2-23-121787/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kelly-Tonili Hiiemäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-121787

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A T vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1843,62 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: S R, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-

post xxx

Kostja: A T (isikukood xxx), elukoht xxx

Kostja lepinguline esindaja: S S, e-post xxx.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A T vastu võla nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.

3. Välja mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt A Ti kasuks menetluskuluna 525 eurot ja viivis

menetluskulult VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-

le 1 ja jätab TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab kümne päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole kohtule

eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul alates

kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski

apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Hagi aluseks on Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud

krediidikontolepingust nr xxx tulenev võlgnevus.

2. Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite kontrollib kohus tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) §-st 143 esmalt aegumist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg

nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Krediidiandja ütles

31.12.2019 erakorraliselt lepingu üles, millest tulenevalt muutus kogu nõue sissenõutavaks.

Arvestusega, et nõue muutus 31.12.2019 sissenõutavaks, algas aegumine TsÜS § 147 lg 1

kohaselt 01.01.2020. Hageja esitas 26.05.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt

põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks. Seega oli maksekäsu avalduse

esitamise hetkeks sissenõutavaks muutumisest möödunud rohkem kui kolm aastat ja sellest

lähtudes võiks nõue olla aegunud. Samas tuleb arvestada ka aegumise katkemise

regulatsiooniga. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku

poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda

õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või

muus teos. Kostja tõi vastuses hagiavaldusele esile, et on hagejale tasunud 1800 eurot. Samuti

on hageja oma 17.03.2026 seisukohas (dtl 176-178) esile toonud, et kostja on perioodil

21.02.2020-15.03.2023 teinud otse hagejale makseid kokku 1800 eurot. Seega on aegumine

igakordselt katkenud igakordse osamakse tasumisel, viimane osamakse 50 eurot on tehtud

15.03.2023, mis tähistab viimast aegumise katkemist. Kuna hageja esitas hagi kohtusse ca 2

kuud pärast viimast makset, ei ole nõue aegunud.

3. Kohus leiab hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja

oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime

kontrollimisel. Kostja arvelduskonto väljavõttest (dtl 89-97) nähtub, et kostja panagakontole

laekus regulaarselt sissetulek tööandjalt xxx. Väljavõttest nähtub ka, et 28.12.2026 laekus kostja

pangakontole xxx kontolt xxx krediidikonto väljamakse 100 eurot, kuid nimetatud kohustuse

katteks kostja pangakontolt tagasimakseid ei nähtu. Arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka

maksed kostja kontole selgitusega „Платеж между моими счетами“ („Makse oma kontode

vahel“), kuid teise arvelduskonto väljavõtet krediidiandja kostjalt ei küsinud Kostja pangakonto

väljavõttelt ei nähtu ka üüri- või kommunaalmakseid. Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandjal

tekkida kindlust kostja maksevõime osas ka seetõttu, et kostja võttis igakuiselt sularahas välja

suurema osa oma sissetulekust ning krediidiandjal puudub info selle raha kasutuse osas. Kohus

leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei saanud kostjat pidada krediidikontolepingu sõlmimisel

krediidivõimeliseks VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s

2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale

vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6

sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

4. Hageja esitas VÕS § 403⁴ lg 7 alusel ümberarvestuse, mille kohaselt on kostja kasutusele võtnud

krediiti 10 450 eurot ning teostanud tagasimakseid krediidiandjale lepingu kehtivuse ajal

2 / 3

9606,26 eurot ja hagejale 1800 eurot, kokku 11 406,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal

ümberarvestuse kohaselt võlga hageja ees ning kohus jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta

hageja kanda.

6. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 650 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt

on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

7. Taotluse järgi on kostjale osutatud õigusabi 6,5 tundi, hinnaga 100 eurot tund (ilma

käibemaksuta). Kostja esindajal on kulunud 3 tundi 10.07.2023 esitatud hagimaterjalidega

tutvumiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks, 2 tundi hagile vastuse koostamiseks, 1 tund

aegumise vastuväite koostamiseks, ja 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks.

8. Kohus peab põhjendatuks hagi ja lisadega tutvumist, analüüsi ning kostja vastuse koostamisega

seotud toiminguid kokku 2 tunni ulatuses, võttes arvesse käesoleva tsiviilasja asjaolusid ning

kostja vastuse sisu ja mahtu. Samuti peab kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirja

koostamise ajakulu 0,25 tunni ulatuses. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust,

esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust,

leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja ülejäänud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Seega

on kostja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5,25 tundi ja kostja vajalikud menetluskulud

esindajale 525 eurot (ilma käibemaksuta).

9. Kostja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

10. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

3 / 3