2-25-21623/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-21623

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi X vastu võlgnevuse 16 381,22 euro ja

viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

20 756,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja Keijo Lindeberg

Kostja X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks võlgnevus 16 381,22 eurot (põhivõla, intressi,

tasumata arvete ja haldustasu võlgnevus) ning sissenõutavaks muutunud viivis 720,87

eurot.

3. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks viivis 29,39% põhinõudelt (1609,97 eurolt)

aastas alates 13. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks viivis 32,30% põhinõudelt (1113,39 eurolt)

aastas alates 13. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

5. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks viivis 22,99% põhinõudelt (11 254,54 eurolt)

aastas alates 13. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

6. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks viivis 19,99% põhinõudelt (1171,66 eurolt)

aastas alates 13. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

8. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud X kanda.

2. Välja mõista Xlt Bondora AS-i kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 1260 eurot

ja õigusabikulud 150 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda Bondora AS-ile käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Bondora AS (hageja) ja X (kostja) on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: 24.08.2023 nr

BL3969662 summas 1600 eurot krediidi kulukuse määraga 45,57%, 24.11.2023 nr BL4175843

summas 1200 eurot krediidi kulukuse määraga 49,70%, 29.06.2024 nr BL4695159 summas 11

500 eurot krediidi kulukuse määraga 37,02% ja 20.02.2025 nr BL5348356 summas 1100 eurot

krediidi kulukuse määraga 31,71%. Lisaks krediidilepingutele on pooled 24.08.2023 sõlminud

lisateenuse lepingud B Secure ja B On Track. Kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja saatis kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatuse ning

11.09.2025 teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (45,57%, 49,70%, 37,02% ja 31,71%) ei ole vastuolus

seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud

hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima

kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenude andmise

eel tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks esimese laenu taotlemisel 3800 eurot, teise laenu

taotlemisel 3363,97 eurot, 3887,90 eurot ning neljanda laenu taotlemisel 3078,18 eurot. VÕS §

4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr oli 16,72%, alates 30.11.2023 oli 17,36% ning alates 30.11.2024 oli

15,47%. Seega vastasid lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingutes

kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole

tühised.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1260 eurot ja õigusabikulud 546,33

eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

õigusabikulud summas 546,33 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja eeldatavat

tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise

esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1260 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)