2-25-16761/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lihtmenetlusotsus

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

25. märts 2026

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-25-16761

B2 Impact OÜ hagi B.E vastu tarbijakrediidilepingust nr

S236088905 tuleneva põhivõlgnevuse 1502,87 euro, intressi

179,85 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 195,35 euro

ja sissenõudmiskulu 34 euro väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

1913,07 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046)

Hageja lepinguline esindaja

Anu Volmer

Kostja

B.E (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista B.E-lt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 402,88 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 17,25 eurot ja alates 26.03.2026 kuni põhivõla tasumiseni jooksev viivis

tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta resolutsiooni p-s 2 nimetatud summat ületavas osas hagi rahuldamata.

4. Jätta menetluskuludest 22% kostja kanda ja 78% hageja kanda.

5. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista B.E-lt B2

Impact OÜ kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 69,30 eurot ning viivis

tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

6. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000

eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi

pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas

edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes

olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Tartu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi B.E vastu (dtl 1-12). Hageja palub

kostjalt välja mõista OÜ Omaraha ja kostja vahel 24.05.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

S236088905 tulenev põhivõlgnevus 1502,87 eurot, intressid 179,85 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 195,35 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja palub jätta kõik

menetluskulud kostja kanda, sh hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt oli tarbijakrediidilepingu (dtl 32-37) järgi laenusummaks 2500 eurot,

millest 2432 eurot väljastas 25.05.2023 krediidiandja kostja arvelduskontole (dtl 39), summast

arvati maha lepingutasu 50 eurot, tagatisfondi tasu 87,50 eurot ning ülekandetasu 0,50 eurot.

Leping sõlmiti krediidiperioodiga 36 kuud, krediidikulukuse määraga 41,8% aastas ning

intressimääraga 31,01% aastas. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud tasuma laenusumma koos

intressiga igakuiste osamaksetena 107,51 eurot, kogu krediidi kogukuluks oli 3870,52 eurot.

Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 2029,12 eurot, millest põhiosa katteks arvestati

997,13 eurot, intressi katteks 985,02 eurot ning ülejäänud osa moodustasid kõrvalkulud (sh

osamakse edasilükkamise tasu 38 eurot, menetlustrahv 5 eurot ja viivis 3,97 eurot). Kostja rikkus

lepingust tulenevaid kohustusi, jättes osamaksed tasumata. Krediidiandja andis kostjale

19.04.2025 täiendava 14-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas lepingu

ülesütlemise ja nõude loovutamise eest (dtl 51). Kuna kostja ei kõrvaldanud rikkumist ning oli

viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega (24.02.2025, 24.03.2025 ja 24.04.2025), ütles

krediidiandja lepingu erakorraliselt üles 07.05.2025 ning loovutas nõude hagejale B2 Impact OÜ

(dtl 14). Ülesütlemise seisuga oli võlgnevus 1703,40 eurot, millele lisandub jooksev viivis.

4. Hageja selgitas lepingu sõlmimise asjaolusid, märkides, et krediidiandja kontrollis

vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevalt kostja krediidivõimelisust. Kostja esitas

laenutaotluses andmed oma sissetuleku (1500 eurot), majapidamiskulude (700 eurot),

finantskohustuste (250 eurot), ülalpeetavate arvu (3) ning tööandja kohta. Krediidiandja

kontrollis esitatud andmeid muu hulgas Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister OÜ

andmebaasidest (dtl 18-19) ning teostas krediidiskooringu (dtl 16-17), mille käigus kehtivaid

maksehäireid kostjal ei tuvastatud. Pensioniregistri andmetel oli kostja keskmine sissetulek

1687,88 eurot, mida arvestati krediidivõimelisuse hindamisel. Kostja igakuised kohustused

hinnati kogusummas 1114,30 eurot, hõlmates finantskohustusi, majapidamiskulusid ja

ülalpeetavate kulusid. Arvestades lisaks laenulepingu järgset igakuist makset 107,51 eurot, jäi

kostjale igakuiselt vaba raha 466,07 eurot. Eeltoodust tulenevalt järeldas krediidiandja, et kostja

on võimeline täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel ning järgis

laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

5. Samas esitas hageja 23.10.2025 kohtunõude täitmiseks alternatiivselt ka nõude

ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja on nimetatud põhimõtet

rikkunud (dtl 73-77). Sellisel juhul tuleks intressimäär asendada seadusjärgse määraga ning kõik

senised maksed arvestada põhiosa katteks, käsitledes neid osaliselt ennetähtaegse tagasimaksena.

