2-25-350/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-350

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 23.12.2024

otsuse peale täiteasjas nr 025/2024/3965

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. märtsi 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad Igor Aleksandrov ja Andrei Petrov

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts,

esindaja kohtutäituri abi Tõnu Kala

Puudutatud isik II RJ Inkasso UÜ (registrikood

16935551), lepinguline esindaja Priit Janu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 6. märtsi 2025 määrus jätta muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta X kanda ning mõista Xlt

RJ Inkasso UÜ kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud summas 100 eurot ja

viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 09.01.2025 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi

(kohtutäitur) 23.12.2024 otsuse peale täiteasjas nr 025/2024/3965. Avaldaja palus tühistada

kohtutäituri otsuse täies ulatuses, tagastada avaldajale alusetult arestitud sõiduki Jeep Grand

Cherokee reg nr XXX XXX ning saata täiteasja uueks algatamiseks kohtutäiturile või

alternatiivselt kui esimest nõuet ei rahuldata, võimaldada võlgnikule ja /või tema esindajale

juurdepääs sõidukile Jeep Grand Cherokee reg nr XXX XXX ja lubada võtta sõidukist ära

sinna jäänud isiklikud asjad. Avaldaja ja/või tema esindaja avab sõiduki, võtab isiklikud asjad

ära, pärast seda antakse kohtutäiturile üle sõiduki võti ja tehniline pass.

1.1. Avalduse kohaselt arestis kohtutäitur 01.10.2024 avaldajale kuuluva sõiduki Jeep Grand

Cherokee reg nr XXX XXX ja sõiduk on kohtutäituri juures hoiul alates samast kuupäevast

ilma sõiduki võtme ja tehnilise passita. Avaldaja on valmis sõiduki võtmed kohtutäiturile üle

andma üksnes pärast isiklike asjade tagasivõtmist. Täitedokumendis ei ole märgitud sõidukis

olevate isiklike asjade ning tehnilise passi ja võtmete üleandmise kohustust. Ka vallasvara

arestimise aktis ei ole räägitud päraldiste üleandmist. Alles vara väljastamise kohustamise

teates on kohustatud avaldajat esitama kõik varaga seotud päraldised. Sõiduki valduse

ülevõtmine on toimunud tühise arestimisakti alusel ning avaldaja saab tühisusele tugineda.

Kohtutäitur käitus kaebuse lahendamisel vastuoluliselt, leides et kaebetähtaeg on möödunud.

Arvestades, et kohtutäituril puuduvad volitused kohustada avaldajat andma välja sõiduki

päraldised, pole kaebetähtaja ennistamine vajalik. Vajaduse korral palus avaldaja kaebuse

esitamise tähtaja ennistada. 01.10.2024 vallasvara arestimise akt on tühine, kuna avaldajale ei

ole kätte toimetatud täitmisteadet ja avaldajat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest

täitemenetluses. Avaldaja teavitamata jätmine ja tema õiguste rikkumine seisnes selles, et

kohtutäitur ei ole teatanud võlgnikule nõude vabatahtliku täitmise tähtajast täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 25 lg 1 alusel ning ei ole sellega võimaldanud avaldajale võtta oma

isiklikke asju sõidukist ära. Kohtutäitur ei ole võimaldanud avaldajal osaleda vallasvara

arestimisel ning avaldaja ei teadnud sõiduki arestist ega täiteasja alustamisest.

1.2. Vara väljaandmise kohustuse teate kohaselt oli vabatahtliku täitmise tähtaeg kuni

09.10.2024 kell 12:00. Samas 01.10.2024 kell 21.00 jõudis kohtutäitur ilma eelneva

teavitamiseta elamu Linnamäe tee 11 ees olevasse parklasse, kus sõiduk laaditi puksiiriautole

ning helistati seejärel avaldajale sõiduki võtmete üleandmiseks. Avaldaja oli nõus andma

sõiduki võtmed üle, kuid soovis enne võtmete üleandmist ära võtta sõidukisse jäänud isiklikud

asjad. Esialgu kohtutäitur oli sellega nõus, kuid siis, kui avaldaja abikaasa hakkas vaatama

oma asju, et need endale võtta, keelas kohtutäitur asjade tagasivõtmise ja sulges kapoti jõuga.

