2-25-8030/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-8030

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-8030

Tsiviilasi

B.K maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

maksejõuetusmenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik B.K (ik XXX; elukoht XXX; telefon XXX ;

e-post XXX)

usaldusisik L.R (ik XXX; aadress XXX; telefon XXX; e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada B.K (isikukood XXX; elukoht XXX) maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Määrata usaldusisik L.R-i tasu suuruseks 561 eurot, millele lisandub käibemaks 134,64

eurot, kokku 695,64 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 561 eurot, millele lisandub käibemaks

134,64 eurot, kokku 695,64 eurot L.R-ile (ik XXX, KMKR EE100712984, arvelduskonto nr

XXX).

4. Avaldada maksejõuetusavalduse menetluse raugemise kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata

punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole

esitanud maksejõuetusavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse

lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. B.K (avaldaja) esitas 23.05.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-25-8030).

Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline. Avaldaja on märkinud ühe alaealise ülalpeetava: XXX

sünd XXX. Avaldaja töötab XXX ekspordi müügijuhina alates 02.02.2021 ja tema sissetulekuks on

töötasu 629,33 eurot (neto). Igakuised väljaminekud on 550 eurot: toidule 300 eurot, riietele ja

jalanõudele 50 eurot, tervisehoiule ja hügieenitarvetele 50 eurot ning transpordikulud 150 eurot.

Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ligikaudu 79,33 eurot. Avaldaja kinnitab, et tal puudub

vara, mida realiseerida. Avaldaja on XXX juhatuse liige alates 05.08.2013. Avaldaja selgitas, et ta

pole võimeline enam võlausaldajate nõudeid tasuma, sest sissetulekud on suures osas kahanenud

ning tekkinud on pikaajaline laenuspiraal. Avaldaja on märkinud oma kohustuste suuruseks

vähemalt 150 918 eurot.

2. Kohus võttis 12.06.2025 määrusega B.K maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks L.R-i, keda kohustas hiljemalt 14.07.2025 kohtule esitama füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga

võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.

Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha

sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 14.07.2025 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

4. Kohus kuulas 18.08.2025 istungil avaldaja ära. Avaldaja selgitas, et ta kasvatab lapsi Kreekas

ning on elatist maksnud laenudest. Tal on kaks alaealist last, kuid laste emal on ainuhooldusõigus.

Tööd teeb ta internetis ning tema töötasu on alates aprillist 823 eurot. Veel märtsikuus oli töötasu

1450 eurot, kuid tööandja müügid vähenesid. Avaldaja võttis laene ka elamiseks. Tema elamiskulud

pidevalt kasvasid, samuti kasvasid tänu iga järgnevale laenule intressimaksed. Eestis elab avaldaja

vanemate juures ja siis tal kulusid ei ole. Kulud olid Šveitsis, Prantsusmaal ja Kreekas elades.

Kulutused on usaldusisikule edastatud pangakontode väljavõtetes näha. Kui oli vaja krediitkaarti

maksta, siis avaldaja kandis Eesti kontolt Kreeka kontole raha. Avaldaja näitas kooselus

elukaaslasele ennast rahaliselt võimekamana, kui ta tegelikult oli, kuid see lõppes lahkuminekuga.

Avaldaja loodab, et agendilepinguga Shroomwellis töötades hakkab ta kordades rohkem

sissetulekut saama, kuid enne on vaja leida kliendibaas.

Kohtu põhjendused

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja

kohustuste ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Võlgniku üldiseloomustus, varad ja kohustused

Võlgnik on usaldusisikule avaldanud, et esimesed laenud võttis ta 2021. aastal ja sattus

laenuspiraali. Laenuandjate nõuetele lisanduvad suured kõrvalnõuded, mida on tulnud katta uute

laenudega. Laene võttis avaldaja elamiskuludeks ning võlgniku kinnitusel on ta kogu laenuraha ära

kulutatud (sh veinidele, lennupiletitele ja reisidele).

Võlgnik ei ole rahvastikuregistri andmetel abielus ega registreeritud kooselus olnud. Tal on kaks

last. XXX on sündinud XXX ja XXX XXX. Laste ema on kreeklanna XXX, sündinud XXX. Ema

elab hetkel võlgniku kinnitusel koos lastega Kreekas.

