2-25-14269/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing, Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

26.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-14269

Kohtuasi

Z.A hagi M.K vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2025/645

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.11.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.A määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Z.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kai Villemson

Kostja M.K (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.11.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule

hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Z.A määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.A (hageja) esitas 01.09.2025 Harju Maakohtule M.K (kostja) vastu hagi, milles palus

tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 022/2025/645 lubamatuks.

2. Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur Elin Vilippus kostja 08.01.2025 taotlusel hageja

suhtes täiteasja nr 022/2025/645 Harju Maakohtu 17.06.2024 määruse täitmiseks (tsiviilasi nr

2-22-13916), millise määruse resolutsiooni p 4 sätestab kostja suhtluskorra lastega. Hageja

leiab, et tema ei ole kohustusi rikkunud. Vastavalt kehtivale suhtluskorrale on kostja saanud

kohtuda lastega kohtumääruse p 4.2 kohaselt kaks korda kuus kuni kaks tundi korraga (v.a

olukordades, kus kohtumised on tühistatud erakorraliste asjaolude tõttu nagu haigestumised),

2-25-14269

mida kinnitavad Kose Vallavalitsuse edastatud vastused teabenõuetele. Alates 01.12.2024 on

kohtumised aset leidnud järgnevalt: 09.12.2024 ehk enne Harju Maakohtu 17.06.2024 lahendi

jõustumist toimunud kohtumine Kose Sotsiaal- ja Hariduse Tugiteenuste keskuses;

16.12.2024 mõlemad vanemad viibisid kohtumise ruumis ilma tugiisikuta; 27.01.2025;

10.02.2025; 17.02.2025; 14.04.2025; 28.04.2025; 19.05.2025; 02.06.2025; 09.06.2025;

07.07.2025; 14.07.2025; 18.08.2025; 25.08.2025. Muudel kuupäevadel kokku lepitud

kohtumised on erakorraliste asjaolude tõttu ära jäänud. Hageja leiab, et suhtluskord ei keela

tugiisiku viibimist kohtumistel. Kolmanda isiku viibimist 09.12.2024 kohtumisel ei saa pidada

suhtluskorra rikkumiseks ning kostja on täitemenetluse algatamisega käitunud hea usu

põhimõtte vastaselt.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus 18.11.2025 keeldus määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole selle

eesmärki võimalik saavutada.

5. Hageja esitas kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täiteasjas nr

022/2025/645. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse TMS-i alusel

nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvatest kohtuotsustest ja -

määrustest tsiviilasjades. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et

nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi

kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et TMS § 221 lg-s 1 sätestatud

vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on

tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on

hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks

(RKTKo 10.02.2021 2-19-9679, 12). TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil

jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (RKTKo

24.10.2018, 2-16-17776, p 13).

6. Täitemenetluses on täitedokumendiks Harju Maakohtu 17.06.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-

22-13916, millega kohus reguleeris laste suhtlust isaga (kostja) alljärgnevalt:

-

Kuni 30.11.2024 kohtub isa lastega kaks korda kuus esmaspäeval või teisipäeval üks tund

korraga Kose alevikus. Kohtumist viib läbi Kose Vallavalitsuse esindaja, kes lepib

kohtumise igakordse täpse toimumise aja vanematega kokku. Kohtumise juures viibib ema

(hageja). Kohtumise juures võib viibida SOS Lasteküla Eesti Ühingu perekonna

tugevdamise projekti töötaja, kellega on Kose Vallavalitsusel sõlmitud koostööleping.

-

Alates 01.12.2024 kohtub isa lastega kaks korda kuus esmaspäeval või teisipäeval kuni

kaks tundi korraga Kose alevikus. Kohtumist viib läbi Kose Vallavalitsuse esindaja, kes

lepib kohtumise igakordse täpse toimumise aja vanematega kokku. Kohtumise juures

viibib ema. Kohtumise juures võib viibida SOS Lasteküla Eesti Ühingu perekonna

tugevdamise projekti töötaja, kellega on Kose Vallavalitsusel sõlmitud koostööleping.

-

Alates 12.01.2026 vaadatakse üle isa ja laste suhtluse maht üle kohtumisi läbiviiva

lastekaitsespetsialisti ning vanemate kokkuleppel lastekaitsespetsialistiga suurendatakse

kehtivat suhtluse mahtu.

2-25-14269

-

Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt

mõistetavalt nõustunud e-kirja teel.

7. Kohtumäärus on jõustunud 16.12.2024. Hageja leiab, et sundtäitmine tuleks tunnistada

lubamatuks, kuna hageja (lapse ema) ei ole teinud takistusi lapsele isaga (kostjaga)

suhtlemiseks, mistõttu ei ole õigustatud tema suhtes täitemenetluse alustamine. Hagiavalduses

on hageja välja toonud isa ja laste kohtumiste ajad.

