1-26-1300/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2026, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-1300 (25261000458)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

X.H süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja KarS § 199 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Kaitsja

X.H (isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökoht või

õppeasutus:XXX ; karistatus: väärteo- ja kriminaalkorras

karistamata, Tartu Maakohtu 04.11.2025.a. otsusega

tunnistatud süüdi KarS § 121 lg 1 ja KarS § 215 lg 2 p 2

järgi. KarS § 87 lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldatud

alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit ning KarS § 87 lg

4 alusel allutatud käitumiskontrollile 1 aastaks; tõkend: ei

ole kohaldatud)

vandeadvokaadi abi Toomas Metsma (riigi õigusabi

korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada X.H süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi ja mõista

karistuseks 2 kuud vangistust.

Tunnistada X.H süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 kuu vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista X.H-le liitkaristuseks 2 kuud vangistust lugedes kergem

karistus kaetuks raskema karistusega.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata X.H-le katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 2 kuud ei

pöörata täitmisele, kui X.H ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada X.H-d osalema sotsiaalprogrammis

kriminaalhooldusametniku äranägemise järgi.

KarS § 87 lg 1 p 10 alusel kohustada X.H-d käitumiskontrolli ajal mitte viibima

väljaspool kodu alates kella 22.00-st kuni hommikul kella 06.00-ni ilma seadusliku

esindaja või kriminaalhooldaja loata.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada alaealine X.H menetluskulude tasumisest ning

jätta sundraha 1329 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest

478,64 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 89,28 eurot riigi

kanda.

Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu riigi õigusabi tasu 89,28 eurot (s.h käibemaks 17,28

eurot) vandeadvokaadi abi Toomas Metsmale tema poolt X.H-le kohtumenetluses

riigi õigusabi osutamise eest.

3. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 4081 lg 2 sätteid.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus

täitmisele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

X.H-d süüdistatakse selles, et tema 06.10.2025 kella 09 ajal tekkinud sõnavahetuse käigus

loopis XXX õppekoha lähedal kaasõpilasi O.R-i ja I.P kividega, kes said kividega pihta.

Seejärel tungis X.H kõigepealt kallale I.P-le , kellele lõi rusikaga tugevalt ühel korral

rindkere piirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Pärast

seda tungis kallale O.R-ile, kellele lõi korduvalt rusikaga rindkere piirkonda, pani murule

pikali ja kägistas O.R-i kätega kaelast, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustused. Vägivallatsemise vahele sekkus J.H, mille järel X.H lõpetas O.R-i

füüsilise rünnaku. AS Valga EMO-s tuvastati, et O.R-ilt ja I.P-l kerge valulikkus sternumi

mõõkjätke piirkonnas.

Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega,

pani X.H toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

X.H-d süüdistatakse selles, et tema 24.10.2025 kell 02:30 võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil võttis ära Valga maakonnas Valga linnas XXX asuva kortermaja

kolmanda trepikoja trosslukuga kinnitatud C.J-ile kuuluva jalgratta Fatbike Insera 24“

maksumusega 300 eurot. Toimetas jalgratta enda elukohta ja omastas selle.

Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani X.H

toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav, süüdistatava seaduslik esindaja ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas

sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks 1) KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista

karistuseks 2 kuud vangistust; 2) KarS § 199 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 kuu

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista X.H-le liitkaristuseks 2 kuud vangistust lugedes

kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust

täielikult täitmisele mitte pöörata, kui X.H 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut

kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid

ja kohustusi. X.H peab: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5. saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on X.H kohustatud osalema

sotsiaalprogrammist kriminaalhooldusametniku äranägemise järgi. KarS § 87 lg 1 p 10 alusel

kohustub X.H käitumiskontrolli ajal mitte viibima väljaspool kodu alates kella 22.00st kuni

06.00ni ilma seadusliku esindaja või kriminaalhooldaja loata.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse

tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest

keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistusega. KarS § 199 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava

karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87

(Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot

kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga

alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava X.H kaitsja esinemise eest

kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna

478,64 eurot. Süüdistatava X.H kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 89,28 eurot. Kaitsja

kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega

ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit

on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et

süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja

see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.

Arvestades asjaolu, et X.H on alaealine, kellel puudub endal sissetulek, on KrMS § 180 lg 3

alusel põhjendatud jätta tema menetluskulud tervikuna riigi kanda.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva

jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik