Legislator Case Law & Legislation
2-25-19793/10 AI generated

2-25-19793/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-25-19793/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt Y.F-ilt (Y.F) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Välja mõista kostjalt Y.F-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

Legislator headnote

AI generated

2-25-19793/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Välja mõista kostjalt Y.F-ilt (Y.F) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Välja mõista kostjalt Y.F-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

Keywords

AI generated
supervised financial group financial sector measures finance company financing plan medium-term financing financial services act
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2026, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19793

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.F vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

1080,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

aadress XXX, 10149, XXX)

Hageja esindaja Sigrid Rahkema (OÜ Julianuse Õigusbüroo;

e-post XXX)

Kostja Y.F (isikukood XXX; registrijärgne aadress XXX

XXX, XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Y.F-ilt (Y.F) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlgnevus 636,38 eurot, intress kokku 21,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised

perioodi 26.10.2024 – 19.11.2025 eest 74,59 eurot ning sissenõudmiskulud 30 eurot, kokku

762,81 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Y.F-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (636,38

eurolt) alates 20.11.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui

põhinõude ulatuses (so 636,38 eurot).

4. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 81% ulatuses kostja Y.F-i ja

19% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

7. Välja mõista kostjalt Y.F-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena

307,80 eurot.

8. Välja mõista kostjalt Y.F-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ viivis menetluskuludelt

(307,80 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

9. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

10. Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 19.11.2025 Y.F-i (Y.F; kostja) vastu hagi, milles palub

kostjalt välja mõista lepingust nr L89014905578 tulenev põhivõlgnevus 305,19 eurot, intress 65,63

eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 71,71 eurot ning viivis alates

20.11.2025 kuni põhinõude summas 305,19 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 22%

aastas. Hageja palun kostjalt välja mõista ka lepingust nr L89016945154 tulenev põhivõlgnevus

331,19 eurot, intress 22,01 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

81,35 eurot ning viivis alates 20.11.2025 kuni põhinõude summas 331,19 eurot täitmiseni

lepingujärgse viivisemääras 23% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 7.03.2026. Kostja tähtaegselt

kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 1080,39 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

2(5)

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (edaspidi ka krediidiandja) ja Y.F 17.01.2024

järelmaksulepingu nr L89014905578, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega

305,19 eurot (dtl 14-18). Kostja kohustus tasuma ka intressi 22% tagastamata krediidisummalt

aastas. Kostja pidi tagasimakseid sooritama maksegraafiku alusel perioodil 20.07.2024 –

20.03.2025. Hageja väidete kohaselt kostja tagasimakseid teinud ei ole. Kuna kostja oma lepingulisi

kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 4.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 38). Kostja tähtaegselt

võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 25.10.2024 lepingu üles (dtl 39). 11.02.2025 loovutas

krediidiandja nõude hagejale (dtl 40).

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja Y.F 13.07.2024 järelmaksulepingu nr

L89016945154, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 331,19 eurot (dtl 19-23).

Kostja kohustus tasuma ka intressi 23% aastas. Kostja pidi tagasimakseid sooritama maksegraafiku

alusel perioodil 20.01.2025 – 20.12.2025. Hageja väidete kohaselt kostja tagasimakseid teinud ei

ole. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 4.10.2024

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

(dtl 38). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 25.10.2024 lepingu üles

(dtl 39). 11.02.2025 loovutas krediidiandja nõude hagejale (dtl 40).

8. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

9. Käesoleval juhul on hageja kinnitud, et krediidilepingu sõlmimisel lähtuti ainult kostja enda

esitatud andmetest ning avalikest registritest tehtud päringutele. Kostja kontoväljavõtet küsitud ei

ole. Krediidiandja on lähtunud kostja aasta keskmisest sissetulekust 504,15 eurot. Kohtule ei ole

esitatud EMTA tõendit ennast vaid ainult kopeeritud tulemus süsteemist, seega ei ole võimalik

kohtul ka veenduda, millal nimetatud päring tehtud on. Maksehäireregistri päring on tehtud alles

19.11.2025, seega on nimetatud dokument loodud kohtumenetluse jaoks ning kohtul puudub

veendumus, et vastav päring ka tegelikkuses tehti enne lepingute sõlmimist. Kostja on ise märkinud

laenutaotlustesse, et tema igakuisteks kohustusteks on 1000 eurot. Krediidiandja on võtnud kostja

kohustuste suurusena arvesse 0 eurot. Krediidiandja ei ole selgitanud, kas ta on kostja tegelikke

kohustusi ka kontrollinud. Ühtlasi oli kostjal lepingute sõlmimise hetkel ka kaks alaealist last,

kellega krediidiandja ei ole lepingute sõlmimisel arvestanud. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja

esitanud piisavalt tõendeid asjaolu kohta, et krediidiandja oleks piisava hoolsusega analüüsinud

kostja krediidivõimet, sh kontrollinud kostja tegelikke püsikulusid ning finantskohustusi.

10. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 22% ja 23%

aastas, (vt dtl 15 ja 20). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4,50% ja

4,25%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt

kokkulepitud intressi nõuda. Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse puhuks, kui kohus leiab, et

krediidiandja ei ole järginud vastutustundlikulaenamise põhimõtet. Nimetatud ümberarvestuse

3(5)

kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista lepingu nr L89014905578 alusel põhiosa 305,19 eurot

ning intressi 9,43 eurot, samuti sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivis alates ülesütlemisele järgnevast

päevast so 26.10.2024, kuni põhiosa tasumiseni, mis käesoleva 04.12.2025 seisuga on 74,47 eurot

ja ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis kuni põhivõla tasumiseni.

Lepingu nr L89016945154 puhul ei ole kostja samuti mitte ühtegi tagasimakset sooritanud.

Lepingu nr L89016945154 põhiosa jääk on 331,19 eurot. Peale nõude loovutamist ei ole kostja

hagejale makseid teinud. Seega on tasumata põhiosa jääk 331,19 eurot. Lepingu nr L89016945154

kohaselt tuli osamakseid tasuda perioodil 20.01.2025 – 20.12.2025. Esialgne krediidiandja ütles

lepingu L89016945154 üles samuti 25.10.2025, kuna kostja oli võlas juba varasema lepinguga

L89014905578, mille järgi oldi 3 osamaksega võlas. Hageja esitas alternatiivselt lepingu nr

L89016945154 täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ja välja mõista

sissenõutavaks muutunud osamaksed (20.01.2025-20.11.2025) summas 307,66 eurot, millest

põhiosa on 295,31 eurot ja intressid 12,35 eurot, samuti palub hageja välja mõista viivis tasumata

põhiosalt lepingujärgses määras 23% aastas kuni põhiosa tasumiseni. Samuti palub hageja välja

mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva osamakse TsMS § 369 alusel alljärgnevalt ja viivis:

Maksepäev Põhiosa jääk Põhiosa Intress Igakuine osamakse

20.12.2025 35,88 35,88 0,06 35,94

Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud ka viimane osamakse, seega peab kohus

põhjendatuks mõista kostjalt välja kogu põhinõude (331,19 eurot), seadusjärgse intressi (12,41

eurot) ning sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 26.10.2024 – 19.11.2025 eest.

Seega peab kohus hageja esitatud ümberarvestus õiguspäraseks põhiosa (305,19 eurot + 331,19

eurot) ja intressi nõude (9,43 eurot + 12,41 eurot) osas. Ühtlasi on hagejal õigus nõuda kostjalt

viivist.

Kohus ei saa aga nõustuda hageja poolse viivise arvestusega. Hageja on ümberarvestuse kohaselt

leidnud, et tal on õigus küsida viivist lepingus kokku lepitud määras ehk vastavalt 22% ja 23%

aastas, mis vastasid ka lepingus kokkulepitud intressi määradele. Kohtus sellega ei nõustu.

Käesoleval juhul on leidnud kinnitust, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning selle tulemusel tuleb nii intressi kui ka viivisenõue viia kooskõlla VÕS § 4034 lg-s 7

rakenduvate määradega.

Sellisele seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 11.04.2025 otsuses tsiviilasjas nr

2-23-10680, mille punktis 9.4 on kohus märkinud, et maakohus märkis õigesti, et krediidiandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Käesoleval juhul see nii ei ole. Seetõttu kohaldas maakohus

ka õigesti VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi, rahuldades üksnes põhivõla nõude ning esitatud

ulatust arvestades intressi- ja viivisenõuded viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades.

Seega tulenevalt eeltoodust kuulub rahuldamisele hageja viivise nõue kostja vastu võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 26.10.2024 – 19.11.2025 eest kokku summas

74,59 eurot ning alates 20.11.2026 põhinõudelt kuni kohase tasumiseni, kuid mitte rohkem kui

põhinõude ulatuses.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

4(5)

13. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 81% ulatuses kostja ja 19% ulatuses hageja kanda.

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

15. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 280 eurot ning õigusabikuludest summas 507

eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses

kandnud.

16. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

17. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks.

Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot,

kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses

vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 380 (280+100) * 81% = 307,80 eurot.

19. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (307,80 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)