2-25-14434/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-14434

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-14434

Tsiviilasi

Q.Y maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik Q.Y (isikukood XXX; e-post XXX)

usaldusisik H.U (XXX; telefon XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Q.Y

(isikukood XXX) maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Määrata usaldusisik H.U tasu suuruseks 841,50 eurot, millele lisandub käibemaks 201,96

eurot, kokku 1043,46 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 841,50 eurot, millele lisandub käibemaks

201,96 eurot, kokku 1043,46 eurot, CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, KMKR

EE101555577, arvelduskonto nr EE312200221055387366 Swedbank AS).

4. Avaldada maksejõuetusavalduse menetluse raugemise kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata

punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole

esitanud maksejõuetusavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse

lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. Q.Y (avaldaja) esitas 03.09.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-25-14434). Kohus jättis 11.09.2025 määrusega avalduse käiguta ja määras

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puudused kõrvaldati 28.09.2025.

Avalduse kohaselt on avaldaja terve täiskasvanu elu olnud võlgades ja kandnud vangistust.

Seetõttu ta ei oska nõuetega hakkama saada ning võlad takistavad uue elu alustamist. Isikul

varad puuduvad. Pankrotimenetluse kulud soovib võlgnik kanda vabanedes maksegraafiku

alusel, kui asub tööle. Samuti soovib Q.Y ennast arvele võtta Töötukassas. Hetkel ta

vangistuses töötab. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Kohtule esitatud lisade ja täitemenetluse registri andmetel on võlgniku

suhtes käimas 55 täitemenetlust. Vangla vabakasutuskonto jääk on 30.09.2025 seisuga 14,59

eurot, hoiustatud vabanemistoetus on 191,40 eurot.

2. Kohus võttis 02.02.2026 määrusega Q.Y maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas

tema usaldusisikuks H.U ning tegi talle kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku varalisele seisundile

ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valiku kohtule esitamise hiljemalt

04.03.2026. Samuti peatati võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muu

sundtäitmine raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse

lõppemiseni ning peatati kohtumenetlus, milles on Q.Y vastu rahaline nõue, mille kohta ei

ole veel otsust tehtud.

Kohtu põhjendused

3. Usaldusisik on 18.02.2026 esitanud kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja

ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi

kohta. Usaldusisik leidis, et Q.Y-l puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning

esineb alus menetluse lõpetamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 järgi raugemise tõttu.

Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja märkimisväärne sissetulek.

Võlgnik viibis avalduse esitamise ajal Tartu Vanglas ja on käesolevaks hetkeks vabanenud.

Sel hetkel oli Q.Y-l hoiustatud vabanemistoetus 487,59 eurot, mis ei ole arestitav. Viimati sai

ta sissetulekut 2026 jaanuaris 106,76 eurot.

Isikul on võlausaldajate ees kohustusi kokku 17 752,07 eurot.

Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik olemasolevad kohustused täita. Võlgnik

on prognoosinud pärast vabanemist võtta ennast arvele Töötukassas. Kuna eelduslikult on

pärast vabanemist töökoha leidmine raskendatud, siis ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks

lähiajal teenida tulu, mille arvelt tasuda võlausaldajate nõudeid. Enamus nõudeid on tekkinud

seoses võlgniku süülise käitumisega, s.o trahvid ja kriminaalmenetlusega kaasnevad kulud.

Arvestades eeltoodut, on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Pankrotimenetlus suure tõenäosusega

lõpeb raugemisega.

4. Usaldusisik on tuvastanud võlgnikul kohustusi 17 752,07 euro ulatuses, millest 49,73%

(8828,33 eurot) moodustavad mõjutustrahvid, väärteoasjade rahatrahvid ja nendega

kaasnevad menetluskulud ning menetluskulud kriminaalasjades (sh sundraha). Eeltoodust

tuleneb, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise üheks olulisimaks põhjuseks on tema

õigusvastane käitumine ning suutmatus vangistuses viibimiste tõttu tasuda toimepandud

süütegude menetlemisega tekkinud menetluskulusid ja trahve. Võlgnik on ise oma

käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused süüteomenetluse kulude ja

trahvide näol. Võlgnikul sissetulek ja vara puuduvad. Eelnevat arvestades on kohus

seisukohal, et võlgniku puhul puudub võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse

eesmärgi täitmiseks – võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel põhjusel, et

võlgnik on varatu ning tal ei ole eelduslikult võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud

tulu, mis võimaldaks asuda tasuma võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kuigi Q.Y

on kinnipidamisasutusest vabanenud, siis korduval kinnipeetaval on uue tasuvama töö

leidmine keerulisem.

5. FIMS § 18 lg 2 p 5 järgi võib kohus maksejõuetusavalduse läbivaatamisel lõpetada

menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule. PankrS § 29 lg 1 kohaselt

lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Antud juhul puudub võlgnikul vara

pankrotimenetluse läbiviimiseks ning usaldusisik ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise

või tagasinõudmise võimalusi.

PankrS § 29 lg 3 näeb ette, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus on PankrS § 30

lg-te 1 ja 2 alusel teatanud 02.03.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 3295,92 eurot selleks ettenähtud kontole

hiljemalt 18.03.2026. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu

deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Q.Y maksejõuetusavalduse menetlus

tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

6. FIMS § 2 lg 4 kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada

füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. FIMS § 45 lg 2

järgi kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab algatada kohustustest

vabastamise menetluse. Võlgnik on küll esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks, kuid antud juhul ei saavutaks võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus ja

kohustustest vabastamise menetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. Q.Y kohustuste

tasumine toimub täitemenetluse raames tema arestimisele kuuluva sissetuleku osa arvel.

Kohtu hinnangul puuduks käesolevalt kohustustest vabastamise menetlusel perspektiiv, sest

pankrotimenetluse eesmärk ei ole võlgniku süüteoasjadest tulenevatest kohustustest

vabastamine (8828,33 eurot). Võlgniku nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi

üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. Lisaks tuleb arvestada sellega, et

pankrotimenetluses tehtav kohtulahend on omakorda täidetav 10 aastat ja see võib võlgniku

võlakohustuste aegumistähtaegasid praegusega võrreldes hoopis pikendada.

Usaldusisiku tasu

7. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg, töö maht, keerukus ja usaldusisiku kutseoskused

(FIMS § 54 lg 4). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud,

sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FIMS § 54 lg 5).

Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 12

tundi ja 45 minutit. Usaldusisik on arvestanud tasu suuruseks 66 eurot tunni kohta ning

palunud kohtul tasu suuruseks määrata 841,50 eurot, millele lisandub käibemaks 201,96

eurot, kokku 1043,46 eurot.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud menetluse

lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgnikul vara puudumisel

vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu

alammäär 886 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1

järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole

tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2). Arvestades usaldusisiku

ülesannete täitmisele kulunud aega (12,75 tundi) ja esitatud taotlust, tuleb H.U-le tasuks

usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 841,50 eurot, millele lisandub käibemaks 201,96

eurot, kokku 1043,46 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb

usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb

usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o CiviLex OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik