2-25-20078/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Kohtujurist

Eva-Liis Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

24.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-20078

Tsiviilasi

K B maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: K B (isikukood xxx)

Usaldusisik: Kristjan Aava (e-post xxx)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku K B (xxx) pankrot 24.03.2026 kell 13:40.

2. Nimetada K B pankrotihalduriks Kristjan Aava.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14.04.2026 kell 14:00.

Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4004).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Algatada K B kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

9. Määrata usaldusisiku Kristjan Aava tasuks 2566,80 eurot (käibemaksuga), mis

mõista välja võlgnikult K B usaldusisiku Kristjan Aava kasuks.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise

ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15

päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. K B (võlgnik) esitas kohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamiseks. Kohus võttis 15.12.2025 avalduse menetlusse ja nimetas

usaldusisikuks Kristjan Aava.

2. Usaldusisik esitas 26.01.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Võlgnikule

kuulub ühisomandis olev korteriomand. Võlgniku osa hinnanguline väärtus on

võlgniku väitel kuni 19 900 eurot. Muu realiseeritav vara võlgnikul puudub. Igakuine

sissetulek on 2114 eurot, sh töötasu 1815 eurot ja toetused 299 eurot. Võlgniku

teadaolevad kohustused moodustavad kokku 64 227,46 eurot. Usaldusisik märkis, et

usaldusisik ei ole veendunud, et võlgniku puhul saaks koostada eduka võlgade

ümberkujundamiskava. Usaldusisiku hinnangul oleks võlgade ümberkujundamiskava

koostamine perspektiivsem, kui võlgnik saavutaks sellise kokkuleppe ühisvara

jagamiseks, et võlgnik saab oma osa eest mõistliku hüvitise.

3. Kohus määras maksejõuetusavalduse arutamiseks kohtuistungi, mis toimus

05.02.2026. Kohus, usaldusisik ja võlgnik arutasid istungil võlgade

ümberkujundamise menetluse perspektiivi ning võlgniku võimalust läbida selle asemel

pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Istungil lepiti kokku, et

usaldusisik proovib saada kokkuleppe ühisvara jagamiseks.

4. Usaldusisik esitas 06.03.2026 seisukoha, milles usaldusisik avaldas, et ühisvara teine

omanik ei olnud nõus kokkulepet sõlmima. Usaldusisik tegi ettepaneku, et võlgnik

nõustub pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.

Usaldusisik märkis, et kui võlgnik selleks nõusolekut ei anna, tuleks alternatiivselt

jätta maksejõuetusavaldus rahuldamata.

5. Võlgnik esitas 19.03.2026 kohtule avalduse, et nõustub enda suhtes pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

6. Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.

7. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

8. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine (PankrS § 1 lg 2).

9. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning

et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul on

vara väärtuses kuni 19 900 eurot, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 64 227,46

euro ulatuses (vt ülal, p 2). Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara, et oma

sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita, ka võlgniku sissetulek ei ole

selleks piisavalt suur, arvestades mh, et võlgnikul on kaks alaealist last. Usaldusisiku

aruandest nähtub, et võlgnik on võtnud uusi laene varasemate laenukohustuste

täitmiseks. Selline isik on püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, ei saa võlgniku suhtes ka algatada võlgade ümberkujundamise menetlust

(FIMS § 19 lg 1). Võlgniku võlgade kogusumma on praegusel juhul ka liiga suur

selleks, et võlgnik oleks võimeline oma makseraskused võlgade

ümberkujundamiskavaga ületama – võlgniku igakuine makse kava alusel tuleks kas

liiga suur või (väiksema igakuise makse korral) oleks kava ajaliselt nii pikk, et sellise

kava kinnitamise ja täitmise edulootus oleks väga kaheldav. Võlgniku võlgade

ümberkujundamiskava koostamine oleks võinud olla teostatav, kui võlgnik oleks

saavutanud mõistliku kokkuleppe ühisvara jagamiseks, kuid sellist kokkulepet ei

saavutatud. Kohtu hinnangul on seetõttu ainus lahendus võlgniku pankroti

väljakuulutamine.

10. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.

Usaldusisik Kristjan Aava andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku

pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Kristjan Aava (PankrS § 31 lg

6).

11. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

12. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt

otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

13. Võlgnik taotleb enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik peab seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3.

Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

14. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

15. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).

16. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).

17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS §

18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

18. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh

usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg

1 p 1).

19. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri

tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

20. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning

usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse

(PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava

tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

21. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2),

mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 17 tundi 15 minutit. Kohus leiab, et

arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on

nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke

toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 120 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning

ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 2070 eurot, koos

käibemaksuga 2566,80 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).

Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb tasu maksta büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

22. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu

hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb

üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja

millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada

pankrotihalduriga.

23. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse

algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku

kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset

osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii

suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

24. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle

andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab

võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava

25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma

(FIMS § 47 lg 3-7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik