2-23-116/30 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2026, Tartu

Tsiviilasi

I.T kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-23-116

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine, usaldusisiku tasu

määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik I.T (ik XXX; elukoht XXX, , XXX, XXX; e-post

XXX)

Usaldusisik I.P (ik XXX; e-post XXX)

Võlausaldajad:

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (rg-kood

14304235; e-post XXX)

2. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)

3. Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806; e-

post XXX)

4. Coop Pank AS (rg-kood 10237832; e-post XXX)

5. Credit.ee OÜ (rg-kood 11898079; e-post XXX)

6. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-

post XXX)

7. OÜ GS Core (rg-kood 16183586; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada I.T (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded I.T vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest

vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest.

Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise

korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud

pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse

täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada I.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada I.P usaldusisiku kohustustest I.T kohustustest vabastamise menetluses.

4. Rahuldada I.T usaldusisiku I.P tasu taotlus.

5. Määrata usaldusisik I.P tasu suuruseks I.T kohustustest vabastamise menetluses 297

eurot.

6. Usaldusisik I.P tasu 72,03 eurot hüvitada võlgnik I.T poolt usaldusisikule loovutatud

raha arvel I.P usaldusisiku ametikontol EE237700771008640898 ja makstakse välja

MTÜ Nõutuba (registrikood 80303499).

7. Anda I.T-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest summas 224,97 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik I.P usaldusisiku tasu katteks riigi

vahenditest 224,97 eurot Mittetulundusühingu Nõutuba (registrikood 80303499)

arvelduskontole nr EE142200221049196550.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg

14 alusel I.T kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 11.01.2023 määrusega välja I.T pankroti, algatas võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes H.S-

i. Kohus lõpetas 04.03.2024 määrusega I.T pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas

võlgniku suhtes 11.01.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. I.T kohustustest

vabastamise menetluses määrati uueks usaldusisikuks I.P. Kohus kohustas usaldusisikut esitama

kohtule aruande igal aastal hiljemalt 11. jaanuaril ning tegema väljamakseid

võlausaldajatele iga aasta 5. jaanuaril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustused kokku 20 756,65 eurot, sh 13 462,73 eurot II järgu nõuded ja

7293,92 eurot III järgu nõue.

2. Usaldusisik esitas 06.01.2026 kohtule lõpparuande ja koos sellega ka I.T taotluse kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamiseks.

3. Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgniku tulutoovast tegevusest usaldusisiku kontole

laekunud võlausaldajate nõuete katteks aruandeperioodil 04.03.2024 – 31.12.2024 297,54 eurot

ning perioodil 01.01.2025 – 31.12.2025 720 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele

väljamakseid kahel korral – 267,79 eurot 17. jaanuaril 2025 ja 647,97 eurot 6. jaanuaril 2026.

Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks 10%

võlgniku loovutusest, s.o vastavalt 29,75 eurot ja 72,03 eurot.

4. 06.01.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete

täitmiseks viimasel aruandeperioodil kokku 4 tundi 30 minutit järgnevalt: suhtlemine

võlgnikuga nii e-kirja kui telefoni vahendusel, regulaarne pangakonto ülevaatamine ja vajadusel

nõustamine – 1 tund 30 minutit; dokumentide ja selgituste küsimine aruande koostamiseks,

vajalike dokumentide kontrollimine – 1 tund; aruande koostamine/vormistamine – 1 tund 30

minutit; võlausaldajate osa välja arvutamine ja väljamaksete teostamine (7 kannet) – 30 minutit.

Usaldusisik palub FIMS § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 4 tunni 30 minuti

ulatuses määrata tasuks 297 eurot (4,5 tundi × 66 eurot). Usaldusisik palub hüvitada

usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ja

puudujäävas osas on võlgnik esitanud menetlusabi taotluse.

