3-25-4272/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4272

Haldusasi

Y.V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 6. novembri

2025. a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr

1052292314 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2026. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Y.V

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.V määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Y.V määruskaebus Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2026. a

määruse peale haldusasjas nr 3-25-4272.

2. Jätta Y.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2026. a

määrus haldusasjas nr 3-25-4272 muutmata.

3. Jõustunud kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja e-posti aadress

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kohustas 06.11.2025 ettekirjutusega nr

1052292314 Tadžikistani kodanikku Y.V-d Eestist koheselt lahkuma Tadžikistani

(sundtäidetav alates 06.11.2025) ja kohaldas tema suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 5

aastaks. Ettekirjutuse kohaselt saabus Y.V Eestisse 05.11.2025 bussireisiga Lätist. PPA

tuvastas, et isik viibib Eestis ja kogu Schengeni alal ilma seadusliku aluseta. Isikul oli varem

Läti elamisluba, mis on alates 25.08.2025 kehtetu. Isiku sõnul üritas ta seejärel minna Poola,

kuid peeti Leedus kinni. Leedu on teinud isikule 14.09.2025 ettekirjutuse lahkuda hiljemalt

3-25-4272

21.09.2025, kuid isik ei ole seda täitnud, vaid saabus selle asemel töö leidmise eesmärgil

Eestisse. Isiku ebausaldusväärsuse tõttu tuleb teha kohe sundtäidetav ettekirjutus ning

puuduvad ka alused jätta sissesõidukeeld kohaldamata või seda lühendada.

2. Y.V esitas Tallinna Halduskohtule 14.11.2025 kaebuse PPA 06.11.2025 ettekirjutuse

Eestist lahkumiseks nr 1052292314 tühistamiseks ning palus ühtlasi esialgse õiguskaitse

korras peatada lahkumisettekirjutuse täitmine kuni kohtumenetluse lõpuni.

3. Tallinna Halduskohus jättis 17.11.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. PPA 20.11.2025 teate kohaselt saadeti Y.V 19.11.2025 Eestist välja.

4. Tallinna Halduskohus lõpetas 05.12.2025 määrusega Y.V-le Tallinna Halduskohtu

11.11.2025 määruse nr 3-25-4239 alusel riigi õigusabi osutamise, jättis kaebuse käiguta ning

andis kaebajale 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ja

enda kontaktaadressi esitamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 07.01.2026 määrusega Y.V kaebuse HKMS § 121 lg 1

p 2 alusel, sest kaebaja ei ole kõrvaldanud asja menetlemist takistavaid puudusi. Kaebajale

riigi õigusabi osutanud advokaadi 21.11.2025 vastuse kohaselt puuduvad tal kaebaja aadress

ja sidevahendite andmed. PPA selgitusel on kaebaja menetluse käigus andnud e-posti

aadressi. Samalt e-posti aadressilt on kaebaja esitanud kohtuasjas nr 3-25-4239

määruskaebuse. Kohus on 05.12.2025 määruse ja makseinfo edastanud kaebajale kolmel

korral (05.12.2025, 10.12.2025, 16.12.2025). Kohus selgitas 16.12.2025 e-kirjas, et toimetab

05.12.2025 määruse kaebajale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg-te 2 ja

3 alusel ning kui kaebaja ei kinnita kättesaamist varem, siis loetakse määrus kätte saaduks

22.12.2025. Kaebuse puudused tuleb seega kõrvaldada hiljemalt 06.01.2026. Kaebaja ei ole

tähtaja jooksul kohtule vastanud. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ega teavitanud kohtule

enda kontaktandmeid. Ilma kaebaja osaluseta ei ole võimalik kohtuasja sisuliselt menetleda.

6. Y.V palub 30.01.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 07.01.2026 määrus ja

vaadata tema kaebus sisuliselt läbi. Pärast Tadžikistani väljasaatmist puudus kaebajal

juurdepääs Eesti e-teenustele, pankadele ja tavapärastele maksekanalitele. Kaebus tagastati,

ilma et kaebajale oleks tagatud reaalset võimalust tasuda riigilõiv. Halduskohus ei edastanud

kaebajale makse tegemiseks vajalikke rekvisiite, kuigi teadis, et kaebaja ei viibi enam Eestis

ja tal puudub digitaalne isikutunnistus. Halduskohus jättis sisuliselt kaebaja kohtuliku

kaitseta. Kaebaja palub edastada talle riigilõivu tasumiseks vajalikud rekvisiidid ning määrata

mõistlik tähtaeg riigilõivu tasumiseks pärast rekvisiitide kättesaamist. Määruskaebuse esitaja

taotleb ühtlasi, et kohtud edastaksid kõik menetlusdokumendid temale pdf-formaadis

