2-22-145512/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-145512

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi X vastu võla

nõudes

Hagihind

3738,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood

11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, Harju

maakond), volitatud esindaja Anu Volmer (e-post: xxx);

Kostja: X (isikukood XXX; elukoht xxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

18.09.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi X vastu võla nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja B2 Impact OÜ kanda. Määrata kindlaks, et hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2-22-145512

MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) esitas 22.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult X 3664,07 euro saamiseks. Kohus tegi 25.11.2022 võlgnikule

makseettepaneku. Võlgnik X esitas 27.12.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega

lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.06.2022 konstitutiivse võlatunnistuse, millega kostja

kinnitas, et tunnistab ja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse kokku summas 3212,94 eurot igakuiste

osamaksetega vastavalt kokkuleppe lisas toodud maksegraafikule. Kokkuleppe punktis 2.1.1 lepiti

kokku intressimääras 24% aastas. Kokkuleppe punkti 4 kohaselt osamakse tasumisega hilinemisel

rohkem kui 10 tööpäeva on hagejal õigus nõuda osamakse mittetasumise korral viivist 0,065% päevas

tasumata võlasummalt. Kuna kostja oli viivituses osamaksete tasumisega, edastas hageja kostjale

14.10.2022 vastavalt võlatunnistuse punktile 5 leppetrahvi summas 300 eurot, tasumise tähtajaga

21.10.2022. Kostja on teinud kokku tagasimakseid 250 eurot, millest 174,82 eurot on arvestatud

põhiosa katteks ning 75,18 eurot intressi katteks. 01.11.2022 edastas hageja kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, et võlgnevuse mittetasumisel, ütleb hageja poolte vahel sõlmitud kokkuleppe

üles 14 päeva jooksul alates kirja saatmisest. Kuna kostja hoolimata talle edastatud hoiatusest

võlgnevust ei tasunud ja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva graafikujärgse, st

10.09.2022, 10.10.2022 ja 10.11.2022 osamakse tasumisega, edastas hageja kostjale 21.11.2022

lepingu ülesütlemise teatise, millega leping loeti lõpetatuks teatise väljastamise kuupäevast so.

21.11.2022. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 3038,12 eurot, intress 259,93 eurot,

viivis summas 140,21 eurot ja leppetrahv 300 eurot.

3. Hageja on ostnud IPF Digital AS-ilt lepingust 3856877 tuleneva nõude, kuna kostja rikkus lepingust

tulenevat kohustust. Hageja ja kostja vahel 08.06.2022 sõlmitud võlatunnistusega loodi iseseisev

kohustus, milles pooled leppisid kokku uutes tingimustes. Seega leiab hageja, et eelnevad lepingud ei

saa puutumust omada. Võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel, mis on saanud lepingu osaks, kuna

kostja sai võlatunnistuse tingimuste ja sisuga enne lepingu sõlmimist tutvuda. Ühtlasi ei ole eeltoodud

tingimused ka sellised, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu

(VÕS § 37 lg 3). Tingimused ei ole kuidagi kostjat ebamõistlikult kahjustavad, pigem vastupidi,

võlatunnistuse sõlmimisega tuli hageja kostjale vastu ning võimaldas kostjal kohustuse täitmist

osamaksetena, sealhulgas võla tasumist soodsamatel tingimustel (intressimääraga 24% aastas,

lepingust tulenev intressimäär oli 44,88% aastas). Uute tingimuste kokkuleppimine tõendab veelkord,

et võlatunnistuse sõlmimise eesmärk oli luua iseseisev kohustus. Kostja tahet võlatunnistus sõlmida

näitab ka e-kirjavahetus. Hageja juhib tähelepanu, et kostja pole eelnevalt vastuväiteid nõudele

esitanud, tehes võlatunnistuse alusel ka tagasimakseid. Hagejal on õigus eeldada, et laenuandjad

järgivad seadusi, sh vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitab, et ei ole krediidiandja

KAVS sätestatu tähenduses. Hageja puhul on tegemist asutusega, kes tegeleb võlgade

sissenõudmisega, mitte krediidi andmisega. Seega pole hageja puhul tegemist krediidiasutusega,

kellele kohalduvad krediidiandjate ja -vahendajate seaduses (KAVS) sätestatud nõuded

krediidivõimelisuse hindamise kohta ning kelle kohustus on järgida õigusaktides sätestatud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