2/6

5. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on kohtule avaldanud soovi seisukoha

esitamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel, mistõttu kohus andis selleks

võimaluse. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas seisukoha 02.03.2026, milles

andis teada, et pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõue summas 244,61 eurot, millest võlgnik

on tasunud kokku 16,64 eurot, st 6,8% ning rahuldamata jääb 93,2% nõudest. Võlausaldaja on

seisukohal, et ainuüksi aruannete ja konto väljavõtete esitamine ning sümboolne jaotise

tasumine ei anna alust kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Eelnevast tulenevalt

leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja leiab, et

võlgniku suhtes võib kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest

vabastamata.

KOHTU SEISUKOHT

6. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

7. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine

selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

8. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku

avaldatust.

9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS

§ 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise

aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

10. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või

karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. I.T ei ole eelpool

nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

11.1. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Aruannete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel töötanud Müügimeistrite AS-is.

Võlgnik on usaldusisikule selgitanud, et tal on stabiilne töökoht viimased 8 aastat ühes

firmas. Võlgnik ei soovi võtta riski uue töökohaga, jäädes üldse töötuks ning tunduvalt

kõrgema palga saamiseks puudub ka vastav kõrgharidus. Lisaks on põhjuseks ka elukoha

asukoht, mis asub Viljandi linnast 25 km kaugusel ning ehkki seal võib olla rohkem

töökohti, siis tööle käimise transpordikulu tõttu jääks kätte ikka sama suur töötasu.

Arvestades võlgniku selgitustega leiab kohus, et võlgnikule ei saa ette heita, et ta pole

vahetanud töökohta. Võlgnikul on olnud püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek, mis on

võrreldes eelmise aruandeperioodiga ka tõusnud ning mille arvel on rahuldatud

võlausaldajate nõudeid. Töökoha vahetusega võivad võlgnikule kaasneda erinevad riskid

(katseajal väiksem töötasu, koondamised), seda eriti viimaste aastate

majandustingimustes.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.

3/6

11.2. FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Usaldusisik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud

oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma

tulu või vara ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.

11.3. FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, peretoetus, lapse elatis ja

lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgniku sissetulekud on ületanud

mittearestitavat määra vaid üksikutel kuudel. Võlgnik on loovutanud pärast

pankrotimenetluse lõpetamist usaldusisikule kokku 1017,54 eurot, millest usaldusisik on

teinud võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 915,76 eurot ning 101,78 eurot on

jäetud usaldusisiku tasu katteks.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise

kohustust.

11.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

11.5. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

12. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama

võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p

11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud

võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul

alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta

(Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013.

a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise

keeldumise absoluutseid aluseid. Võlgnik on regulaarsete loovutuste tegemisega kohustustest

vabastamise menetluses üles näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks.

13. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste

täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul

oma FIMS § 47 kohustusi nõuetekohaselt. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest arvestatava

ulatuse tasumine on eelduseks eelkõige ennetähtaegse menetluse lõpetamise puhul. Kohus ei

pea antud juhul põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate

nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt ning näidanud sellega enda tahet nõudeid

rahuldada.

4/6

14. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse

4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. I.T

tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

15. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud I.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada, lõpetab kohus ka I.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

17. Kuna kohus lõpetab I.T kohustustest vabastamise menetluse, tuleb I.P vabastada FIMS § 55 lg

1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest I.T kohustustest vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

18. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt

usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei

tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär

kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60

eurot).

19. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete

täitmisele 4 tundi 30 minutit tunnitasuga 66 eurot; kokku 297 eurot.

20. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku

tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku I.P tasuks määrata 297 eurot.

21. Kohtule esitatud konto väljavõtetelt nähtub, et võlausaldajatele tehtud väljamaksete kogusumma

on 647,97 eurot, seega võlgniku loovutusest (720 eurot) jäi usaldusisiku ametikontole alles

72,03 eurot ning usaldusisiku tasu 72,03 eurot tuleb hüvitada võlgnik I.T poolt usaldusisikule

loovutatud raha arvel, mis tuleb välja maksta Mittetulundusühing Nõutuba (rg-kood 80303499)

arvelduskontole EE142200221049196550.

5/6

22. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek

usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et I.T-le tuleb anda hüvitamiskohustuseta

menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 224,97 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

6/6