2-26-787/12 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Kohtujurist

Triin Saluorg

Määruse tegemise aeg ja koht

24.03.2026, Paide

Tsiviilasja number

2-26-787

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS avaldus S.X vastu kahju hüvitamise

nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984),

lepinguline esindaja Katrin Leppik

Puudutatud isik S.X (isikukood XXX))

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Salva Kindlustuse AS avaldus.

2. Välja mõista S.X-ilt Salva Kindlustuse AS kasuks 1450 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord

3. Jätta menetluskulud S.X kanda.

4. Välja mõista S.X-ilt Salva Kindlustuse AS kasuks menetluskulud 50 eurot.

5. Toimetada kohtumäärus puudutatud isikule kätte dokumendi ärakirja avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5

(viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

1 (5)

Asjaolud

1. Salva Kindlustuse AS (avaldaja) esitas 13.01.2026 Pärnu Maakohtule avalduse S.X

(puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Avaldajale teatati 06.04.2025 veekahju juhtumist, mis toimus X, korteris nr 1. Veekahju sai

alguse samas elamus asuvast korterist nr 2, mille omanik on puudutatud isik. Vee läbivoolu

tagajärjel sai kahjustada korteri nr 1 siseviimistlus. PVC Lamekatus OÜ on sõlminud avaldajaga

korteri nr 1 kindlustamiseks kodukindlustuse lepingu (poliis nr 85468324) kindlustusperioodiga

19.07.2023 – 18.07.2026. Vastavalt kindlustuslepingule on avaldaja tekkinud kahju hüvitanud,

tasudes vee läbijooksu järgse taastusremondi eest 1450 eurot. Omavastutus summas 200 eurot jäi

vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja kanda. Avaldaja esitas puudutatud isikule

07.07.2025 tagasinõude. Puudutatud isik tagasinõuet ei tasunud.

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2. Avaldus lisadega ja koos 13.01.2026 menetlusse võtmise määrusega on puudutatud isikule

kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade avaldatud 20.02.2026).

Avaldusele vastamise tähtpäev oli 23.03.2026. Puudutatud isik ei vastanud avaldusele ega

esitanud vastuväiteid kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul on avaldus võimalik

sisuliselt lahendada. Kohus leiab hinnates asja materjale ja esitatud tõendeid, et avaldus kuulub

rahuldamisele.

3. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras

kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 475 lg 1 p 13

kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab

kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS §

613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu

avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning

puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu

vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33

järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi

lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks

korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku

eriomandi esemele või kui korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Kui

korteriomaniku nõude on omandanud õigusjärglane (nt kindlustusandja VÕS § 492 lg 1 alusel),

ei tule seda korteriomanikku menetlusse kaasata, tema asemel osaleb menetluses õigusjärglane

(vt ka RKTKo 19.03.2021 2-18-13649, p-d 20, 22). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus

hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi. Kohtu hinnangul tuleb avaldus läbi vaadata hagita menetluse normide kohaselt. Hagita

menetluses on kohtu tegevusvabadus suurem, kuid kohus ei pea ise kontrollima kõiki võimalikke

asjaolusid. Kohus ei pea ise tõendeid koguma, vaid võib nõuda neid vajadusel pooltelt. Kohtu

hinnangul on asjas võimalik teha kohtule esitatud avalduse ja tõendite alusel sisuline lahend.

4. Kohus leiab, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud järgmised asjaolud:

-

06.04.2025 toimus korteriomandis X , korteris nr 2 veekahju. Korteris nr 2 töötava

nõudepesumasina voolik tuli ühendusest lahti, mille tagajärjel tekkis uputus nii korteris nr 2 kui

ka korteris nr 1 (dtl 5).

-

Puudutatud isik on korteri nr 2 omanik.

-

Korterist nr 2 06.04.2025 alguse saanud veekahju tagajärjel sai kahjustada korter nr 1,

mis oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt kindlustuslepinguga poliis nr

85468324 (dtl 6-8).

-

Avaldaja hüvitas korteri nr 2 kindlustusvõtjale kahju 1450 eurot (dtl 10)

2 (5)

-

Avaldaja saatis 07.07.2025 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude,

milles palus kahju hüvitada hiljemalt 25.07.2025 (dtl 12). Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.

5. Avaldaja hüvitas korterile nr 1 tekitatud kahju, mille tõttu läks korteri nr 1 omaniku nõue

kahju tekitaja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle avaldajale kui

kindlustusandjale. Kohus kontrollib järgnevalt, kas on põhjendatud avaldaja nõuded puudutatud

isiku vastu (kahju nõue 1450 eurot).

6. Kahju tekkis ühele korteriomanikule teise korteriomaniku tegevuse tõttu teisest

korteriomandist. Avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud esinesid ning kahju tekkis

06.04.2025, mistõttu kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).

7. Asjaõigusseadus (AÕS) § 4 lg 4 alusel ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt

kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Vastavalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut

peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

8. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne

võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1

lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest

tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (Vt ka RKTKo 11.12.2013 3-2-1-

129-13, p-d 19 ja 21). Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik)

kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu

ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS §

115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme

kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist

deliktiõiguse alusel. Eelviidatud põhimõtted kehtivad ka alates 01.01.2018 kehtiva KrtS

kohaldamisel.