4. Tegemist on sidevahendite abil sõlmitud krediidilepinguga, mille laenutoote spetsiifikast tulenevalt

toimub kogu protsess krediidiandaja veebikeskkonna kaudu, sealhulgas ka leping sõlmitakse

krediidiandja portaalis. Krediidi saamiseks pidi kostja ennekõike esitama taotluse credit24.ee

kodulehel. Klient loob isikliku identifitseerimistunnuse, mis koosneb kasutajatunnusest (Kliendi

isikukood) ning Kliendi poolt loodud paroolist. Klient kinnitab oma isikusamasust ja valitud

2-22-145512

identifitseerimistunnuse õigsust Internetipanga kaudu, ID kaardiga või mobiili ID-ga. Kostja ja endise

võlausaldaja IPF Digital AS vahel sõlmiti 15.08.2018 tarbijakrediidileping nr 3856877

krediidilimiidiga 2400 eurot, milles pooled leppisid kokku intressimääras 44,88% aastas, krediidi

kulukuse määraga 56,32% aastas. Krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg 1 esimese

lausega (krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga poolt avaldatavat krediidikulukuse kolmekordset

määra, mis lepingu sõlmimisel oli 59,91%). Krediidikonto Limiit on korduvkasutatav krediidilimiit.

Tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida kostja saab jälle uuesti kasutada. 15.08.2018

lepingu alusel, on kostja saanud kokku krediiti 6105,56 eurot.

5. Hageja tõi esile, et kostja esitas 15.08.2018 taotluse, milles kohustus märkima andmed enda

sissetuleku ja kohustuste kohta. Kostja esitas taotluses järgnevad andmed: netosissetulek 1300 eurot;

finantskohustused 0 eurot; ülalpeetavad 3. Kostja on laenutaotluse esitamisel kinnitanud tema poolt

esitavate andmete õigsust ja täielikkust. Sellest tulenevalt vastutab kostja laenutaotlusel olevate

andmete tõele vastavuse eest. Tegemist on täisealise teovõimelise isikuga, kes peab teadma võetud

kohustuse eesmärki ning oma finantsolukorda. Veendumaks krediidi sobivuses ja jõukohasuses kostja

jaoks, kogus IPF Digital AS lepingu sõlmimisel krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikke andmeid

tarbijalt endalt, kostja poolt esitatud pangakontoväljavõte perioodi 01.05.2018-15.08.2018 kohta,

kontrolliti maksehäirete puudumist, peale mida tehti krediidiandaja poolt kasutatav vaba raha jäägi

arvutus, mis näitab, kas tarbija igakuisest sissetulekust piisab tema majapidamiskuludeks ning

finantskohustuste täitmiseks, kusjuures valem võtab arvesse ka olemasolevate finantskohustuste

võimaliku suurenemise mõju krediidiandaja sise-eeskirjaga kehtestatud koefitsiendi alusel. Lepingu

puhul oli tegemist tingimustega, mida krediidiandaja pidas krediidivõimelisuse hindamise tulemusel

kostjale jõukohaseks, võttes arvesse tema igakuist sissetulekut, kohustusi ning taotletava laenuga

kaasnevat maksekohustuse suurust.

6. Analüüsi tulemusel saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 850 eurot, majapidamiskuludeks

arvestati sise-eeskirjade kohaselt kolme ülalpeetava puhul 500 eurot ning finantskohustusteks 130

eurot. Eelkirjeldatud andmeid kasutas krediidiandaja vastavalt oma sise-eeskirjale krediidivõimelisuse

arvutustest, kus aluseks võeti pangakontoväljavõtte alusel saadud sissetulek 850 eurot, mille tulemusel

ilmnes, et nii laenuteenindamise suhtarv (DTI oli 27%, ei tohtinud olla suurem kui 70%) kui ka vaba

raha jääk (Cash available after MMP oli 107 eurot, ei tohtinud olla väiksem kui 0) vastasid

krediidiandaja sise-eeskirjas sätestatud nõuetele. Seega leidis krediidiandaja kogutud ja kontrollitud

teabe analüüsimise ja kogumise hindamise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline ja suudab

lepingut täita selles kokkulepitud tingimustel. 2400 eurose krediidilimiidi puhul oli igakuine

minimaalne kuumakse 102 eurot (tagasimakseperiood 60 kuud), ning võttes arvesse eelnevalt

väljatoodud numbrit jäi isikul vaba raha jäägiks 107 eurot ning laenuteenindamise suhtarvuks kujunes

27% (maksimaalselt lubatud 70%). IPF Digital AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi, kust selgitada

välja kas isikul on maksehäireid. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija

kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Hageja leiab, et esialgne

võlausaldaja on kostja majanduslikku võimekust hinnanud nõuetekohase hoolsusega. VÕS §-s 4034

sätestatud kohustuste täitmist kinnitab ka asjaolu, et laenusaaja täitis laenulepingust tulenevaid

kohustusi pea kolm aastat.

