3-26-459/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-459 Haldusasi Q.G kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 15.01.2026 vaideotsuse nr 2.3-6/26/78-156-2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamisekss Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 04.03.2026 määrus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja Q.G Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon Menetluse alus ringkonnakohtus Q.G määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Q.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.03.2026 määruse p 6 peale menetlusse. 2. Jätta Q.G määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.03.2026 määruse p 6 muutmata. 3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 16.02.2025 Q.G kaebus nõuetes tühistada Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 15.01.2026 vaideotsus isikuandmete kaitse asjas nr 2.3- 6/26/78-156-2 ning kohustada AKI-t vaatama kaebaja järelevalveavaldus uuesti läbi. Kaebus sisaldab esialgse õiguskaitse taotlust, kohustamaks AKI-t viima viivitamatult läbi järelevalvemenetlus ning tegema ajutine põhjendatud otsus juurdepääsuõiguse küsimuses. Kaebaja peab esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks, kuivõrd tema juurdepääs on alates 3-26-459

2021 aastast laste andmetele piiratud. Seetõttu on mõjutatud tema võimalust teostada oma õigusi ning täita lapsevanema kohustusi. Menetluse venimine võib põhjustada täiendavat ja raskesti heastatavat kahju.

2. Tallinna Halduskohus jättis 04.03.2026 määrusega (resolutsiooni punkt 6) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (EÕK) rahuldamata. Kaebaja ei ole piisavalt põhistanud, milline pöördumatu või raskesti kõrvaldatav kahju talle EÕK kohaldamata jätmisel tekiks. EÕK eesmärk on vältida olukorra halvenemist, mitte asetada kaebajat paremasse olukorda. Käesoleval juhul puudub EÕK kohaldamiseks ülekaalukas vajadus. Kaebuse eduväljavaated ei ole kuigi suured. Ei ole selge, milles seisneb taotletud abinõu sisu, kuid selle kohaldamine võib kahjustada kolmandate isikute, eelkõige alaealiste laste õigusi, arvestades kaebaja varasemat käitumist tundlike andmete avaldamisel.

3. Q.G taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

5. Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda kõiki neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

7. Menetlusdokumentide alusel pole äratuntav, milles väljendub kaebaja jaoks pöördumatu tagajärg, kui kohus ei kohusta AKI-t esialgse õiguskaitse korras viima viivitamatult läbi järelevalvemenetlust kaebaja soovitud isiku suhtes ning tegema ajutise otsuse juurdepääsuõiguse küsimuses. Andmete avaldamise suhe ei ole vahetult mitte kaebaja ja AKI kui järelevalveorgani vahel, vaid teabevaldaja ja kaebaja vahel. Kaebaja pole ära näidanud seda, milline tema õigus saaks pöördumatult kahjustatud, kui ta kohe soovitud teavet ei saa. Kaebaja hooldusõigust puudutavast vaidlusest võrsunud suhted laste ja vanemate vahel ei ole haldusvaidluse esemeks. Need vaidlused tuleb lahendada tsiviilkorras.

8. AKI selgitas 13.01.2026 menetluse lõpetamise kirjas, et kaebaja juurdepääsuõigus isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 15 alusel ei ole absoluutne ning seda võib piirata teiste isikute, eeskätt alaealiste laste õiguste ja huvide kaitseks (IKÜM art 15 lg 4 ja art 23). Laste isikuandmete avaldamisel tuleb arvestada nende privaatsuse ja heaolu kaitsega ning hinnata võimalikke riske. Seega ei saa pelgalt juurdepääsu piiramist käsitada pöördumatu kahjuna. 2(3)

3-26-459

9. EÕK kohaldamisega kaasneks sisuliselt põhivaidluse otsustamine. Võimalikus kohtumenetluses jõustunud lõpplahendini jõudmise aeg ei ole ette prognoositav, mistõttu saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt oma eesmärgi. Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, punkt 19). Praeguses asjas sellist ülekaalukat vajadust kohustada AKI-t, et viimane teeks teisele isikule ettekirjutuse ei nähtu.

10. Halduskohus kaalus alaealiste laste õigusi ja heaolu ning kolmandate isikute huvid ei tinginud teabe kaebajale avaldamist esialgse õiguskaitse korras.

11. Eelneva tõttul jääb Q.G määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.03.2026 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) 3(3)