(krüpteerimata ja digitaalselt allkirjastamata) e-posti aadressile XXX, mille kaudu on ta

kohtuga ka varem suhelnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4) ja määruskaebus on ka tähtaegne

(Tallinna Halduskohtu 07.01.2026 määrus on loetud kaebajale saatmisega kättetoimetatuks

22.01.2026) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52−54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

2(4)

3-25-4272

8. Halduskohus on 05.12.2025 määruses õigesti selgitanud, et kaebuse menetlemine eeldas

seaduses ettenähtud riigilõivu (20 eurot) tasumist (vt HKMS § 39 lg 1 p 4, § 104 lg-d 1 ja 2)

või menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist (vt HKMS § 110 lg 1 p 1).

Menetlusabi riigilõivu tasumiseks antakse üksnes isiku taotluse alusel (HKMS §-d 114–116).

Samuti nõudis halduskohus 05.12.2025 määrusega kaebajalt põhjendatult enda

kontaktandmete edastamist (HKMS § 28 lg 3, § 38 lg 1 p 1), sest riigi õigusabi andmise

lõpetamisest ja kaebaja Eestist väljasaatmisest tulenevalt puudus kaebajal esindaja ja kaebaja

kontaktandmed ei olnud kohtule teada. Kohus määras eeltoodud puuduste kõrvaldamiseks

kaebajale HKMS § 120 lg 3 alusel 15-päevase tähtaja. Halduskohus luges 05.12.2025

määruse TsMS § 3141 lg-te 2 ja 3 alusel kaebajale kätte toimetatuks 22.12.2025 ning seega

tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 06.01.2026. Kuna kaebuse puudused olid

07.01.2026 seisuga jätkuvalt kõrvaldamata, tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p

2 alusel.

9. Y.V on määruskaebuses põhjendanud kaebuse puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmist

sellega, et tal puudus väljasaatmise tõttu juurdepääs Eesti e-teenustele (sh pankadele,

digitaalsele isikutunnistusele) ja halduskohus ei edastanud talle riigilõivu tasumiseks

vajalikke rekvisiite. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja põhjendused usutavad.

Halduskohus on 05.12.2025 määruse kolmel korral (05.12.2025, 10.12.2025, 16.12.2025)

edastanud kaebajale e-posti aadressil XXX selliselt, et esimesel korral oli e-kirjale manustatud

määrus nii DigiDoc-i failina kui ka pdf-formaadis ja lisaks pdf-formaadis fail makseinfoga

ning teisel ja kolmandal korral oli e-kirjale manustatud halduskohtu varasem 05.12.2025 e-

kiri koos selle manustega ning veelkord uuesti määrus DigiDoc-i failina ja pdf-formaadis

makseinfo leht. Määruse lisaks olevalt makseinfolt nähtusid selgelt nii tasumisele kuuluv

riigilõivu summa kui ka selle tasumise tähtaeg ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid (saaja,

pangakonto, viitenumber). Halduskohus selgitas 16.12.2025 e-kirjas üheselt mõistetavalt, et ta

loeb 05.12.2025 määruse TsMS § 3141 lg-te 2 ja 3 alusel kätte toimetatuks 22.12.2025 ja

seega tuleb kaebajal puudused kõrvaldada hiljemalt 06.01.2026. Kaebaja ei ole halduskohtu

kirjadele kuidagi reageerinud ega taotlenud tähtaja pikendamist või dokumentide edastamist

muus formaadis.

10. Halduskohus viitas dokumentide edastamise kirjas, et kaebaja on enda e-posti aadressi

varem avaldanud haldusmenetluses (vt PPA 21.11.2025 vastus kohtunõudele). Halduskohus

on 07.01.2026 määruses täiendavalt viidanud, et sama e-posti aadressi on kaebaja välja

toonud ka määruskaebuses haldusasjas nr 3-25-4239. Halduskohus ei ole lugenud

menetlusdokumente kaebajale saatmisega kättetoimetatuks esimese valikuna, vaid püüdis

eelnevalt kahel korral toimetada dokumente kaebajale kätte elektrooniliselt vastavalt TsMS §

3111 lg 1 p-s 1 ja lg-s 4 ettenähtule. Kuna kaebaja kättesaamist ei kinnitanud (TsMS § 3111 lg

5), siis ei olnud võimalik lugeda dokumente kättetoimetatuks, mistõttu edastas halduskohus

need kaebajale 16.12.2025 uuesti koos selgitusega, et menetlusdokumendid loetakse TsMS §

3141 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel kättetoimetatuks 22.12.2025. TsMS § 3141 kohaldamine on

kohtutoimikus ka dokumenteeritud (nt Riigikohtu 20.04.2022 määrus nr 2-20-123093, p 9.1).

11. Praeguses kohtumenetluses suhtles kaebaja e-posti aadressilt XXX kohtuga

esmakordselt 26.01.2026 ja esitas koos määruskaebusega 30.01.2026 taotluse edastada kõik

menetlusdokumendid ja muud pöördumised sellele e-posti aadressile. Järelikult ei olnud

kaebaja enda kontaktandmeid varasemalt kohtule avaldanud samas kohtumenetluses (vt TsMS

§ 3141 lg 2). Halduskohus ongi tuginenud sellele, et kaebaja avaldas e-posti aadressi

varasemalt PPA-le haldusmenetluses ja kohtule haldusasjas nr 3-25-4239 (st 25.11.2025

määruskaebuses). Õiguskirjanduses on leitud, et TsMS § 3141 lg 3 p 1 tähenduses „teiseks

kohtumenetluseks“ saab lugeda üksnes samaliigilist kohtumenetlust ning „käimasolev“ on

3(4)

3-25-4272

ainult selline menetlus, milles avaldus on menetlusse võetud ja menetlus pole veel lõppenud

(vt J. Ots. TsMS § 3141 kommentaar, p 3.4. – V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 85). Sedavõrd kitsast tõlgendusest

lähtumine ei ole praeguse juhtumi asjaoludel siiski põhjendatud, arvestades eelkõige, et

kaebajal oli HKMS § 28 lg-st 3 tulenevalt kohustus viivitamata teatada kohtule enda

aktuaalsed kontaktandmed ning haldusasja nr 3-25-4239 menetlus oli 16.12.2025 seisuga

lõppenud, kuid seda üksnes mõni päev varem (menetlust lõpetav Tallinna Ringkonnakohtu

09.12.2025 määrus jõustus 11.12.2025). Samuti ei olnud halduskohtul mingit põhjust arvata,

et tegemist ei ole kaebaja toimiva e-posti aadressiga, kuna haldusasjas nr 3-25-4239 oli

määruskaebus esitatud 25.11.2025 ehk juba pärast kaebaja Eestist väljasaatmist. Halduskohus

ei saa kaebust menetleda ega ka menetlust jätkata enda initsiatiivil, vaid üksnes kohtusse

pöördunud isiku soovil (vt HKMS § 2 lg 3).

12. Kaebaja ei ole seejuures määruskaebuses ka väitnud, et ta ei ole halduskohtu e-kirju

kätte saanud, vaid on enda tegevusetust põhjendanud hoopis argumendiga, et tal puudusid

riigilõivu tasumiseks vajalikud andmed. Kuna halduskohtu e-kirjadele oli kõigil kolmel korral

lisatud makseinfo leht pdf-formaadis, siis on kaebaja põhjendus selgelt otsitud. Halduskohus

edastas ka 05.12.2025 määruse kaebajale esimesel korral mh eraldi pdf-formaadis ning hiljem

oli see leitav manustatud 05.12.2025 e-kirja manustest. Kui kaebajal puudus siiski tehniline

võimalus määrusega tutvuda, tulnuks tal taotleda halduskohtult dokumente uuesti pdf-

formaadis. Kaebaja on nii haldus- kui ka ringkonnakohtuga jätkuvalt suhelnud samalt e-posti

aadressilt, millele olid saadetud kõik halduskohtu kirjad, ning 30.01.2026 taotlenud, et kohtud

saadaksid ka edaspidi kõik menetlusdokumendid sellel e-posti aadressil. Kaebaja saadeti

Eestist välja 19.11.2025 ja halduskohtu 05.12.2025 määruse puudused tuli kõrvaldada

hiljemalt 06.01.2026. Enam kui kuuajalist vahet arvestades ei saa kaebaja õigustada

halduskohtu määruse täitmata jätmist enda väljasaatmisega. Samuti oli puuduste kõrvaldamise

tähtaeg toodud rõhutatult välja halduskohtu 16.12.2025 e-kirja põhitekstis, mistõttu ei saanuks

see hoolsale kaebajale jääda tähelepanuta.

13. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole Y.V määruskaebuse rahuldamiseks alust ning

Tallinna Halduskohtu 07.01.2026 määrus tuleb jätta muutmata, sest halduskohus tagastas

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel põhjendatult.

14. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel

asendada kaebaja nimi ja e-posti aadress tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)