3-25-2567/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

25.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2567

Haldusasi

K.Y kaebus Muhu Jahiseltsi tegevuse peale

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja K.Y

Vastustaja Muhu Jahiselts, esindaja adv Mari Mikson

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.02.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.Y määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta K.Y määruskaebus menetlusse.

2. Rahuldada K.Y määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.02.2026 määrus osas, millega kohus mõistis

kaebajalt välja vastustaja menetluskulu katteks 3226 eurot. Teha uus määrus,

millega jätta vastustaja menetluskulu esimese astme kohtus täies ulatuses tema

enda kanda.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses oli K.Y kaebus:

-

kohustada Muhu Jahiseltsi väljastama kaebajale metssea küttimisluba Tamse

jahipiirkonda kehtivusega 01.10.2025–28.02.2026;

-

kohustada Muhu Jahiseltsi tunnistama kehtetuks kõik väljastatud jahiload, v.a

maaomaniku taotluse alusel väljastatud, mis võimaldavad jahipidamist kaebaja

kinnistutel;

-

kohustada Muhu Jahiseltsi menetlema kaebaja taotlust väljastada jahiluba kolmandale

isikule.

2. Tallinna Halduskohus 22.01.2026 määrusega:

3-25-2567

-

võttis vastu loobumise kaebuse nõudest kohustada Muhu Jahiseltsi menetlema kaebaja

taotlust väljastada jahiluba kolmandale isikule ning lõpetas selles osas haldusasja

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel;

-

lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse nõudes kohustada Muhu Jahiseltsi

väljastama kaebajale metssea küttimisluba Tamse jahipiirkonda kehtivusega

01.10.2025–28.02.2026;

-

jättis HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata nõude kohustada

Muhu Jahiseltsi tunnistama kehtetuks kõik väljastatud jahiload, v.a maaomaniku

taotluse alusel väljastatud, mis võimaldavad jahipidamist kaebaja kinnistutel.

Määrus jõustus 11.02.2026.

3. Muhu Jahiselts esitas 04.02.2026 taotluse täiendava määruse tegemiseks, paludes

mõista kaebajalt välja vastustaja esindajakulu 4840 eurot (käibemaksuta). Välise õigusabi

kasutamine oli vältimatu, kuna vaidlus puudutas haldusõiguse ja menetlusõiguse küsimusi,

mille korrektne käsitlemine eeldab õigusteadmisi. Vastustajal puudub nii organisatsiooniline

kui ka isikuline suutlikkus pidada selliseid õigusvaidlusi iseseisvalt. Vastustajal pole ka

majasisest juristi, kellel oleks õigusalane pädevus esindada haldusorganit kohtus. Vastustaja

on mittetulundusühing, kellel on vaid kaks registreeritud töötajat (tööjõukulu vaid 1459

eurot). Vastustaja liikmed ja juhatuse liikmed on füüsilised isikud, kes korraldavad

vabatahtlikult oma tegevust läbi jahiseltsi selleks, et neil oleks võimalus paremini korraldada

piirkonna jahipidamist seadustes sätestatud tingimustel. Avalik võim ei finantseeri

jahilubadega seotud avaliku ülesande täitmist. Kaebaja esitas kaebused, mida halduskohus ei

pidanud põhjendatuks sisuliselt menetleda. Kaebaja teab vastustaja kehtestatud reegleid, kuna

vastustaja on kaebajale neid korduvalt selgitanud. Sellele vaatamata pöördus kaebaja

kohtusse, tekitades sellega vastustajale halduskoormuse kohtule vastamisega seotud

asjaajamisega.

4. Kaebaja palus jätta taotlus rahuldamata, alternatiivselt vähendada temalt

väljamõistetavaid kulusid. Vastustaja tegutseb haldusorganina alates 2013. a jahiseaduse

jõustumisest. See on piisavalt pikk aeg, et tal oleks kujunenud vajalik pädevus ja kogemus

õiguspäraste haldusaktide koostamiseks ilma advokaadi abita. Halduskoostöö seaduse §-st 12

tuleneb vastustaja pädevus hinnata asjaolusid, hankida vajalikke andmeid ning koostada

kaalutletud haldusakte iseseisvalt. Seega on ebamõistlik panna vastaspoolele kohustus

hüvitada kulusid õigusabile. Vastustaja ei ole järginud põhimõtet, mille kohaselt peavad

haldusakti põhjendused sisalduma haldusaktis endas, mitte lisanduma alles kohtumenetluse

käigus. Vastustaja esitas halduskohtule mahukaid seisukohti, mis puudutavad kaebaja ja

vastustaja vahelisi MTÜ liikmelisusega seotud suhteid, mis ei ole asjakohased.

5. Tallinna Halduskohus mõistis 27.02.2026 määrusega K.Ylt välja Muhu Jahiseltsi

kasuks menetluskulud 3226 eurot (ilma käibemaksuta) ning jättis menetlusosaliste muud

kulud nende endi kanda.

Kaebaja kannab HKMS § 108 lg-te 4, 6 ja 7 alusel kohtukulud.