Sellise ümberarvestuse kohaselt oleks hageja nõue 332,88 eurot (väljastatud krediit 2362,00

eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed 2029,12 eurot), millele lisandub

seadusjärgne viivis alates 23.10.2025. Kuna kostja ei ole laenu tagasi maksnud ning viimane

makse tehti 24.01.2025, ütles krediidiandja lepingu üles 07.05.2025 ning nõue on muutunud

sissenõutavaks.

6. Kostjale on hagimaterjalid 26.11.2025 kättetoimetatud e-posti aadressile XXX, kuid kostja

tähtaegselt (10.12.2025) oma vastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

8. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

9. Kohus leiab, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping nr S236088905 on

kvalifitseeritav VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepinguna. Samuti on tuvastatav, et

kostja allkirjastas lepingu 24.05.2023 kell 15.38 (dtl 28-37) ning 25.05.2023 kanti kostja

arvelduskontole laenusumma 2432 eurot (dtl 39).

10. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg

2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb

krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7,

lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul

oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija

ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.

11. Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt

vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661, p 55). Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud,

et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal

siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole

lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui

krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei

saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.

12. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidiandja on tuginenud peamiselt kostja enda esitatud andmetele, millest nähtub kostja

hinnanguline sissetulek ja väljaminekud. Kuigi krediidiandja on teinud päringuid maksehäirete ja

krediidiajaloo kontrollimiseks (Creditinfo ja Krediidiregister), ei nähtu toimikust, et oleks

kontrollitud kostja tegelikke igapäevaseid väljaminekuid või rahalisi kohustusi ulatuses, mis

võimaldaks hinnata tema tegelikku maksevõimet. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas

krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on võimeline laenulepingust tulenevaid kohustusi

täitma, kui puudub objektiivne ülevaade kostja tegelikust rahalisest olukorrast, eelkõige konto

väljavõtte või muu samaväärse tõendi näol. Lisaks ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kolme

ülalpeetava kuluks on üksnes 164,30 eurot kuus. Arvestades Statistikaameti 2025. aasta

arvestuslikku elatusmiinimumi (361,40 eurot kuus), millest juba minimaalne toidukorvi

maksumus ühe isiku kohta on ligikaudu 163,50 eurot, ei ole selline arvestus realistlik ega

võimalda teha usaldusväärseid järeldusi kostja tegeliku maksevõime kohta.

13. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olnud asjaolusid, ei ole kohtul võimalik järeldada, et hageja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja on esitanud alternatiivse

arvutuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

kohustust. Hageja hinnangul kujuneb nõude suuruseks ümberarvestuse korral 332,88 eurot,

lähtudes väljastatud krediidisummast 2362,00 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt

tasutud 2029,12 eurot. Hageja ei nõua ümberarvestuse korral lepingujärgseid intresse ega muid

krediidikulusid, vaid piirdub üksnes krediidi põhiosa jäägi ning seadusjärgse viivise nõudega

alates 23.10.2025.

14. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise

vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kui

tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema

eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-

23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26).

15. Kohus on tuvastanud, et kostja on lepingu nr S236088905 alusel tasunud kokku 2029,12

eurot. Arvestades, et kostjale väljastatud krediidisumma oli 2432 eurot (dtl 39), on kostja

tagastamata krediidisumma 402,88 eurot (2432 – 2029,12), mitte 332,88 eurot, nagu hageja

väidab. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu arvestatakse kogu tagasimakstud

summa üksnes põhiosa katteks ning seega mõistab kohus hageja kasuks 402,88 eurot (2432 –

2029,12). Seda ületavas osas jätab kohus hagi rahuldamata.

16. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel välja

põhivõlalt 402,88 eurolt viivise perioodi 23.10.2025 - 25.03.2026 eest 17,25 eurot (kohtu

arvutused: www.viivisekalkulaator.ee) ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kohus

jätab hagi rahuldamata osas, milles see ületab väljamõistetud põhivõlgnevuse ning sellelt

arvestatud viivise.

Menetluskulud

17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise

ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 22% ulatuses (420,13 : 1913,07 x 100), jäävad sellises ulatuses

menetluskulud kostja kanda ja 78% ulatuses hageja enda kanda. Menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (315 eurot). Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 69,30 eurot (315 × 22%). Kostja ei ole

menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja

tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik