2-26-2410/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen Nacke, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-2410

Tsiviilasi

TARTU

HOIU-LAENUÜHISTU

avaldus

saneerimismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. veebruari 2026 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TARTU HOIU-LAENUÜHISTU määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja / avaldaja: TARTU HOIU-

LAENUÜHISTU (rg-kood 11319532), lepinguline

esindaja: vandeadvokaat Andrus Lillo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendid – konsolideeritud

bilanss 31. detsembri 2025 seisuga ja 2025. a konsolideeritud kasumiaruanne.

2. Jätta Tartu Maakohtu 19. veebruari 2026 määrus muutmata ja TARTU HOIU-

LAENUÜHISTU määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud TARTU HOIU-LAENUÜHISTU

kanda. Hüvitavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (avaldaja, ühistu) esitas 30. jaanuaril 2026 Tartu

Maakohtule avalduse enda saneerimismenetluse algatamiseks.

Ühistu tegevus on jätkusuutlik, kuid erinevate väliste ja sisemiste asjaolude tõttu tekkinud

likviidsusprobleemid on seda oluliselt häirinud ja raskendanud. Seisuga 27. jaanuar 2026 on

esitatud hoiuste lõpetamise ja osamaksu tagastamise avaldusi summas 13 946 786,42 eurot,

need jaotuvad sissenõutavaks muutumise aja järgi 2026. a peale. Hoiuste intressivõlad on 285

309,81 eurot. 278 998,75 euro suuruse maksuvõla kohta on Maksu- ja Tolliametiga

saavutatud kokkulepe. Majanduslik olukord ei võimalda sissenõutavaks muutunud kohustusi

korraga täita. Samas on ühistul nii jooksvad sissetulekud kui ka vara, mille eeldatav väärtus

ületab kordades sissenõutavaks muutunud või 2026. a sissenõutavaks muutuvaid kohustusi.

Võlgu suudab tagasi maksta üksnes tegutsev ühistu, kogudes selleks vahendeid nii jooksvatest

tuludest kui ka kinnisvaraobjektide müügist. Seetõttu on vaja aega rahulikuks tööks, mida ei

segaks mh pidevalt algatatavad kohtumenetlused või ähvardused selleks. Maksejõuetuse

tekkimine tulevikus on tõenäoline. Pankrotihoiatuste ja -avalduste teel üksikute nõuete

rahuldamine ei ole jätkusuutlik. Tegevuse jätkamisel on võimalik nõuete rahuldamine

hinnanguliselt viie aasta jooksul. Ühistu vajab saneerimist, sest see võimaldab jätkata

majandustegevust ning täita lähiajal olulise osa võlausaldajate nõuetest. Tõenäoliselt on

jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist võimalik.

2. Maakohus andis 5. veebruari 2026 määrusega avaldajale tähtaja avalduses puuduste

kõrvaldamiseks ja andmete täpsustamiseks.

3. Avaldaja esitas 16. veebruaril 2026 vastuse täiendavate selgituste ja lisadega.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus võttis 19. veebruari 2026 määrusega avalduse menetlusse ning jättis avalduse

saneerimismenetluse algatamiseks rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Saneerimismenetlus jääb algatamata saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 2 p 4 alusel, sest

täitmata on SanS § 8 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud saneerimismenetluse algatamise eeldused.

Avaldaja esitatud andmete põhjal ei ole ühistu jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist

tõenäoliselt võimalik. Avaldaja esitatud andmed ei lükka ümber põhjendatud kahtlust, et

makseraskused on püsiva iseloomuga ja ei ole saneerimismenetlusega ületatavad. Lisaks ei

ole puudulike ja ebausaldusväärsete andmete alusel võimalik koostada mõistlikele ootustele

vastavat saneerimiskava. Raamatupidamise aruannetes esitatud finantsandmete õigsuse on

kahtluse alla seadnud ka ühistu ise. Kohtute infosüsteemi andmetel on avaldaja vastu esitatud

2026. a viis avaldust hoiuse tagastamiseks, kahe maksekäsu alusel on algatatud sundtäitmine.

4.1. Avaldaja lisas avaldusele konsolideerimata bilansi 31. detsembri 2024 ja 31. detsembri

2025 seisuga ning konsolideerimata kasumiaruande 2024. ja 2025. a majandusaasta kohta.

Bilansi järgi oli ühistul 31. detsembri 2025 seisuga vara 52 126 686 eurot, sh käibevara 12

113 198 eurot ja põhivara 40 013 489 eurot, ning kohustusi 42 369 514 eurot, sh pikaajalisi

119 204 eurot ja lühiajalisi 42 250 310 eurot.

4.2. Avaldaja ei ole esitanud Tartu Maakohtu registriosakonnale 2024. a majandusaasta

aruannet ning 2022. ja 2023. a aruannetes puudub audiitori aruanne. Hoiu-laenühistul peab

olema audiitor (hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 41 lg-d 1 ja 4). Mitme aasta jooksul

audiitori arvamuse puudumine muudab kohtule esitatud andmed ebausaldusväärseks.

Avaldaja selgituste kohaselt ei esitatud registriosakonnale konsolideeritud andmeid seetõttu,

et ei leitud ühtegi audiitorit, kes oleks nõus ühistut auditeerima. Pärast 5. detsembril 2025

juhtkonnas toimunud muudatusi tuvastati sisemise revisjoni käigus, et majandusaasta

aruandes esitatud andmetes võib esineda olulisi vigu. Ühistul on kavas vaadata aruanded

põhjalikult üle ja viia andmed kooskõlla tegelikkusega, korrektsed aruanded on võimalik

koostada märtsi lõpuks. Seega on avaldaja ise seadnud kahtluse alla seni esitatud

finantsandmete õigsuse.

Kohtul puudub võimalus sisuliselt hinnata, kas ühistu on püsivalt maksejõuetu ja kas tema

jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik, kui esitatud andmed ei

kajasta õigesti ja õiglaselt ettevõtja vara, kohustusi ja majandustegevuse tulemit.

4.3. Avaldusele lisatud varanimekirja kohaselt olid lühiajalised nõuded ja ettemaksed 31.

detsembri 2025 seisuga 9 490 696 eurot, sh oli laenunõuete lühiajaline osa 9 174 685 eurot.

Avaldaja esitatud täiendavate andmete järgi olid tähtaegselt tasumata laenunõuete põhiosad ja

intressid, mille tasumise tähtpäev oli enne 1. jaanuari 2026, kokku 6 443 863,56 eurot.

Avaldaja selgituse kohaselt osutusid probleemseks seotud ettevõtjatele väljastatud laenud, sh

märkimisväärsetes summades. Mitmel juhul ei ole selge laenu andmise eesmärk ning

puuduvad tagatised või on need hiljem võõrandatud kolmandatele isikutele, jättes

laenulepingud katteta. Avaldajal on kavas jätkata laenude teenindamist ning vaadata seotud

isikutele antud laenud hoolikalt üle ja nõuda esimesel võimalusel need tagasi.

Avaldaja esitas 16. veebruaril 2026 andmed ka nõuete kohta, mida tegelikult ei ole. Ühistul

puuduvad nõuded nelja äriühingu vastu kokku 1 775 151,86 eurot. Lisaks on nõudeid, mida ei

esine varanimekirjas kajastatud mahus. Suurim on nõue Adepte Energy OÜ (rg-kood

12653115) vastu, kelle osanik ja juhatuse üks liige on avaldaja nõukogu esimees Harry

Raudvere. Seisuga 1. jaanuar 2026 oli sissenõutavaks muutunud ja laekumata 1 627 610,91

eurot. Avaldaja märkis mittelaekumise põhjuseks, et nõuet ei ole, ja laekumise tõenäosuseks

0%. Avaldaja ei selgitanud, miks on vara nimekirjas nõuded, mida ei eksisteeri.

4.4. Avalduse kohaselt on kontserni omandis 141 kinnisvaraobjekti ja 10 hoonestusõigust.

Avalduse lisa nr 5 järgi on ühistu omandis 32 katastriüksust. Saneerimismenetluse algatamise

otsustamisel saab lähtuda üksnes avaldaja omandis olevast kinnisvarast ja selle väärtusest.

Seisuga 31. detsember 2025 oli ühistul bilansi andmetel kinnisvara väärtuses 511 427 eurot,

s.o müügiootel varud 338 427 eurot ja kinnisvarainvesteeringud 173 000 eurot. Avaldaja

täpsustas 16. veebruari 2026 vastuses, et tema omandis on tegelikult 31 kinnisvaraobjekti

turuväärtusega 1 362 000 euro, sh kinnisasi väärtusega 300 000 eurot, mida hoitakse ühistu

nimel tagatisena. Avaldaja leidis, et bilansi osas tuleb teha põhjalik analüüs ning viia see

tegelikkusega vastavusse, bilansis esitatud nõuete maht on tegelikkusest umbes 15% suurem.

4.5. Avaldusele lisatud bilansi ja kasumiaruande põhjal oli ühistu 2024. a majandusaasta

kahjum 703 553 eurot ja 2025. a kahjum 994 277 eurot. Kui auditeeritud majandusaasta

aruandest selgub kahjum, kaetakse see vastavalt HLÜS § 26 lg-le 1 üldkoosoleku otsuse

alusel reservkapitali arvel või põhikirjas ettenähtud juhtudel muude reservide arvel. Avaldaja

selgituse järgi ei olnud üldkoosolekul võimalik otsust 2024. a kahjumi katmise tegevuskava

kohta vastu võtta, sest majandusaasta aruandeid ei ole alates 2022. a auditeeritud ega

üldkoosoleku poolt kinnitatud. Auditeerimiskohustuse täitmata jätmine ei kõrvalda HLÜS §

26 lg-s 1 sätestatud kohustust.

4.6. Ettevõtja võib SanS § 7 lg 31 kohaselt lisada saneerimisavaldusele saneerimiskava

projekti. Avaldaja esitas 16. veebruaril 2026 kohtule 2026. a rahavoogude prognoosi,

selgitades, et sisuliselt on tegemist saneerimiskava esialgse projektiga. Avaldaja ei esitanud

sisulist selgitust rahavoogude prognoosi katteallikate kohta ega seotust kavandatavate

tegevustega. Avalduses kavandas ühistu võlausaldajate nõuete rahuldamist mh tütarettevõtete

vara arvelt. Tütarettevõtete vara ei saa käsitada ühistu enda varana.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas 9. märtsil 2026 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 19.

veebruari 2026 määruse täies ulatuses ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldus ja

algatada saneerimismenetlus.

SanS § 8 lg-s 1 sätestatud tingimused on täidetud, maakohus jättis saneerimismenetluse

alusetult algatamata. SanS § 8 lg 1 p-des 1–3 toodud asjaolusid tuleb üksnes põhistada.

Avaldaja põhistas, et vajab saneerimist, ja kohus ei tuvastanud vastupidist. Seega on täidetud

SanS § 8 lg 1 p 2 eeldus.

Samuti on täidetud SanS § 8 lg 1 p 3 eeldus, sest esitatud andmete ja saneerimismenetluses

koostatava saneerimiskava alusel on avaldaja jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist

tõenäoliselt võimalik. Maakohus ei ole vastupidist tuvastanud ega nõuetekohaselt

põhjendanud. Maakohtul oleks tulnud avaldaja esitatud andmete ja dokumentide alusel asja

sisuliselt hinnata. Saneerimisavalduse lahendamisel saab kohus tugineda ka auditeerimata

majandusaasta aruandele, mis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 järgi

tõendiks, mida kohtul tuleb TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hinnata koos teiste asjas esitatud

tõenditega (vt RKTKo 13. juuni 2012, 3-2-1-46-12, p 11).

Täidetud on ka SanS § 8 lg 1 p 1 eeldus. Vaidlust ei ole, et saneerimismenetluse algatamata

jätmisel on maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline. Maakohus ei tuvastanud, et

avaldaja oleks püsivalt maksejõuetu. Ei saa olla vaidlust, et mõistlikke saneerimisabinõusid

rakendades saavutataks igal juhul olulise osa võlausaldajate jaoks suure tõenäosusega parem

tulemus kui pankroti korral. Maakohus ei teinud avaldajale SanS § 8 lg 3 kohast ettepanekut

pankrotimenetluse läbiviimiseks, seega kinnitas kohus oma käitumisega, et avaldaja püsiv

maksejõuetus ei ole tuvastatud. Ennatlik on asuda seisukohale, et saneerimisnõustaja ei ole

võimeline koostama asjakohast ja põhjendatud saneerimiskava, kava koostab kohtu määratud

erapooletu saneerimisnõustaja alles pärast saneerimismenetluse alustamist.

Avaldaja selgitab täiendavalt, et saneerimismenetluses saab arvestada kontserni kogu vara.

See on soovitatav ja võimalik, lähtudes saneerimismenetluse eesmärgist. Avaldajal on

raamatupidamisseadusest tulenev kohustus esitada konsolideerimisgrupi raamatupidamise

aastaaruanne, saneerimismenetluses ei ole põhjendatud käsitleda tema varalist seisukorda

teistmoodi. Oluline on vaadata n-ö tervikpilti. Kontserni varade ja kohustustega arvestamata

jätmine tekitab avaldaja majanduslikust olukorrast puuduliku ja moonutatud pildi.

Konsolideeritud bilansis oli 31. detsembri 2025 seisuga vara 59 503 049 eurot ja kohustusi 44

845 471 eurot. See tähendab, et kontserni vara ületab kohustusi 14 657 578 euro võrra, mida

avaldaja saab kasutada vajadusel täiendavate ja erakorraliste kulude ja kohustuste katteks.

2025. a konsolideeritud kasumiaruande kohaselt oli kontserni aruandeaasta kasum 890 667

eurot. Seega on avaldaja tegevus igal juhul jätkusuutlik ja pärast edukat saneerimismenetlus

edukalt võimalik. Avaldaja on 20 äriühingu emaettevõtja. Tütarettevõtete vara väärtus omab

igal juhul tähtsust, sest kajastub avaldaja varas tütarettevõtete osaluste/aktsiate bilansilise

väärtuse kaudu. Raskused hoiustajate nõuete rahuldamisel on ajutised, seotud ootamatute

asjaoludega (ebatavaliselt palju hoiustajaid soovis saada hoiused tagasi ebamõistliku ja

lühikese aja jooksul) ning vajadusega likviidne vara jms realiseerida, mis vajab aega (raha on

investeeritud kinnisvara- jm projektidesse).

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS §

663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 19. veebruari 2026 määrus tuleb jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

8. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendid – ühistu

konsolideeritud bilanssi 31. detsembri 2025 seisuga ning 2025. a konsolideeritud

kasumiaruande (TsMS § 662 lg 3).

9. Maakohus jättis saneerimismenetluse algatamata saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 2 p 4

alusel, sest täitmata on SanS § 8 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud saneerimismenetluse algatamise

eeldused. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja esitatud andmete põhjal ühistu

jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Avaldaja esitatud andmed

ei lükka ümber põhjendatud kahtlust, et makseraskused on püsiva iseloomuga ja ei ole

saneerimismenetlusega ületatavad. Lisaks ei ole puudulike ja ebausaldusväärsete andmete

alusel võimalik koostada mõistlikele ootustele vastavat saneerimiskava. Raamatupidamise

aruannetes esitatud finantsandmete õigsuse on kahtluse alla seadnud ka ühistu ise. Kohtute

infosüsteemi andmetel on avaldaja vastu esitatud 2026. a viis avaldust hoiuse tagastamiseks,

kahe maksekäsu alusel on algatatud sundtäitmine.