Avaldaja on OÜ-s Pinska Liimpuit Kesk-Euroopa müügijuht. Võlgniku kinnitusel on ta alates

aprillist Shroomwell OÜ-s müügiagent. Võlgnik arvab, et müük võib õnnestuma hakata alles aasta

pärast. Shroomwellis makstakse üksnes müüdud kauba pealt, kindlat töötasu ei ole kokku lepitud.

Kolme kuu jooksul ei ole avaldaja töötasu saanud, kuid on ise lootusrikas ja usub agendi töösse

rohkem kui palgatöö eest saadavasse tasusse. Hetkel ei kavatse võlgnik palgatööle asuda.

Liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule Ford Sierra (1987), mille täpset asukohta ei ole võlgnik

usaldusisikule avaldanud. 04.10.2021 on võlgnik kantud liiklusregistrisse esmaselt registreeritud

Cupra Leon SP kasutajana. Samal päeval on võlgnik maksnud oma isa B.K kontole 34 596 eurot.

Uus auto Cupra Leon SP osteti RDT Liising OÜ (rg-kood 10712492) nimele. Hillar B.K on RDT

Liising OÜ osanik. Domeenid .ee lõpuga on kantud vara nimekirja. Muud domeenid ei ole

usaldusisikule kättesaadavad. Kohustusliku pensionifondi osakud realiseeris võlgnik 2021. aastal.

Internetist leitud info järgi on võlgnikul välismaal olnud kolm äriühingut. Üks on Suurbritannias

(suletud), üks USA-s (suletud) ja üks Küprosel. Võlgnik teatas, et Küprose äriühing on suletud.

Küprose äriregistris on avalikud andmed uuendamata, seega ei ole võlgniku info kontrollitav.

Võlgnik avaldas, et ta on asutanud Kreekas MTÜ World Harmony AMKE, kuid võlgniku teatel

hetkel MTÜ-l tegevus puudub.

Võlgnik on juhatuse liige XXX (rg-kood XXX), XXX (rg-kood XXX) ja täisosanik täisühingus

XXX (rg-kood XXX). Võlgniku kinnitusel nendes ettevõtetes tegevust ei toimu. Võlgnikul on

13.07.2025 seisuga esitamata MTÜ ja äriühingute viimased majandusaasta aruanded, mille tähtaeg

saabus 30.06.2025.

Võlgnik esitas aprillis 2025 äriregistrile allkirjastatud avalduse RDT CERTIFIED OÜ osaluse üle

andmiseks B.K-le (isale). Äriregister tegi mai lõpus pärast maksejõuetusavalduse esitamist eitava

määruse, sest osa võõrandamisel ei oldud järgitud kohustuslikku notariaalset vormi.

Kontrollimisel selgus, et võlgnikul on kontod Swedbank AS-s, Coop Pank AS-s ja AS-s LHV Pank.

Lisaks on võlgnikul kontod AS-s Citadele banka Eesti filiaalis, Revolut Bank UAB-s, N26 Bank-s,

Piraeus Bank S.A-s, EUROBANK ERGASIAS S.A-s, Raiffeisenbank Lieser-Maltatal eG-s ja

Banque Cantonale de Genève-s. AS LHV Pank teatas, et võlgnik omab käsutusõigust XXX (rg-

kood XXX), XXX (rg-kood XXX), XXX (rg-kood XXX), XXX (rg-kood XXX) ja XXX(rg-kood

XXX) kontode juures. Mittetulundusühingu ja äriühingute kontode väljavõtteid ei ole pank ega

võlgnik usaldusisikule esitanud.

Võlgnik on avaldanud, et ta on XXX (rg-kood XXX) ja XXX (rg-kood XXX) juhatuse liikmena

tegelikult üksnes allkirjaõiguslik isik, ettevõtlusega ta nendes ettevõtetes ei tegele. Äriühingute

osanik on võlgniku isa.

Võlgnikule kuuluvad osalused äriühingutes, milles võlgniku kinnitusel tegevust ei toimu: XXX (rg-

kood XXX), XXX (rg-kood XXX) ja XXX (rg-kood XXX). XXX (rg-kood XXX) oli novembris ja

detsembris 2024 viimane klient, kes tellis selle firma vahendusel Kreekast veini. Viimase aluse eest

jättis XXX Kreeka veinimüüjale tasumata 1900 – 2100 eurot.