Vastustaja ei ole haldusorgan. Tema liikmed ning juhatuse liikmed on füüsilised

isikud, kes korraldavad jahiseltsi tegevust vabatahtlikult. Vastustaja kinnitusel

töötavad jahiseltsis kaks töötajat. Vastustajal peaks olema võimekus põhjendada

haldusakte, kuid need teadmised ei pruugi olla piisavad kohtus esindamiseks, kuna

jahiselts on MTÜ ning neil ei ole arvestatavat võimalust ise tulu teenida.

Praegusel juhul ei ole äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik mõista kaebajalt

menetluskulud välja. Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et kaebuse rahuldamata

2(4)

3-25-2567

jätmise korral jäävad menetluskulud tema kanda. Praegu lõppes menetlus ilma sisulise

kohtulahendita. Kaebaja ei ole märkinud, et tal ei ole raha.

Vastustaja esitatud arvete spetsifikatsioonist nähtuvalt on menetlustoimingutele

kulunud aeg mõistlik, arvestades asja mahukust, keerukust ja seda, et tegemist on

kolme liidetud kaebusega.

6. K.Y esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 27.02.2026

määrus ja teha uus määrus, millega jätta vastustaja menetluskulu tema enda kanda,

alternatiivselt vähendada menetluskulusid.

Vastustaja on haldusorgan, kes peab olema pädev ja usaldusväärne. Halduskohtu arutluskäik

viitab vastustaja võimetusele täita jahipiirkonna kasutusõigusega seotud kohustusi, mis ei

vasta tõele. Organisatsioon, kellel puudub suutlikkus kohtus oma otsuseid kaitsta, ei peaks

üldse saama selliseid otsuseid teha. Muhu Jahiselts on alates 2013. a-st teinud kümneid

tuhandeid haldusotsuseid.

Vastustaja valis esindajaks ühe kõrgema tunnihinnaga

advokaadibüroo, kuigi asja keerukust arvestades suutnuks end ise esindada. Menetluskulu

kaebaja kanda jätmine rikub tema õigust oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Vaidlus

puudutas avaliku haldusülesande täitmist ning kaebaja seaduslikke õigusi oma kinnistutel

toimuva jahipidamise üle, mille puhul on eriti oluline, et menetluskulude risk ei takistaks

kohtusse pöördumist. Vastustaja väljastas kaebajale osa nõutud lubadest, mis kinnitab, et

halduskohtusse pöördumine polnud põhjendamatu. Kulude suurus on ülemäärane. Kaebaja on

töötukassa otsuse kohaselt täielikult töövõimetu, mistõttu on 3226 euro tasumise kohustus

temale äärmiselt koormav. Väited Muhu Jahiseltsi majanduslikust võimetusest on

põhjendamatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda

vastustajalt vastust määruskaebusele, vaid arvestab vastustaja halduskohtule juba esitatud

seisukohtadega vaidlusaluses küsimuses.

8. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohus rikkus menetluskulu välja

mõistes oluliselt menetlusnorme, mis viis asja ebaõige lahendamiseni.

9. Jahiselts tegutseb jahiseaduse § 40 alusel jahilubade andmist otsustades haldusorganina

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2025 määrus asjas nr 3-25-684). Vastustaja pole siinses

asjas seda asjaolu ka kahtluse alla seadnud. Järelikult laieneb vastustaja suhtes kohtupraktikas

HKMS § 109 lg 6 kohaldamisel välja kujunenud seisukoht, et haldusorganil ei ole keelatud

halduskohtumenetluses välist õigusabi kasutada, kuid sellega seotud kulud võib haldusorgani

kasuks välja mõista vaid siis, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest (vt

nt RKHKo 3-18-687/61, p 24). See seisukoht on kohaldatav ka juhul, kui haldusülesannet

täidab eraõiguslik juriidiline isik, sh mittetulundusühing (vt nt RKHKo 3-3-1-24-07, p 16, ja

3-3-1-99-09, p 23). Oluline on see, kas halduskohtus on vaidlustatud tegevus, mis on

haldusorgani põhitegevuseks. Jahilubade andmine on vastustaja põhitegevuseks

haldusorganina. Tähtsust ei oma see, kas seltsi palgal on töötajaid, kes oleksid piisavalt

kvalifitseeritud kohtumenetluses esindama. Haldusorgani ülesannete täitmiseks ressursside

leidmise küsimus ei puuduta kaebajat. Jahiselts on endale haldusülesande täitmiseks võtnud

vabatahtlikult, taotledes endale jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Kohtuvaidluse asjaolud ei

ole ka sedavõrd erilised, et esineks erandlik põhjus vastustaja esindajakulu väljamõistmiseks

kaebajalt. Riigikohus leidis otsuse nr 3-18-687/61 p-s 24, et kui asjas lahendatud küsimused

võisid küll olla spetsiifilised ning seonduda mitmesuguste õigusharudega, kuid vaidlustatud

haldusakt ei väljunud haldusorgani põhiülesannete raamidest, ei ole alust kaebajalt vastustaja

esindajakulu välja mõista.

3(4)

3-25-2567

10. Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu määrus vaidlusaluses osas tühistada ning asjas tuleb teha

uus määrus, millega jätta vastustaja menetluskulu täies ulatuses tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)