Ettevõtja võib SanS § 7 lg 31 kohaselt lisada saneerimisavaldusele saneerimiskava projekti.

Avaldaja esitas 16. veebruaril 2026 maakohtule 2026. a rahavoogude prognoosi, selgitades, et

sisuliselt on tegemist saneerimiskava esialgse projektiga. Avaldaja ei esitanud selgitust

rahavoogude prognoosi katteallikate kohta ega seotust kavandatavate tegevustega.

Maakohus märkis, et avalduse kohaselt on kontserni omandis 141 kinnisvaraobjekti ja 10

hoonestusõigust, kuid enamus nendest on tütarühingute omandis. Saneerimismenetluse

algatamise otsustamisel saab lähtuda üksnes avaldaja omandis olevast kinnisvarast ja selle

väärtusest.

Ringkonnakohus nõustub praeguses asjas esitatud asjaolude põhjal maakohtuga.

Saneerimismenetluse algatamise avalduse esitas iseseisev juriidiline isik TARTU HOIU-

LAENUÜHISTU. Avaldust kontserni saneerimiseks esitatud ei ole ja seetõttu ei saa kontserni

üldisi majandustulemusi samastada tütarühingu omadega, kuna kontserni kuuluvad lisaks

saneeritavale ettevõtjale ka teised ettevõtted. Asjas puuduvad andmed selle kohta, kuidas

teised kontserni kuuluvad ettevõtted panustaksid avaldaja makseraskuste ületamisse. Asjaolu,

et üks kontserni kuuluv ettevõte on maksejõuetu, ei mõjuta automaatselt kogu kontserni

maksevõimet. Avaldaja ei ole kohtule usutavaks teinud oma osaluste tegelikku väärtust teistes

ettevõtetes. Eeltoodu tõttu ei anna alust maakohtu järelduse muutmiseks ka määruskaebusele

lisatud ühistu konsolideeritud bilanss 31. detsembri 2025 seisuga ning 2025. a konsolideeritud

kasumiaruanne.

10. Iseenesest õige on avaldaja väide, et saneerimisavalduse lahendamisel saab kohus

tugineda ka auditeerimata majandusaasta aruandele, mis on TsMS § 229 lg 1 järgi tõendiks ja

mida kohtul tuleb TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hinnata koos teiste asjas esitatud tõenditega.

Samas on avaldaja viide Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-46-12 p 11 eksitav.

Nimetatud asjas selgitas Riigikohus auditeerimata majandusaasta aruande kui tõendi

hindamisega seonduvat hagimenetluses. Praegusel juhul tuleb kohtul hinnata, kas

saneerimisavalduse lisana esitatud auditeerimata majandusaasta aruandeid esitades on

avaldaja täitnud SanS § 7 lg 3 ja § 8 lg 1 nõuded. Maakohus viitas õigesti, et hoiu-

laenuühistul peab olema audiitor, kes auditeerimise käigus peab kontrollima hoiu-laenuühistu

seaduse §-des 27 ja 28 sätestatud nõuete täitmist ning esitama hoiu-laenuühistule aruande,

milles avaldab arvamust nende nõuete järgimise kohta (HLÜS § 41). Asjas puudub vaidlus, et

avaldaja ei ole esitanud Tartu Maakohtu registriosakonnale 2024 majandusaasta aruannet ning

2022 ja 2023 aruannetes puudus audiitori aruanne. Õige on maakohtu järeldus, et mitme aasta

jooksul audiitori arvamuse puudumine muudab kohtule esitatud andmed ebausaldusväärseks.