Usaldusisikule esitatud arvelduskontode väljavõtetest nähtub, et suur osa laene võeti 2024. aastal.

2024 detsembris sai võlgnik aru, et ta ei suuda võetud laene tagasi maksta. Samas võttis võlgnik

laene juurde seni kuni anti. Usaldusisik tuvastas, et võlgnik andis kolm päeva pärast

pankrotiavalduse esitamist, s.o 26.05.2025 XXX 1000 eurot laenu. Usaldusisiku hinnangul andis

võlgnik laenu raharingluse tekitamiseks, et näidata laenuandjatele võlgniku konto(de) suuremat

käivet ning suuremat maksevõimelisust, saamaks laenu võimalikult suures summas. Võlgniku

eeldatavad kohustused kokku on 216 099 eurot (181 365,27 eurot põhinõuded ja kõrvalnõuded 34

733,73 eurot).

AS LHV Pank teatas, et võlgnik omab võimenduslaenulepingut nr 33399, hetkel kasutatav limiit on

0,00 eurot. Laenu saab võtta börsil noteeritud väärtpaberite tagatisel kogu oma portfelli ulatuses.

Võimenduslaenu saab kasutada väärtpaberite ostmiseks ja märkimiseks. Laenu tähtaeg on 1 kuu

ning see pikeneb automaatselt. Võlgnik samas ei ole usaldusisikule väärtpaberitega seotud

tegevusest midagi rääkinud.

Võlgniku suhtes ei ole menetluses täiteasju. Sularaha on võlgniku ütluste kohaselt 500 eurot.

Usaldusisiku hinnang

Võlgnikul puudub arestitav sissetulek ja arvestatav vara. Puudub selge nägemus, millisest tulust

saab teha võlausaldajatele tagasimakseid. Samuti ei ole võlgnik usaldusisikule oma elukorraldust

piisavalt selgelt kirjeldanud. Usaldusisikule on jäänud arusaamatuks, millise sissetuleku eest on

võlgnikul võimalik elada Kreekas, üürida sinna eluase ning tasuda lastele elatist Eestis

mittearestitava summa ulatuses, tasuda toidu ja muude olmekulude eest ning reisida müügiagendina

Euroopas ja samal ajal osaleda Eestis pankrotimenetluses. Seda kõike olukorras, kus agenditöö võib

anda sissetuleku alles aasta pärast. Pankrotimenetlust saaks ainult sellisel juhul läbi viia, kui

võlgnikul endal on selge nägemus, kuidas oma kulusid kokku hoida ning tulu teenida

pankrotimenetluse kuludeks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Lisaks eelnevale on võlgnik

esitanud andmeid alates 2021 oktoobrist, kuigi temalt on küsitud viimase 5 aasta väljavõtteid.

Võlgnik on andmete esitamisel selgitanud, et varasemaid laene ei olnud, kuid kontode väljavõtetelt

on sedastatav, et laene on makstud tagasi enne uue laenu saamist. Seega on võlgnikul olnud ka

varasemaid laenukohustusi, millest võlgnik ei ole usaldusisikut teavitanud.

Usaldusisik on tuvastanud, et avaldaja on alates 2021 oktoobrist kuni 2025 märtsini võtnud laene

kokku 236 855 eurot. Võlausaldajatele on tagasi makstud 110 217 eurot (sh on varem võetud laene

tagasi makstud summas 43 063 eurot). Kõik laenud on ära kulutatud: ülekanded eraisikutele,

kulutused teenustele, elatis, sularaha väljavõtmised jms igapäevased väljaminekud. Coop Pangast

on võetud laenu 78 630 eurot, LHV Pangast 12 053 eurot + auto eest 30 827 eurot (auto osteti isa

firma nimele, võlgnik maksis selle kinni) ja N26 pangast 41 429 eurot. N26 pangast on Kreeka

panka kantud 26 004 eurot. Kokku on 45 kuu jooksul ära kulutatud 188 943 eurot (sh laen ja

töötasu), s.o 4198 eurot kuus.

Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, sest tema igakuised kulud ületavad tulusid.

Hetke sissetulekuid arvestades ei ole võlgnik suuteline võetud laene koos kõrvalnõuetega tagasi

maksma. Suutmatus võlgnevusi tagasi maksta ei ole ajutine.

