2-25-124444/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 25. märts 2026

Tsiviilasja number

2-25-124444

Tsiviilasi

Meristo Õigusbüroo Osaühingu hagi Pavel

Korsunovi vastu 420 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. veebruari 2026. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Pavel Korsunovi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Hageja Meristo Õigusbüroo Osaühing (registrikood

11435020), seaduslik esindaja juhatuse liige Monica

Meristo-Dmitrijev

Kostja Pavel Korsunov (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Paas

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Pavel Korsunovi poolt Viru Maakohtu 6. veebruari 2026. a otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Pavel Korsunovi kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Meristo Õigusbüroo Osaühing (hageja) esitas 14. oktoobril 2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pavel Korsunovilt (kostja) 420 euro saamiseks. Pärnu

Maakohus andis võlgniku vastuväite tõttu asja edasiseks menetlemiseks üle Viru Maakohtule.

2. Hageja esitas 7. detsembril 2025 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks

välja 420 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Pooled sõlmisid 6. septembril 2023 kliendilepingu, mille alusel hageja kohustus osutama

kostjale õigusabiteenuseid ja kostja kohustus selle eest tasuma (leping). Hageja esindaja

osutas kostjale õigusabi kriminaalasjas nr 25240100050 järgmiselt: kriminaalasja

materjalidega (umbes 2000 lk) tutvumine, prokuröriga karistuse osas läbirääkimiste pidamine.

Hageja esindaja soovis minna 17. septembril 2025 vanglasse kostjale toimikut tutvustama.

Kokkuleppeläbirääkimised pidid toimuma 24. septembril 2025. Kostja keeldus 22. septembril

2025 tasu maksmisest. Sellega leping lõppes. Hageja esitas kostjale viimase arve 420 eurot

eelnimetatud toimingute eest. Kostja ei tasunud seda.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja nõue on tõendamata. Leping sõlmiti kostja esindamiseks teises kriminaalasjas, mitte

kriminaalasjas nr 25240100050. Pooled ei leppinud kriminaalasjas 25240100050 kokku

osutatavas õigusabiteenuses ega selle tasus. Hageja ei teatanud kriminaalasjas 25240100050

osutatavast õigusabist ega selle hinnast kostjale ega küsinud kostja nõusolekut.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus rahuldas 6. veebruari 2026. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

420 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 140 eurot.

Pooled sõlmisid lepingu. Lepingus ei märgitud, millises kriminaalasjas esindamiseks see

sõlmiti. Vaidlus tekkis hageja poolt kostjale õigusabiteenuse osutamise üle kriminaalasjas nr

25240100050. Leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 619 sätestatud käsunduslepingu

tunnustele. VÕS § 627 lg 2 kohaselt, kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta

vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja seaduslik esindaja lubati prokuratuuri 12.

septembri 2025. a määrusega kriminaalasja nr 25240100050 menetlusse kostja kaitsjana.

Hagejal on seetõttu õigus kostjalt tasu nõuda. Hageja nõuab kostjalt õigusabitasu 420 eurot.

Arve kohaselt on hageja osutanud õigusabi kolme tunni ulatuses, hinnaga 140 eurot/tund.

Riigikohtu praktikas on vajalikuks ja põhjendatuks peetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 218 lg 1 p 2 tunnustele vastava lepingulise esindaja tunnitasu kuni 120 eurot koos

käibemaksuga (RKTKm 1.10.2013, 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma

käibemaksuta (RKTKm 2.10.2013, 3-2-1-93-13, p 12). Kuna hageja nõutav tunnitasu ei ületa

mõistlikuks peetud tunnitasu kuigi palju, on see mõistlik.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata, või saata tsiviilasi samale maakohtule uueks arutamiseks tagasi ning

jätta menetluskulud hageja kanda.

Leping ei hõlma kostjale kriminaalasjas nr 25240100050 õigusabi osutamist. Hageja ei

tõendanud vastupidist. Lepingus on märgitud, et hageja jurist kaitseb kostjat tema

kriminaalasjas kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kohtulahendite infosüsteemist on

leitav 3. märtsi 2025. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-24-7104 (22233000586), milles hageja

jurist kaitses kostjat. Kohtuotsus on jõustunud. Lepingu sõlmimisel ei olnud isegi teada, et

kostja vajab edaspidi kaitset kriminaalasjas nr 25240100050. VÕS § 186 järgi lõppes leping

seega täitmisega. Pooled ei sõlminud uut lepingut. See, et hageja palus prokuratuurilt

juurdepääsu kriminaalasja nr 25240100050 materjalidele, ei tõenda, et hageja oli selles asjas

sõlminud kliendiga kokkuleppe kliendi kaitsmiseks. Maakohus leidis ka ise, et lepingus ei ole

kirjas, millises kriminaalasjas esindamiseks see sõlmiti. Järelikult ei saanud kohus asuda

seisukohale, et leping on sõlmitud esindamiseks kriminaalasjas nr 25240100050. Maakohtu

otsus on seega vastuoluline.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS §

637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus kostjale tagastada.

7. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja nõude hind ei ületa TsMS § 405 lõikes 1

sätestatud piirmäärasid. Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1

nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

8. Maakohus ei andnud TsMS § 637 lg 21 mõttes luba maakohtu otsuse edasikaebamiseks (vt

ka RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud

maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi, samuti ei hinnanud

kohus ebaõigesti tõendeid ega rikkunud menetlusõiguse norme selliselt, et see võis mõjutada

lahendit.

9. Maakohus tuvastas õigusnorme rikkumata, et pooled sõlmisid VÕS § 619 mõttes

käsunduslepingu kostjale kriminaalasjas nr 25240100050 õigusabiteenuse osutamiseks.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Kostja kinnitusel

on lepingus märgitud, et hageja jurist kaitseb kostjat tema kriminaalasjas kuni asjas tehtava

lõpplahendi jõustumiseni. Kostja ei väida, et lepingus oleks kirjas kriminaalasja number,

milles hageja jurist kohustus kostjat kaitsma peab, ega tugine ka muudele tõenditele, millest

võiks tuleneda poolte ühine tahe sõlmida leping kostja esindamiseks ainult ühes kostja

kriminaalasjas, mis ei ole kriminaalasi nr 25240100050. Maakohus tuvastas lepingu ja

prokuratuuri 12. septembri 2025. a määruse, millega lubati hageja esindaja kriminaalasja nr

25240100050 menetlusse kostja kaitsjana, alusel seega põhjendatult poolte kokkuleppe

kostjale kriminaalasjas nr 25240100050 õigusabiteenuse osutamiseks.

10. Ringkonnakohus keeldub TsMS § 637 lg 21 alusel seega kostja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest.

11. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust

hagejale kätte. Kaebus tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid

loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei

ole esitatud. See tähendab, et käesoleva määruse jõustumisega jõustub maakohtu otsus.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole

apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)