2-25-15187/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 2-25-15187 Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2026, Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi A.F hagi Q.J vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1800 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja A.F (isikukood XXX) esindajad Kostja Q.J (isikukood XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine KOHUS MÄÄRAB 1. Kinnitada A.F ja Q.J vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1. Q.J (isikukood XXX) maksab A.F-ile (isikukood XXX) igakuist elatist 200,00 eurot alates 15.09.2025 kuni A.F õpingute lõpetamiseni I -V K (eelduslikult 19.06.2026).

1.2. Ajavahemiku 15.09.2025–31.03.2026 eest on elatise võlgnevus 1306,67 eurot.

1.3. Elatise võlgnevus ja igakuine elatis tuleb tasuda A.F nimetatud pangakontole (määruse tegemise ajal A.F

pangakonto nr XXX). Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole iga kuu 15. päevaks järgneva kuu eest ette, märkides makse selgitusse „A.F elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

1.4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-15187 menetlus.

1.5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav, sest pooled on edasikaebeõigusest loobunud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1, § 661 lg 4). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. A.F (hageja) esitas Viru Maakohtule 15.09.2025 hagi Q.J (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks igakuiselt 200 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõpuni I - V K , kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni.

2-25-15187

2. Kostja vastas, et tal ei ole võimalik hagejale igakuist elatist maksta.

3. Asjas toimus 24.03.2026 istung, kus kostja nõustus maksma hagejale igakuist elatist 200 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõpuni I -V K 19.06.2026.

4. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

5. TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

6. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Eelduslikult on kompromissis kokku lepitud elatis hageja vajaduste rahuldamiseks piisav. Kompromissi on võimalik täita. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab TsMS §

428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

7. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (vt TsMS § 432). Kohtuotsust on võimalik muuta üksnes TsMS §-s 459 sätestatud tingimuste esinemisel.

8. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.

9. Pooled loobusid istungil edasikaebeõigusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)