9. Kohtu hinnangul on kahju kannatajal (avaldajal) puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1

tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta

või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on

järgnevad (vt ka RKTKo 11.12.2013 3-2-1-129-13, p 22):

-

teine korteriomanik on kohustust rikkunud;

-

teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest;

-

kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju;

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga;

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

10. Kohus leiab, et avaldaja kahjunõude eeldused on täidetud, mida kohus põhjendab

alljärgnevalt.

11. Puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustust, mille järgi on korteriomanik

kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Puudutatud isikul kui korteriomanikul oli kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma

eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele korteriomanikele kahjulikku

mõju. Kuna puudutatud isiku korteris nr 2 ühendus lahti töötava nõudepesumasina voolik, mille

tagajärjel vesi voolas põrandale ning läbi koridori põranda alumisele korrusele, korterisse nr 1,

siis ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud ning ta on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust.

3 (5)

Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega.

Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse

seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel vesi korterisse nr 1 jooksis. Puudutatud

isik oli kahju tekkimise hetkel korteri nr 2 omanik. Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise

eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt

kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad

isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.

12. Kohus leiab, et puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest. Üldjuhul peab TsMS §

230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama

avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu

(sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi

omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab

viimatinimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes

korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine

vabandatav (vt ka RKTKo 11.12.2013 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju

on alguse saanud korterist nr 2, mille omanikuks on puudutatud isik. Kohtuasja materjalidest

nähtuvalt puudub vaidlus, et veekahju tekkis korteri nr 1 omanikule puudutatud isiku korterist

(eriomandist).

13. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et

oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanik (puudutatud

isik) ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta

tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta rikkus

kohustust vääramatu jõu tõttu.

14. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust

rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena

ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult

või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal

kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud

isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel.

15. KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku

vara kahjustamine (vt ka RKTKo 11.12.2013 3-2-1-129-13, p 34). Seega tuleb kahju hüvitada

ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg

2). Kohus leiab, et puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et tema korteriomandis

töötava nõudepesumasina vooliku lahtiühendumisel võib vesi tungida läbi

ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist korteriomandit (VÕS § 127 lg 3).

16. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS

§ 132 sätestatud ulatuses (vt ka RKTKo 11.05.2005 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud,

hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud

kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt ka RKTKo 25.02.2009 3-2-1-121-08, p 15).

Kohtu hinnangul tõendavad avaldaja esitatud tõendid, millises mahus ja milliseid töid oli vaja

teha korteri nr 1 kahjustuste kõrvaldamiseks. Korteri nr 1 kipslae ja seina taastamiseks tehtud

FIE Rene Jõeäär hinnapakkumisest 1650 eurot nähtuvalt sisaldasid tööd: veekahjustatud

kipsplaat ca 1m2 välja lõigata ja asendada uuega. Lagi tuleb täies ulatuses uuesti pahteldada ja

4 (5)

vuugikohad vuukida ning värvida ca 14 m2. Samuti tuleb asendada vahtpolesterool laeliistud ca

18 jm. Lekkekohast on kahjustatud ka sein ca 3m2, mis tuleb pahteldada ja värvida. Hind

sisaldab vajalikke materjale ja tekkinud prügi utiliseerimist. Transporti objektile (dtl 9). Kohus

leiab, et avaldaja on tõendanud talle tekkinud kahju suuruse kogusummas 1450 eurot.

17. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi

ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta

poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada

asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas

kahju oleks siis jäänud olemata (vt ka RKTKo 08.01.2013 3-2-1-173-12, p 18). Põhjuslik seos ei

pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse

rikkumise vahetu tagajärg. Kohus leiab, et antud juhul esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kui puudutatud isiku korteris ei oleks nõudepesumasina voolik lahti ühendunud ja selle

tagajärjel vesi põrandale voolanud ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka

kahju tekkinud.

18. Kohus eelnevalt leidis, et avaldaja on tõendanud tekkinud kahju 1450 eurot. Avaldaja nõuab

puudutatud isikult kahju 1450 euro hüvitamist. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid kahju

ulatusele, hüvitise suurusele ja koosseisule. Puudutatud isik avaldajale kahju hüvitanud ei ole

ning on põhjendamatult keeldunud kahju hüvitamisest. Avaldaja kahjunõude 1450 eurot

eeldused on täidetud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse

(kahju) 1450 eurot.

19. Kohus rahuldas avalduse avaldaja kasuks ja puudutatud isik on põhjendamatult jätnud nõude

tasumata. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

20. Avaldaja menetluskulud koosnevad avalduselt tasutud riigilõivust 50 eurot. Riigilõivu 50

eurot tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud (TsMS § 138, 139,

riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Kohus määrab kindlaks avaldaja menetluskulud 50 eurot, mille

mõistab puudutatud isikult välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik

5 (5)