on põhjendatud ja vajalik kulu, sest hagi on täielikult rahuldatud.

28. Kokkuvõttes peab kostja hüvitama hagejale menetluskulud summas 600 eurot (480 + 100

+ 20) ilma käibemaksuta.

29. Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri-Karl Leppik

kohtunik

6 (6)