HLÜS § 41 lg 1 järgi oli nii 2022. a kui on ka praegu hoiu-laenuühistu raamatupidamise

aastaaruande audit kohustuslik.

11. Põhjendatud ei ole avaldaja arutlused selles, kas maakohus tuvastas või pidi tuvastama

saneerimismenetluse algatamata jätmisel ettevõtja püsiva maksejõuetuse. Ringkonnakohus

rõhutab, et sellist kohustust maakohtul praegusel juhul ei olnud. Sellist kohustust ei pane

kohtule ka SanS § 8 g-s 3 sätestatu. Viidatud säte annab kohtule küll võimaluse teha

ettevõtjale ettepanek tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks, kui ettevõtja püsiv

maksejõuetus on kohtule ilmne. Samas ei pane see säte kohtule ettevõtja püsiva

maksejõuetuse tuvastamise kohustust. Sellise kohustuse panemine kohtule ei ole arvestades ka

saneerimismenetluse algatamise tähtaega (7 päeva avalduse esitamisest) kohtule jõukohane,

arvestades ka seda, et kohus ei saa analoogselt pankrotimenetluse eelmenetlusega tugineda

siin erapooletu asjatundja (ajutine haldur ) arvamusele.

12. Praegusel juhul piisas saneerimismenetluse algatamata jätmiseks sellest, et kohtu

hinnangul ei olnud ettevõtja piisavalt põhistanud seda, et ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu

(SanS § 8 lg 1 p 1), samuti seda, et ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist

tõenäoliselt võimalik (SanS § 8 lg 1 p 2).

13. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja saneerimismenetluse algatamise eeldused ei ole

maakohtule esitatud materjalide alusel praegu täidetud ja maakohus jättis seetõttu

põhjendatult saneerimismenetluse algatamata.

14. SanS § 7 lg 4 kohaselt, kui kohtule on samal ajal esitatud nii pankroti- kui ka

saneerimisavaldus, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele

esimesena avaldus esitati.

Kohtulahendite infosüsteemi (KIS) andmetel on ühte tsiviilasja (nr 2-26-2410) liidetud kolm

avaldust: 1) TARTU HOIU-LAENUÜHISTU 30. jaanuaril 2026 avaldus

saneerimismenetluse algatamiseks; 2) Andres Purasoni 3. veebruaril 2026 avaldus TARTU

HOIU-LAENUÜHISTU pankroti väljakuulutamiseks; 3) TARTU HOIU-LAENUÜHISTU

10. märtsi 2026 avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

17. märtsil 2026 on Tartu Maakohus teinud määruse, millega võttis TARTU HOIU-

LAENUÜHISTU pankrotiavalduse menetlusse, nimetas TARTU HOIU-LAENUÜHISTU

ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Tarmo Petersoni, seadis käsutuskeelud ja peatas

tsiviilkohtumenetlused, milles TARTU HOIU-LAENUÜHISTU osaleb menetlusosalisena.

Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 20 lg 3 alusel peatub enne käsutuskeeldu alanud

kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab

võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks.

Ringkonnakohtu menetluses olev määruskaebemenetlus ei ole peatunud ja puudub alus seda

ka peatada.

15. PankrS § 27 lg 42 kohaselt, kui kohus leiab võlgniku pankrotiavaldust läbi vaadates, et

võlgnik ei ole maksejõuetu ja saneerimismenetluse algatamise eeldused on täidetud, teeb

kohus võlgnikule ettepaneku tema suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. Kui võlgnik

nõustub, käsitatakse pankrotiavaldust saneerimisavaldusena. Kohus jätab sellisel juhul

pankrotiavalduse rahuldamata ja lahendab saneerimisavalduse.

Eeltoodust tuleneb, et avaldajale on saneerimise võimalus tagatud, kui pankrotiavaldust läbi

vaadates leiab maakohus, et avaldaja ei ole maksejõuetu ja saneerimine on võimalik.

16. Menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS 171 lg 1 järgi

avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)