Usaldusisik on võlgnikule esitanud korduvaid taotlusi esitada kõikide arvelduskontode väljavõtted

ja anda selgitused oma ettevõtlusest saadava sissetuleku kohta. Võlgnik aga ei ole kõiki nõutud

andmeid esitanud. Puuduvad tõendid ettevõtlusest tegelikult saadud tulude kohta. Teadaolev töötasu

on väike ja ei ole arestitav. Lisapalgatööd võlgnik teha ei soovi. Teadaolev sissetulek ei kata

võlgniku igapäevaseid vajadusi. Menetluse jooksul võlgnik elab ja reisib suure tõenäosusega

välismaal. Tema sissetulekut, vara ega tegevust välisriikides ei ole võimalik jälgida. Ei ole teada,

kuidas võlgnikul oleks võimalik osa laenatud summadest tagasi maksta. Puuduvad ka tulud

pankrotimenetluse kulude katteks.

Võlgnik ei ole avaldanud kõiki asjaolusid tegeliku maksejõuetuse põhjuse kohta. Usaldusisiku

arvates võlgnik soovis võtta laenudega enda käsutusse võimalikult suure summa. Selleks tekitas ta

raharingluse oma firma ja enda konto vahel, varjas teadlikult varasemaid laene ning näitas

laenuandjatele laenudeta või väheste laenudega konto väljavõtteid, mis tekitasid laenuandjatele

illusiooni võlgniku võimekusest laene tagasi maksta. Võlgnik võttis võimalikult suuri laene seni kui

anti, kulutas kõik laenud ära ja siis esitas koheselt pankrotiavalduse. Viimased laenud võttis võlgnik

märtsis 2025, st kaks kuud enne pankrotiavalduse esitamist. Võlgniku tegevuses, mis seisneb

laenude tagasi maksmata jätmises, on maksejõuetuse põhjustamise tahtluse tundemärke. Puudub ka

ülevaade võlgniku tegelike sissetulekute osas. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku kulud ka

edaspidiselt suuremad tuludest. Agenditöö ei paku igapäevast realistlikku plaani tulu saamiseks,

millest võlgnik saaks elatuda.

Usaldusisik teeb eelnevale tuginedes ettepaneku pankrotimenetlus lõpetada.

6. Eelnevat kokku võttes on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt võimetu täitma temal

lasuvaid kohustusi. Võlgniku sissetulekuks on teadaolevalt üksnes töötasu 823 eurot kuus ning

muud sissetulekud ja arvestatav, realiseerimisväärtusega vara puuduvad, seda ka

maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 216

099 eurot ning jooksvad kulutused kuus 2313,64 eurot. Võlgade ümberkujundamise menetlus,

pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus võlgniku minimaalset sissetulekut, võlgade

suurust ja senist eluviisi arvestades kõne alla ei tule.

7. Võlgniku sissetuleku suurust, vara ning ülalpeetavate olemasolu arvestades on kohus

seisukohal, et võlgniku puhul puudub võimalus PankrS §-s 2 ja FIMS §-s 2 sätestatud

pankrotimenetluse, kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärkide

täitmiseks. Võlgnikul ei ole eelduslikult võimalik lähitulevikus saada piisava suurusega töötasu või

muud tulu, mis võimaldaks tal asuda tasuma võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses. Kuigi

võlgnik töötab ja näeb tulevikus võimalust teenida lisa agenditööga, siis hetkel saab ta töötasu

miinimumsuuruses ning agenditööst laekuva tulu aeg ja suurus on teadmata. Võlgniku sissetuleku

arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ka mitte osaliselt. Samuti ei jätku raha

maksejõuetusmenetluse kulude katteks.

Lisaks eelnevale nõustub kohus usaldusisikuga selles, et võlgnik on tõsikindlusega külgneva

tõenäosusega mitme aasta vältel võtnud suurtes summades laene nii elamiseks kui ka juba võetud

laenude tagasimaksmiseks. Kohus on tutvunud kõikide nii usaldusisikule kui ka kohtule esitatud

võlgniku pangakontode väljavõtetega ning nendest nähtuvad järgnevad faktilised asjaolud:

1) võlgniku sissetulekud ja väljaminekud on sellised, et kontole jääb minimaalselt rahalisi

vahendeid (arvestades ka laenudest ja töötasust laekuvaid sissetulekuid); 2) kui pangakontol on

väiksemas summas raha, kantakse (sh laenuraha arvel) raha kontole juurde; 3) samal päeval

makstakse saadud laenuga tagasi eelnevaid laene; 4) tehakse ülekandeid eraisikutele; 5) pikema aja

vältel enda majanduslike võimaluste eiramine, sh kulud ületavad märkimisväärselt tulusid (sh

palgatulu); 6) korduvalt märkimisväärsetes summades loto mängimine; 7) suuremas summas

sularaha väljavõtmised; 8) enda teistele kontodele raha kandmine; 9) eraisikutele (lähedastele)

suuremate summade ülekandmine. Pangakontode väljavõtete kohaselt saab väita, et B.K on

saavutanud endale laenude andmise, luues pettekujutluse enda krediidivõimelisusest ja tema

tegutsemise eesmärk oli igapäevakulutuste eest tasumine. Arvestades oma tegelikku varalist seisu,

pidi võlgnikule ettenähtav olema, et kui ta kulutab laenud isiklikuks otstarbeks ära, ei suuda ta laene

tagasi maksta. Selline käitumine vastab karistusseadustiku (KarS) § 384 lg 1 objektiivsele

teokoosseisule (füüsilisest isikust võlgniku poolt võlgniku varalise seisundi teadva

kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline

vähenemine või maksejõuetus - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega).

8. Kokkuvõttes on B.K mitmete aastate jooksul elanud üle oma majanduslike võimete ja võtnud

järjest juurde suurtes summades laenukohustusi. Avaldaja on kohtuistungil kinnitanud, et tema

elukaaslane tegeliku majandusliku olukorraga kursis ei olnud ning võlgnik soovis ennast näidata

rahaliselt võimekamana. Võetud laene on korduvalt kasutatud eelmiste laenude tagasimaksmiseks.

Võlgniku väljaminekud on olnud sissetulekutest (töötasust) tunduvalt suuremad. Seega on avaldaja

teadlikult ja tahtlikult sattunud suurtesse võlgadesse, s.o muutunud maksejõuetuks. Võlgnik on

suutnud käesoleva ajani oma eluviisi selliselt jätkata. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et poole ajast

viibib ta Kreekas, millisel ajal ei ole võlgniku tegevus ega sissetulekud Eesti kohtule kontrollitavad.

9. FIMS § 18 lg 2 p 5 järgi võib kohus maksejõuetusavalduse läbivaatamisel lõpetada menetluse

raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule. PankrS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt kohus

lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik

vara tagasi võita või tagasi nõuda. Antud juhul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse

läbiviimiseks ning usaldusisik ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise või tagasinõudmise

võimalusi. Järelikult pankrotimenetlus, kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise

menetlus ei täidaks antud juhul seadusandja eesmärki. B.K kohustuste tasumine toimub

täitemenetluse raames tema arestimisele kuuluva sissetuleku osa arvel. Võlgniku nõuded aeguvad

tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta.

10. PankrS § 29 lg 3 näeb ette, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus on PankrS § 30

lg-te 1 ja 2 alusel teatanud 08.12.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 3295,92 eurot selleks ettenähtud kontole hiljemalt

29.12.2025. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina

tasunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et B.K maksejõuetusavalduse menetlus tuleb PankrS § 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Usaldusisiku tasu

11. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg, töö maht, keerukus ja usaldusisiku kutseoskused (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FIMS § 54 lg 5). Usaldusisik peab kohtule esitama

tööaja arvestuse andmed (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi

ja 30 minutit. Usaldusisik on arvestanud tasu suuruseks 66 eurot tunni kohta ning palunud kohtul

tasu suuruseks määrata 561 eurot, millele lisandub käibemaks 134,64 eurot, kokku 695,64 eurot.

Usaldusisik L.R on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud menetluse lõpetamisel

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks

usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 886 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2). Arvestades

usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (8 tundi 30 minutit) ja esitatud taotlust, tuleb L.R-

ile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 561 eurot, millele lisandub käibemaks

134,64 eurot, kokku 695,64 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb

usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu tuleb määrata L.R-ile.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik