2-25-11335/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 25. märts 2025

Tartu kohtumaja (Kalevi 1, 51010, Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja number

2-25-11335

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi N.M vastu 7091

euro ja 43 sendi suuruse põhivõla ja

kõrvalnõuete saamiseks

Tsiviilasja hind

9338 eurot 59 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood

11198910, asukoht XXX, Harju Maakond),

volitatud esindaja Darina Koivunen

Kostja N.M (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ 14.07.2025 hagi N.M vastu 7091 euro 43 sendi

suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega.

2. Mõista N.M-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks lepingu nr REF4099759 alusel

välja põhivõlg 7091 eurot 43 senti, intress 940 eurot 21 senti, sissenõutavaks

muutunud viivis 587 eurot 17 senti perioodil 26.02.2025–13.07.2025 ning

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

põhivõlalt (7091 eurot 43 senti) alates 14.07.2026 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud N.M kanda ning mõista N.M-ilt PLACET GROUP OÜ

kasuks välja menetluskulud 891 eurot.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 14.07.2025 hagi N.M (kostja) vastu, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 7091 eurot 43 senti, intress 940 eurot 21 senti,

13.07.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 587 eurot 17 senti ja edasiulatuv viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja

menetluskuludena riigilõiv 770 eurot ja lepingulise esindaja kulud 150 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.06.2024 tähtajalise tarbijakrediidilepingu

nr REF4099759 (leping), et refinantseerida pooltevahelistest varasematest lepingutest

tulenevad kohustused (tarbijakrediidilepingud nr

KK3992319 ja JM4026583)

(refinantseeritud lepingud).

Kostja sai lepingu järgi hagejalt krediiti 7192 eurot 35 senti. Lepingu järgi oli intressimäär

21,77% aastas, krediidi kulukuse määr 24,45%, maksegraafik oli koostatud annuiteedi

põhimõttel ning kostja kohustus krediidi tagastama 48 kuu jooksul igakuiste maksetega.

Krediidi tagastamise lõplik tähtpäev oli 10.06.2028 (dtl 293–294).

Hageja ei ole hagiavalduses kirjeldanud lepingu sõlmimise osas krediidivõimelisuse

hindamist, kuid hageja on selgitanud lepinguga refinantseeritavate tarbijakrediidilepingute nr

KK3992319 ja JM4026583 sõlmimisele eelnenud krediidivõimelisuse hindamist. Hageja

kasutas kostja krediidivõimelisuse hindamiseks arvelduskonto väljavõtteid, et teha kindlaks

kostja sissetulek ja finantskohustused (dtl 364–419 ja 429–474). Lisaks arvelduskonto

väljavõtetele kontrollis hageja kostja esitatud teavet avalikest andmebaasidest ning tuvastas

enne refinantseeritud lepingute sõlmimist, et kostjal ei olnud ülalpeetavaid, maksehäireid,

maksuvõlgnevusi ega tema kohta avaldatud Ametlikke Teadaandeid. Lepingu alusel ei antud

hagejale raha juurde ning selle sõlmimisega loeti refinantseeritud lepingutest tulenevad

kohustused täidetuks.

Kostja rikkus lepingut, kui ta jättis 10.08.2024, 10.09.2024 ja 10.10.2024 kolm järjestikust

osamakset tasumata. Hageja edastas 10.10.2024 kostja lepingurikkumise tõttu tema e-posti

aadressile teate, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks 14 päevase täiendava tähtaja

ning hoiatas kostjat, et kui kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnevust, ütleb ta lepingu

erakorraliselt üles (dtl 547). Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ütles

hageja lepingu üles 25.02.2025 (dtl 550), millega muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks.

Kostja on saanud lepingu alusel krediiti 7192 eurot 35 senti, kostja on teinud ühe tagasimakse

233 eurot 47 senti, millest hageja luges 100 eurot 92 senti tasutuks põhivõlgnevuse katteks,

116 eurot 38 senti intressi eest, 1 euro 17 senti viivise ning 15 eurot sissenõudmiskulude

jaoks.

Hageja palub kostjalt välja mõista:



põhivõlg 7091 eurot 43 senti



intress 940 eurot 21 senti



sissenõutavaks muutunud viivis 587 eurot 17 senti perioodil 26.02.2025–13.07.2025



edasiulatuv seadusjärgne viivis põhivõlalt (7091 eurot 43 senti) alates 14.07.2025 kuni

põhivõla tasumiseni



menetluskulud 920 eurot, millest riigilõiv on 770 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

2. Tartu Maakohus võttis 19.11.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21

päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja

hagi menetlusse võtmise määruse kätte 17.02.2026 postkasti jätmisega TsMS § 326 mõttes.

Kostjal oli võimalik esitada hagile vastus hiljemalt 10.03.2026, kostja tähtaegselt hagile ei

vastanud. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul kostja seisukohta menetluskuludele.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping

tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja

majandustegevust. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga

sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud, mille tõttu on muutunud kogu võlgnevus

sissenõutavaks. Kohus analüüsib lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist (I), kohus käsitleb seejärel tagaseljaotsuse eelduseid ning menetluskulude jaotust ja

kindlaksmääramist (II).

I

6. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on

selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima,

sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

6.1. Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel

kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu

seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning

õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise

korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria

Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).

6.2. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust

nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma

kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist

seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate

maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta

olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse

suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg

1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

6.3. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse

hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 4033 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on

rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto

väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet

küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

7. Kohus leiab, et hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja

krediidivõimelisuse hindamisel VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes. Hageja küsis refinantseeritavate

tarbijakrediidilepingute sõlmimisel kostja arvelduskonto väljavõtteid (dtl 364-419 ja 429-474)

ning hindas kohtu hinnangul piisava hoolsusega kostja krediidivõimelisust. Hageja ei

hinnanud refinantseerimisel krediidivõimelisust uuesti, kuid kohus leiab, et hageja ei pidanud

seda tegema. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 9 kohustub krediidiandja tarbija krediidivõimelisust

uuesti hindama kui lepitakse kokku krediidisumma muutmises. Antud juhul ei saanud kostja

lepingu alusel raha juurde ning Riigikohus on selgitanud, et refinantseerimislepingu puhul,

millega ei antud laenusaajatele raha juurde, ei pea krediidiandja laenusaajate

krediidivõimelisust uuesti hindama (RKTKo 09.10.2024, 2-20-1490/103, p 26). Kohus leiab,

et eeltooduga on hageja tõendanud, et leping on kehtiv ning hageja järgis vastutustundliku

laenamise põhimõtet, sealjuures hindas kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega.

Kohus märgib, et hagiavalduse kohaselt ütles hageja lepingu 25.02.2025 üles.

II

8. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega

õiguslikult põhjendatud.

9. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse

tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus

TsMS § 79 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja

hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3

kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas

kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.

10. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177

kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise

tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

Hageja esitas koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja (dtl 558), milles palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 770 euro suurune riigilõiv ja 150 eurot, mis on

lepingulise esindaja kulud 1,23 tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 100 eurot + km, mis

hõlmasid tõendite kogumist ja hagi koostamist.

11. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada

osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 770 eurot. Riigilõiv on

menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus

leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on

esindaja ajakulu 1,23 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on

põhjendatud ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja

vajalikud, kuid menetluskulud tuleb välja mõista käibemaksuta, sest hageja ei ole TsMS § 174

lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus mõistab seda arvestades lepingulise

esindaja tasu hagimenetluses 1,23 töötunni eest kokku 121 eurot (km-ta). Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista menetluskulud 891 eurot, millest 770 eurot on riigilõiv ja 121

eurot lepingulise esindaja kulud (km-ta). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2

kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin