2-25-19882/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

26.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-19882

Kohtuasi

O.N hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti

kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 024/2025/2598

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O.N määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja O.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga

Väina-Kesler

Kostja Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu,

registrikood 70001975)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24.11.2025 määrus muutmata.

2. Jätta O.N määruskaebus rahuldamata

3. Määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta O.N kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad teiste menetlusosaliste menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-25-19882

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.N (hageja) esitas 20.11.2025 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti

kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 024/2025/2598

lubamatuks. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse täitemenetluse peatamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on täitedokumendiks Sotsiaalkindlustusameti 29.05.2025 ettekirjutus

haldusasjas P13-V2025-177793 (haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks)

ning nõude sisuks on alusetult makstud perehüvitised (nõude suurus 20.10.2025 seisuga 12

300,21 eurot). 29.05.2025 ettekirjutust haldusasjas P13-V2025-177793 ei toimetatud hagejale

nõuetekohaselt kätte, mistõttu ei ole see jõustunud. Hageja on esitanud Sotsiaalkindlusameti

otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtusse. Kuna täitedokument ei ole kehtiv, nõue ei ole

sissenõutav ning seda ei ole võimalik sundtäita, siis tuleb sundtäitmine kehtetuks tunnistada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 24.11.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest, jättis hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldata ning menetluskulud hageja kanda.

3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole selle

eesmärki võimalik saavutada.

4. Hagiavalduse kohaselt on täitemenetluses nr 024/2025/2598 täitedokumendiks

Sotsiaalkindlustusameti 29.05.2025 ettekirjutus haldusasjas P13-V2025-177793 (haldusakt

avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks) ning nõude sisuks on alusetult makstud

perehüvitised (nõude suurus 20.10.2025 seisuga 12 300,21 eurot). Haldusmenetluse (HMS) §

51 lg 1 kohaselt on ettekirjutuse näol tegemist haldusaktiga.

5. Hageja on esitanud kohtule hagi, milles palub keelata haldusakti sundtäitmine põhjusel, et

haldusakt ei ole kehtiv. Kuivõrd hageja eesmärgiks on saavutada avalik-õiguslikust suhtest

tuleneva kohustuse täitmise lõppemine (hageja leiab, et nõue ei ole õiguspärane ning ei

tunnista nõuet), on vaidlusalusel õigussuhtel avalik-õiguslik sisu. Maakohus leidis, et

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 annab võlgnikule õiguskaitse eelkõige olukorras,

kus sundtäitmisel on eraõiguslik kohtulahend või kokkulepe, mis sisaldab võlgniku

nõusolekut alluda kohesele sundtäitmisele. Selliste eraõiguslike täitedokumentide kohtulikuks

kontrollimiseks ongi võlgnikule antud võimalus tugineda nende kehtetusele, nõude

puudumisele või lõppemisele. Käesoleval juhul tuleneb hageja kohustus avalik-õiguslikust

suhtest. HMS § 64 lg 2 järgi otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise

kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta

haldusakti kehtetuks tunnistama. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja

lõppemiseni või haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni

(HMS § 61 lg 2). HMS § 70 lg 1 esimese lause kohaselt haldusakt tunnistatakse kehtetuks

iseseisva haldusaktiga. Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide (HMS § 71 lg 1). Isikul, kelle vaie

jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda

halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud tingimustel ja korras kaebusega

halduskohtusse (HMS § 87 lg 1). Hageja märkis hagis, et on pöördunud halduskohtusse.

6. Maakohus ei saa täitevvõimu tehtud otsuseid muuta väljaspool korralist kaebemenetlust,

milleks Eesti õiguskorras on halduskohtumenetlus. Selle tõttu on kehtiva haldusakti

2-25-19882

resolutiivosa, vaatamata võimalikule õigusvastasusele, üldjuhul siduv ka haldusaktiga seotud

tsiviilvaidlust lahendavale kohtule. Maakohus on tsiviilkohtumenetluses siiski pädev

tuvastama, kas haldusakt kehtib ja kas see on õiguspärane, kui sellest sõltub mõne tsiviilasja

lahendamine, kuid kehtivat haldusakti ei saa tsiviilkohtumenetluses tunnistada kehtetuks või

seda muuta. Kehtivas kohtupraktikas on analoogseid asju lahendanud halduskohtud.

7. Kuivõrd maakohus keeldus hagi menetlemast, siis jättis maakohus hagi tagamise taotluse

rahuldamata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määrus, võtta hagi

menetlusse ja peatada täitemenetlus täiteasjas nr 024/2025/2598 kuni vaidluse lõpliku

lahendamiseni.

9. Hageja arvates ei saanud maakohus hagi perspektiivituse üle otsustada ilma menetlust

alustamata. Maakohtu järeldus, et tegemist on avalik-õigusliku suhtest tuleneva vaidlusega,

mis kuulub halduskohtu pädevusse, on põhjendamatu. Ilma haldusakti sisuga tutvumata ei

saanud kohus tuvastada õigussuhte laadi ega teha pädevuse kohta lõplikku otsust.

10. TMS § 221 lg 1 kohaldub ka olukorras, kus täitemenetlus tugineb haldusaktile, ning

tsiviilkohus on pädev kontrollima täitedokumendi täidetavust ja sundtäitmise lubatavust,

sõltumata sellest, kas haldusakti õiguspärasus on vaidlustatud halduskohtus. Haldusvaidluse

olemasolu ei tähenda automaatselt, et tsiviilkohus ei saa tagada tõhusat õiguskaitset

täitemenetluses, eriti olukorras, kus sundtäitmine on juba alanud ja võib põhjustada

pöördumatut kahju.

11. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagi eesmärk on haldusakti kehtivuse vaidlustamine ning

järeldas selle põhjal ebaõigesti, et maakohus ei saa hagi rahuldada. Hagi ei ole suunatud

haldusakti kehtetuks tunnistamisele, vaid üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele

TMS § 221 lg 1 alusel, mille üle on maakohus pädev otsustama ka juhul, kui haldusakti

kehtivuse üle käib vaidlus halduskohtus.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

14. Maakohus keeldus hageja hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel,

mis võimaldab jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui kohus

leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, on tal

kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 16).

Kolleegiumi hinnangul põhjendas maakohus oma menetluslikku otsustust piisavalt.

Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS

§ 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust neid kõiki ei korda.

2-25-19882

15. Hageja tõi hagiavalduses esile, et täiteasjas nr 024/2025/2598, mille sundtäimise palus

hageja tunnistada lubamatuks, on täitedokumendiks Sotsiaalkindlustusameti 29.05.2025

ettekirjutus haldusasjas P13-V2025-177793 ning nõude sisuks on alusetult makstud

perehüvitised (20.10.2025 seisuga 12 300,21 eurot). Seega on täitedokumendina nimetatud

Sotsiaalkindlustusameti 29.05.2025 ettekirjutuse puhul haldusasjas P13-V2025-177793

tegemist TMS § 2 lg 1 p-s 21 nimetatud täitedokumendiga (haldusakt avalik-õigusliku

rahalise kohustuse täitmiseks).

16. Võlgnikul on võimalik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221

alusel. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 järgi muu kui kohtulahendi

sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul,

saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited

täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

17. Hageja tõi hagiavalduses esile, et sundtäitmine on lubamatu seetõttu, et täitedokument ei

ole õiguspärane, see ei ole kehtiv ega jõustunud. Hagiavalduse kohaselt on hageja

täitedokumendi (haldusakti) halduskohtus vaidlustanud, kuid lahendit ei ole veel tehtud. HMS

§ 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest

alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast

avaldamist. Hageja hagiavalduse kohaselt on ta haldusakti kätte saanud, kuigi vaidlustab seda,

millisel kuupäeval. Seega ei ole hageja väiteid arvestades põhjendatud leida, et haldusakt ei

oleks praegusel juhul kehtiv. HMS § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks

tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni

või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Hageja ei ole väitnud, et ükski HMS §

61 lg-s 2 loetletud alutest oleks täidetud. Hageja on väitnud ühtlasi, et haldusakt on tühine,

kuid ka haldusakti tühisuse kindlakstegemist saab nõuda HMS § 63 lg 4 alusel haldusorganilt

ja halduskohtul.

18. Maakohus on õigesti järeldanud, et hageja esitatust oli arusaadav, et hageja sooviks on

vaidlustada sisuliselt haldusakti, mis ei ole praegusel juhul võimalik. Maakohus on

põhjendatult asunud seisukohale, et maakohus ei saa täitevvõimu otsuseid muuta väljaspool

korralist kaebemenetlust ehk halduskohtumenetlust. Maakohus ei saa anda hinnanguid ega

teha otsustusi haldusakti kui täitedokumendi kehtivuse ja õiguspärasuse üle. Praegusel juhul

on halduskohtumenetluses vaidlus haldusakti kehtivuse ja õiguspärasuse üle. Põhjendamatu

on järeldada, et käesoleva tsiviilasja lahendamine sõltuks maakohtu hinnangutest haldusaktile,

aga mitte halduskohtu otsusest. Maakohus saab kontrollida, kas haldusakt, millega

haldusorgan tunnistas kehtetuks raha maksmise aluseks oleva haldusakti, on, isikule teatavaks

tehtud või kättetoimetatud; haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud või halduskohtu poolt

tühistatud; kehtivusaja kaotanud (kui on tähtajaline haldusakt); realiseeritud või sellest

tulenev kohustus täidetud. Haldusakti tühistamine ja haldusakti õiguspärasuse hindamine on

ainult halduskohtu pädevuses (RKEKo 28.03.2016, 3-2-1-178-15, p-d 17–18).

19. Kuivõrd haldusakti kehtivust ja õiguspärasust saab hinnata vaid halduskohtumenetluses

ning haldusakti kehtivusest sõltub hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine, siis on

maakohus õigesti leidnud, et hageja hagi on perspektiivitu. Hageja esile toodud asjaoludel ei

ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldada, ilma et halduskohus oleks

otsustanud haldusakti kehtivuse ja õiguspärasuse üle.

2-25-19882

20. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostjat ei ole veel menetlusse kaasatud, puuduvad

kostjale hüvitatavad menetluskulud.

21. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise

aluse alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)