7. Juhuks, kui kohus leiab hageja seisukohtadele ja esitatud tõenditele vaatamata, et leping sõlmiti

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, tuleks lepingus kokkulepitud intressimäära vähendada

seadusjärgse intressimäärani, mis lepingu sõlmimise ajal oli 0. Arvestades, et kostja kasutusse võetud

krediidisumma oli 6105,56 eurot ning kostja on teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku summas

8570,40 eurot, mis nõude ümberarvestuse korral tuleks arvestada krediidi tagastamiseks, kujuneks

hageja põhinõudeks 0,00 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-22-145512

8. Kostja oma 01.05.2023 esitatud vastuses hagi õigeks ei võta. Kostja vastuväite kohaselt pole ta

hagejalt raha saanud. Kostja sai laenu Credit24´st 2020 a veebruaris. Kostja leiab, et Credit24 ei

kontrollinud kostja krediidivõimekust piisavalt. Laenu andmise ajal oli kostja töötu ja ainuke sissetulek

oli peretoetus ja tööturaha ja lisaks ei arvestatud, et kostja ülalpidamisel oli 3 alaealist last, kellest ühel

on invaliidsus. Lisaks oli kostjal samal aja teisi laene. Hageja kasutas psühholoogilist survet

maksegraafiku sõlmimiseks, pidevalt helistades kostjale. Kostja oli seetõttu stressi all ja ei teadnud,

millised võimalused on. Hagejaga lepingu sõlmimise ajaks oli kostjal palju teisi laene ja hageja ei

kontrollinud kostja krediidivõimekust ega seda, kas kostja on üldse võimeline nende graafikut täitma.

Hageja tegevus viis kostja lõksu, kus kostja enam ei saa enda õigusi kaitsta ja hageja teenib sellelt

liigkasu viiviste näol, teades, et kostja ei olnud tol hetkel võimeline tasuma. Pealegi tegi kostja

hagejale mõningad maksed selle graafiku alusel. Kostja nõuab hagejalt selle raha tagastamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb

jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2

sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite,

millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib

kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama,

miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

10. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 3038,12 eurot, intressi 259,93 eurot, viivise

summas 140,21 eurot ja leppetrahvi 300 eurot. Hageja tugineb nõude esitamisel poolte vahel sõlmitud

võlatunnistusele (dtl 26-28). Pooled leppisid 08.06.2022 kuupäeva kandvas võlatunnistuse p-s 1

kokku, et kokkulepe on sõlmitud eesmärgiga ajatada ja tagada kostja võlgnevuse tasumine.

Võlatunnistuse p 2 järgi kohustatud isik võlgneb võlausaldajale kogusummas 3212,94 eurot; p 2.1.1

kohaselt võlgnetavale nõudesummale lisandub aastaintress 24%; p 5 järgi kui kohustatud isik on

osaliselt või täielikult viivituses vähemalt kahe üksteisele järgneva osamaksega võib võlausaldaja

esitada kohustatud isikule ühekordse leppetrahvi nõude summas 300 eurot, mis kuulub tasumisele 5

tööpäeva jooksul peale vastavasisulise nõude saatmist (dtl 27). Hageja hinnangul on tegemist

konstitutiivse võlatunnistusega (VÕS § 30). Riigikohus on märkinud, et tõendamaks, et võlgnik

tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt

tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust

(RKTKo 03.06.2021 2-19-5601/61, p 16.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei tõenda

hageja poolt kohtule esitatud kirjavahetus konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimist (dtl 126-128).

11. Riigikohus on leidnud, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega

tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust

tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli

tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Sealjuures on Riigikohus kokkuvõtvalt selgitanud, et ei ole vahet, kas (algselt)

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule

või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus

2-22-145512

kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta

kehtivad (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. novembri 2023 määruse p-d 28-29). Tarbija ei saa ühegi

lepinguga (sh võlatunnistusega) võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Seaduse järgi on

tühine seadusjärgset intressimäära ületav intressikokkulepe tarbijaga, kui tarbijakrediidilepingu

sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴ lg 7 esimene lause).

Sellist kokkulepet ei saa muuta kehtivaks sõltumata sellest, mitu korda tarbija erinevate võlatunnistuste

või muude sarnaste lepingutega seda nõuet tunnistab. Kui hageja tugineb võlatunnistusele, mille

aluseks on olnud tarbijakrediidilepingust tuleneva võla tunnistamine või millega on loodud uus

võlasuhe, peab kohus hagiavalduse menetlemisel arvestama tarbijakrediidilepingust tuleva nõude

lahendamisele kohaldatavate sätetega.

12. Hageja esitas kohtule võlatunnistuse aluseks oleva 15.08.2018 tarbijakrediidilepingu nr 3856877

(dtl 157-193). Kostja ja endise võlausaldaja IPF Digital AS vahel sõlmiti 15.08.2018

tarbijakrediidileping nr 3856877 krediidilimiidiga 2400 eurot, milles pooled leppisid kokku

intressimääras 44,88% aastas, krediidi kulukuse määraga 56,32% aastas. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et

tarbijakrediidilepingu nr 3856877 puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Eesti Panga

avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2018 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue

kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,97%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud

piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 19,97=59,91%. Seega ei ületanud kostjale

antud laenu krediidi kulukuse määr laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

13. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja

seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

14. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule laenutaotluse,

kostja pangakonto väljavõtted, taust.ee väljavõtte ja vaba raha jäägi arvutuse. Kohtule nähtub, et

väidetava laenutaotluse puhul on tegemist krediidiandja süsteemi väljavõttega (eelduslikult kliendi

kontoprofiil), mis on ingliskeelne ja sisaldab olulisel määral krediidiandja enda tegevusspetsiifilisi

andmeid (brand, account Number, account SSN, brand, LV Risk Indication, Max Product Offered CL,

Login start (History Trail jmt) (dtl 197-200). Kohtu hinnangul ei ole tegemist kostja poolt täidetud

laenutaotlusega (vaevalt suudaks laenutaotleja täita eelnimetatud andmeid), vaid krediidiandja

süsteemi väljavõttega. Seega pole kohtule kostja enda täidetud laenutaotlust esitatud, mistõttu hageja

etteheited kostja tõeste andmete esitamise kohta on alusetud. Kui krediidiandja sõlmib tarbijaga

krediidilepingu sidevahendi teel, siis võtab krediidiandja (ja temalt nõude omandanud võlausaldaja)

riski, et vaidluse korral peab ta suutma tõendada väidet, et tarbija esitas valeandmeid enda

majandusliku seisundi kohta. Käesoleval juhul ei ole kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud. Lisaks

on kostja esitanud krediidiandjale kontoväljavõtte, mistõttu oli krediidiandjal kohustus andmeid

kontrollida ja krediidivõimelisust hinnata.

15. Kostja Swedbank AS arvelduskonto XXXXXXX väljavõttelt ajavahemiku 01.05.2018-15.08.2018

kohta nähtub kohtule, et kostja sai 2018 maikuus Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust 80,55 eurot,

peretoetust 629,18 eurot, elatist kogusummas 230 eurot (dtl 201-206). Kostja sai 2018 juunikuus

Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust 80,55 eurot, peretoetust 629,18 eurot ja elatist 130 eurot,

2-22-145512

Tallinna linnalt toetust esmakordselt kooli mineva lapse puhul summas 160 eurot (dtl 206-211). Kostja

sai 2018 juulikuus sotsiaaltoetust 80,55 eurot, peretoetust 529,18 eurot, töötasu XXX´lt summas

330,51 eurot, elatist 180 eurot (dtl 211-216). Kostja sai 2018 augustikuus sotsiaaltoetust 80,55 eurot,

töötasu XXX´lt summas 583,74 eurot, peretoetust 529,18 eurot, elatist 180 eurot (dtl 216-217). Seega

oli kostja 4 kuu keskmine töine sissetulek 228,56 eurot ((330,51+583,74) : 4). Eelnimetatud

väljavõttelt nähtub ka, et kostja tasus igakuiselt Swedbank AS´le laenu ca 50 euro ulatuses. Swedbank

AS arvelduskonto XXXXXXX väljavõttelt ei nähtu kulutusi kommunaalkuludele ega üürile.