8. Maakohus leidis, et kohtu ette toodud asjaoludest on selgunud, et hageja (kes leiab, et ei ole

rikkunud suhtluskorda) ja ka kostja (kuivõrd alustas täitemenetlust, olles olukorraga mitte

rahul) sooviks on käesoleva hagi raames uuesti avada kohtus menetlus lapse suhtluskorra

kindlaksmääramiseks. Kui asjaolud on suhtluskorra määramise osas lahendi tegemise ajaga

võrreldes muutunud, võib lapse huvides olla kohtu määratud suhtluskorra muutmine

(perekonnaseaduse § 123 lg 2). Seda, kas täitedokumendiks olev kohtulahend vastab jätkuvalt

lapse huvidele, on esmajoones võimalik kontrollida suhtluskorra muutmise menetluses. Kuni

suhtluskorra lahendit ei ole muudetud, on tegemist kehtiva täitedokumendiga, mille alusel on

sissenõudjal õigus taotleda täitemenetluse algatamist. Laste huvidele vastava suhtluskorra

vanemate vahel kokkuleppimine või kohtu poolt määramine ei ole saavutatav läbi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

Kohtupraktika kohaselt on erandjuhtudel võimalik tunnistada sundtäitmine lubamatuks ka

TMS § 221 lg-s 1 nimetamata asjaoludel. Kuid suhtluskorra muutmise võimalik vajadus

selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole, mille kohaselt tuleb suhtluskorra vaidlus lahendada

asjakohases hagita menetluses, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega võtta hagi menetlusse. Hageja palub jätta määruskaebemenetlusega seotud

hageja menetluskulud kostja kanda.

10. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud hageja eesmärke hagi esitamisel. Hageja eesmärk ei

ole hagi raames uuesti avada või sisuliselt arutada laste suhtluskorda. Hageja on kohtumäärust

kohaselt täitnud ning ei soovi käesoleva hagi raames suhtluskorra muutmist. Hageja on

esitanud hagi põhjusel, et kostja on hageja vastu esitanud põhjendamatu täitmisavalduse, mille

tagajärjel asuti kohtumäärust sundtäitma. Hageja ei nõustu, et peaks alluma põhjendamatule

täitemenetlusele või tasuma täitemenetluse kulud, sest täitemenetlus oli algatatud

põhjendamatult. Sundtäitmise tagajärjeks oleks täitemenetluse lõpetamine olukorras, kus

suhtluskorra rikkumist ei ole esinenud. Kostja tegevus on olnud hageja suhtes pahatahtlik.

Kuna kohtutäitur keeldus hageja kaebusi rahuldamast ja Harju Maakohus ei leidnud, et

kohtutäituri tegevus oleks olnud õigusvastane ning kohtutäitur keeldus täitemenetlust

lõpetamast isegi olukorras, kus ta ise 07.07.2025 kontrolltoimingu käigus rikkumisi ei

tuvastanud, siis on hageja ainsaks tõhusaks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamine. Ka Harju Maakohus on kohtutäituri tegevuse peale esitatud

kaebuse lahendamisel viidanud, et täitemenetluse lõpetamiseks ning täitedokumendi

täidetavuse kontrollimiseks tuleb pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagiga.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-25-14269

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

13. Kolleegiumi arvates keeldus maakohus ebaõigesti hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 2 võimaldab jätta hagiavalduse menetlusse võtmata,

kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata on kohtul

kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda

üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi

materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).

14. Võlgnikul on võimalik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221

alusel. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et erandjuhul

saab sundtäitmise lubamatuks tunnistada TMS § 221 lg-s 1 nimetamata asjaoludel (RKTKm

08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 12).

15. Praegusel juhul esitas hageja hagi kohtulahendiga seatud suhtluskorra sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel, tuginedes sellele, et ta täidab täitedokumenti

vabatahtlikult ning täitedokumendist tulenevad kohustused (hageja on taganud laste ja kostja

vahelise suhtluse) on täidetud. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks on TMS §

221 lg 1 esimese lause järgi muu hulgas see, et sundtäidetav nõue on rahuldatud, ei oleks

maakohus tohtinud hagiavalduses esitatud asjaolude õigsust eeldades hagi menetlusse

võtmisest keelduda.

16. Lisaks on hageja hagis tuginenud sellele, et kui hageja kohustused on täidetud ja hageja

täidab täitedokumenti vabatahtlikult, siis on täitedokumendi sundtäitmine hageja suhtes hea

usu põhimõttega vastuolus. Hageja väidete kohaselt on sundtäitmise algatatud eesmärgiga

tekitada hagejale täitemenetluse kulude näol kahju. Kuna hageja on esitanud asjaolud, mille

kohaselt tuleks sundtäitmine lubamatuks tunnistada põhjusel, et see on hea usu põhimõttega

vastuolus, siis ei oleks maakohus ka eeltoodud asjaoludele hinnangut andmata saanud hagi

menetlusse võtmisest keelduda.

17. Kolleegium nõustub hagejaga, et hagiavaldusest ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks

soovinud sundtäitmise lubamatuks hagiga muuta täitedokumendiks oleva kohtulahendiga

määratud suhtluskorda. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et hagejal ei oleks

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võimalik sellist eesmärki ka saavutada.

18. Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud

määruses esitatud põhjendustel ja maakohtu viidatud õiguslikul alusel põhjendatud. Maakohtu

määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa ise hagiavaldust menetlusse võtta, mistõttu kuulub

määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

19. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

2-25-14269

20. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks ja hagiavalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)