2-22-16537/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2026, Tartu

Tsiviilasi

T.F kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-22-16537

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine, usaldusisiku tasu

määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik T.F (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Usaldusisik R.U (ik XXX; e-post XXX)

Võlausaldajad:

1. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)

2. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (rg-kood

14304235; e-post XXX)

3. Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post XXX)

4. PLACET GROUP OÜ (rg-kood 11198910; e-post

XXX)

5. Bondora AS

(rg-kood 11483929; e-post

bondora@bondora.ee)

6. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-

post XXX)

7. AS Inbank Finance (rg-kood 16197915; e-post

XXX)

8. Nord Collect OÜ (rg-kood 11897588; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada T.F (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded

T.F-i

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada T.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetlus.

3. Vabastada R.U usaldusisiku kohustustest T.F-i kohustustest vabastamise menetluses.

4. Rahuldada T.F-i usaldusisiku R.U tasu taotlus.

5. Määrata usaldusisik R.U tasu suuruseks T.F-i kohustustest vabastamise menetluses

170 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 40,80 eurot, kokku 210,80 eurot.

6. Usaldusisik R.U tasu 58,38 eurot, sh käibemaks 11,30 eurot, hüvitada võlgnik T.F-i

poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel R.U usaldusisiku ametikontol XXX ja

makstakse välja Tartu kohtutäitur R.U-le (registrikood 12016414).

7. Anda T.F-ile hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest summas 152,42 eurot, sh käibemaks 29,50 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik R.U usaldusisiku tasu katteks riigi

vahenditest 152,42 eurot usaldusisiku büroo Tartu kohtutäitur R.U (registrikood

12016414) arvelduskontole nr XXX.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg

14 alusel T.F-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 10.01.2023 määrusega välja T.F-i pankroti, algatas võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes R.U .

Kohus lõpetas 21.02.2024 määrusega T.F-i pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning

jätkas võlgniku suhtes 10.01.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. R.U jätkas

usaldusisiku ülesannetes T.F-i kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustas

usaldusisikut esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt 10. jaanuaril ning tegema

väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 5. jaanuaril. Määruse kohaselt moodustasid

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 17 403,16 eurot (II järgu nõuded).

2. Usaldusisik esitas 05.01.2026 kohtule lõpparuande ja palus kohtul otsustada T.F-i vabastamise

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgniku tulutoovast tegevusest usaldusisiku kontole

laekunud võlausaldajate nõuete katteks aruandeperioodil 21.02.2024 – 31.12.2024 2118,41

eurot ning perioodil 01.01.2025 – 31.12.2025 606,28 eurot. Usaldusisik on teinud

võlausaldajatele väljamakseid kahel korral – 1920,96 eurot 1. veebruaril 2025 ja 545,65 eurot 5.

jaanuaril 2026. Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu ja

ülekandetasude katteks kuni 10% võlgniku loovutusest, s.o vastavalt 197,45 eurot ja 60,63

eurot.

4. 05.01.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete

täitmiseks viimasel aruandeperioodil kokku 2 tundi järgnevalt: suhtlemine võlgnikuga

kohustustest vabastamise menetluse korralduslikes küsimustes; võlgniku poolt igakuiselt

esitatava konto väljavõtte alusel sissetulekute ja usaldusisiku kontole tehtud ülekannete kontroll

– 40 minutit; võlausaldajatele väljamaksete tegemisega seotud toimingud – 40 minutit; aruande

2/6

koostamine ja kohtule esitamine – 40 minutit. Usaldusisik palub FIMS § 54 lg 5 alusel

usaldusisiku ülesannete täitmise eest 2 tunni ulatuses määrata tasuks 170 eurot (2 tundi × 85

eurot), millele lisandub käibemaks, kokku 210,80 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku

tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ja puudujäävas

osas riigi vahenditest.

5. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on kohtule avaldanud soovi seisukoha

esitamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel, mistõttu kohus andis selleks

võimaluse. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas seisukoha 02.03.2026, milles

andis teada, et pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõue summas 809,69 eurot, millest võlgnik

on tasunud kokku 114,69 eurot, st 14,16% ning rahuldamata jääb 85,84% nõudest. Võlausaldaja

on seisukohal, et ainuüksi aruannete ja konto väljavõtete esitamine ning sümboolne jaotise

tasumine ei anna alust kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Eelnevast tulenevalt

leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja leiab, et

kuivõrd võlgnik täitis oma kohustusi osaliselt, ei saa seda pidada nõuetekohaseks ja

arvestatavaks ulatuseks.

KOHTU SEISUKOHT

6. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

7. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine

selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

8. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku

avaldatust.

9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS

§ 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise

aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

10. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või

karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. T.F-i ei ole

eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

11.1. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Aruannete kohaselt töötas võlgnik kuni 2024 märtsini AS-is Hanza Mechanics Tartu,

seejärel oli registreeritud Töötukassas ning töötas sel ajal vaid lühiajaliselt nn

tööampsudel. Alates 2025 märtsist töötab võlgnik Sanomar Kinnisvaraarendus OÜ-s.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.

11.2. FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

3/6

Usaldusisik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud

oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma

tulu või vara ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.

11.3. FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, peretoetus, töötutoetus, ajutise

töövõimetuse hüvitis ja enammakstud tulumaksu tagastus. Võlgnikul on üks ülalpeetav.

Võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitavat määra vaid üksikutel kuudel. Võlgnik

on loovutanud pärast pankrotimenetluse lõpetamist usaldusisikule kokku 2724,69 eurot,

millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid summas 2466,61 eurot ning

258,08 eurot on jäetud usaldusisiku tasu ja ülekandetasude katteks.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise

kohustust.

11.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

11.5. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

12. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama

võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p

11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud

võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul

alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta

(Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013.

a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise

keeldumise absoluutseid aluseid. Võlgnik on regulaarsete loovutuste tegemisega kohustustest

vabastamise menetluses üles näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks.

13. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste

täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul

oma FIMS § 47 kohustusi nõuetekohaselt. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest arvestatava

ulatuse tasumine on eelduseks eelkõige ennetähtaegse menetluse lõpetamise puhul. Kohus ei

pea antud juhul põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate

nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt ning näidanud sellega enda tahet nõudeid

rahuldada.

14. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse

4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

4/6

Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. T.F

tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

15. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud T.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada, lõpetab kohus ka T.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse.

17. Kuna kohus lõpetab T.F-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb R.U vabastada FIMS §

55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest T.F-i kohustustest vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

18. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt

usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei

tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär

kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60

eurot).

19. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete

täitmisele 2 tundi tunnitasuga 85 eurot; kokku 170 eurot.

20. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust

ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse

halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik

palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Usaldusisiku tasule 170 eurot

lisandub käibemaks, s.o 40,80 eurot, kokku 210,80 eurot.

21. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku

tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku R.U tasuks määrata 170 eurot, millele lisandub

käibemaks 24%. s.o 40,80 eurot, kokku 210,80 eurot.

22. Usaldusisiku tasu 58,38 eurot tuleb hüvitada võlgnik T.F-i poolt usaldusisikule loovutatud raha

arvel, mis tuleb välja maksta Tartu kohtutäitur R.U-le (rg-kood 12016414) arvelduskontole

EE191010011596520222.

5/6

23. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek

usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et T.F-ile tuleb anda hüvitamiskohustuseta

menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 152,42 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

6/6