Krediidiandjale oli teada, et kostjal on 3 ülalpeetavat (milline info nähtub krediidiandja süsteemi

kliendikonto profiili väljavõttelt). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et krediidiandja kogus kostjalt

andmeid selle kohta, kus kostja koos 3 ülalpeetavaga elab ja kes võimaliku üüri ja kommunaalkulusid

kannab. Kohtu hinnangul ei saa pidada krediidivõimeliseks tarbijat, kellel on 3 ülalpeetavat, tema

keskmine töine sissetulek ühes kuus on 228,56 eurot, kehtiv kohustus panga ees summas 50 eurot ja

ebaselge on elamispinna kuludega seonduv. Teadupärast saavad sotsiaaltoetusi isikud, kellel on

toimetulekuraskusi. Ka see info pidi krediidiandjas tekitama tõsise kahtluse, kas kostja on

krediidivõimeline. Hageja väljatoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Kogutud andmetele

tuginedes (3 ülalpeetavat, keskmine töine sissetulek 228,56 eurot, puuduvad andmed elamispinna- ja

kommunaalkulude osas) ei oleks laenuandja saanud järeldada, et kostja on krediidivõimeline ja suudab

laenulepingust tulenevad kohustused probleemideta täita.

16. Kostja poolt kohtule esitatud AS LHV Pank arvelduskonto puudutab perioodi 01.01.2020-

31.12.2020 (dtl 41). Samuti esitas kostja kohtule Swedbank AS arvelduskonto väljavõtte perioodist

01.05.2022-31.08.2022 (dtl 65) ning 01.01.2020-31.12.2020 (dtl 85). Kohtule nähtub, et

laenuväljamaksed kostjale on tehtud 22.08.2018, 20.02.2020, 13.03.2020, 27.03.2020, 21.10.2020,

22.11.2020, 24.01.2021, 15.04.2021, 09.05.2021, 13.05.2021, 23.05.2021, 25.05.2021, 29.05.2021,

31.05.2021, 03.06.2021, 09.06.2021, 04.07.2021, 07.07.2021, 11.08.2021, 24.12.2021 (dtl 194-196).

Kuigi kostjaga sõlmitud 15.08.2018 tarbijakrediidilepingu nr 3856877 nägi ette krediidilimiidi 2400

eurot, siis hagi kohaselt sai kostja laenu kogusummas 6105,56 eurot 22.08.2018-24.12.2021 perioodil.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja krediidivõimelisust

laenulimiidi ületamisel (hagi kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust 3038,12 eurot). Kostja

esitatud pangakontode väljavõtetest nähtub, et kostjal oli 2020 a võetud arvukalt muid kiirlaene

(BONDORA AS, IPF Digital Estonia OÜ, PLACET GROUP OÜ, AS LHV Finance, Coop Finants

AS) (dtl 42). Seega ei suutnud kostja 2020 a enam eelnevalt võetud laene teenindada ja oli selgelt

krediidivõimetu. Taust.ee väljavõte ja vaba raha jäägi arvutus (dtl 218, 219) kostja krediidivõimelisust

ei tõenda ega lükka ümber kohtu eelnevalt käsitletud tõendeid kostja maksevõimetuse kohta. Kohus

loeb tuvastatuks, et krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

17. Hageja tõi esile, et kostja sai laenu kokku summas 6105,56 eurot ning on teinud lepingu katteks

tagasimakseid kokku summas 8570,40 eurot. Hageja hinnangul juhul, kui kohus leiab, et leping sõlmiti

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, kujuneks hageja põhinõudeks 0,00 eurot. Kuivõrd

kohtu hinnangul rikkus krediidiandja kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis hageja enda ümberarvestusele tuginedes ei pea kostja hagejale midagi

tasuma. Seetõttu jääb hagi terves ulatuses rahuldamata.

18. Kuivõrd menetluses ei ole vastuhagi esitatud, siis ei saa kohus lahendada kostja võimalikku

tagasinõuet hageja vastu.

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS §

162 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Asja materjalidest ei

nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas kostjal

menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Kuna menetluskulud jäävad

2-22-145512

hageja kanda, siis puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata ka hageja

menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin, kohtunik