Tegemist on kohtutäituri ebaseadusliku käitumisega, kuna enne vabatahtliku täitmise tähtaja

möödumist ei saa kohtutäitur täitetoiminguid teha. Kohtutäituri ettepanek, mille kohaselt

annab võlgnik võtmed kohtutäiturile üle ning peale võtme saamist korraldab kohtutäitur

asjade ära toomise sõidukist, kas kindla loetelu alusel või kõikide autos olevate asjade suhtes

ja teavitab esindajat, kui asjad on kättesaadavad esindajale kohtutäituri büroos, avaldajale ei

sobi, kuna viimane ei usalda enam kohtutäiturit. Lisaks puudub täitedokumendi alusel

kohtutäituril õigus sõiduki läbiotsimiseks, sõidukis olevate isiklike asjade äravõtmiseks ja

isiklike vallasasjade, mis ei ole täitemenetluse esemeks, eraldamiseks.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur

jäi otsuses toodud seisukohtade juurde. Avaldaja kaebuse eesmärgiks, mis esitati

kohtutäiturile, on olnud arestitud sõidukist avaldaja vallasvara kättesaamine, mitte vara

arestimise vaidlustamine. Toodut arvestades on avaldaja põhjendamatult laiendanud oma

kaebust täitemenetluses arestitud sõiduki arestimise vaidlustamise temaatikale, mida seadus ei

võimalda (TMS § 217 lg 6).

2.1. Täiteasjas 025/2024/3965 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 30.09.2024 hagi

tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-24-13935, millega on määratud hagi tagamiseks arestida RJ

INKASSO UÜ (sissenõudja, puudutatud isik II ) kasuks avaldajale kuuluv sõiduk Jeep Grand

Cherokee (VIN-kood 1C4RJFJM3EC193078, registreerimismärk XXXXXX) ning kohustada

avaldajat andma nimetatud sõiduki kohtutäiturile hoiule. Kohtumäärus on selle resolutiivosa

kohaselt viivitamata täidetav. Kohtutäitur arestis nimetatud täitedokumendi alusel sõiduauto,

sh keelas selle käsutamise ja kasutamise ning võttis sõiduki hoiule, paigaldades selle tasulisse

parklasse, mille hoiukulud on sissenõudja kanda. Kohtutäitur peab hoiukohustuse kaudu

tagama arestitud sõiduauto allesoleku selle hoiukohas ja selle seisukorra säilimise. Vara on

seega arestitud ja kohtutäituri hoiul, kuni hagi tagamise abinõu muutmiseni või vara aresti alt

vabastamiseni. Vara arestimise kohta koostas kohtutäitur 01.10.2024 vallasvara arestimise

akti. Nimetatud aktiga keelas kohtutäitur võlgnikul arestitud sõiduki käsutamise (sh vara

kasutamise) ning esitas registripidajale avalduse registrisse asja käsutamise keelumärke

tegemiseks (TMS §-d 54 lg 1, 64 lg 1). Vabatahtliku täitmise tähtaja andmise eesmärgiks on

asjaolu, et võlgnikul on õigus vältida täitekulude suurenemist (vt TMS § 25 lg 2, KTS § 32 lg

4 sätestatu). Seega muid õiguslikke tagajärgi seadus vabatahtliku täitmise tähtajale ei omista,

mistõttu ei kahjusta sellise tähtaja mitteandmine kuidagi võlgniku õigusi. Lisaks on

viivitamatu täitmine olnud hädavajalik ka seetõttu, et hagi tagamise määrusest nähtuvalt oli

arestitud sõiduki kohta avaldatud automüügiportaalis auto24.ee müügikuulutus, mis andis

alust eeldada, et sõiduki arestimisega vähimgi viivitamine võinuks viia hagi tagamise määruse

täitmise võimatuseni. Seega ei ole avaldajal alust tugineda asjaolule, et võlgnikule ei ole hagi

tagamise määruse täitmisel täitmisteadet kätte toimetatud. Kui sõiduauto arestitakse, siis tuleb

lugeda arestituks ka selle päraldised. Kohtutäitur ei ole avaldajale ennistanud ühtegi kaebuse

esitamise tähtaega vallasvara arestimise akti vaidlustamise kontekstis. Avaldaja ei ole

kohtutäiturile esitatud kaebuses vara arestimistoimingut, kui täitetoimingut, vaidlustanud.

Toodut arvestades on avaldajal alusetu taotleda kohtult vallasvara arestimise akti

vaidlustamise tähtaja ennistamist. Kohtutäitur ei keeldu võlgnikule sõidukis oleva võimaliku

vara tagastamisest. Samas tuleb võlgnikul kohtutäiturile üle anda arestitud vara päraldised,

mida kohtutäitur võlgnikult nõuab.

3. Puudutatud isik II leidis, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja on

minetanud kaebeõiguse 01.10.2024 vallasvara arestimise akti vaidlustamisel. Puudub vaidlus,

et 01.10.2024 vallasvara arestimise aktiga kohustas täitur avaldajat andma kohtutäiturile

sõiduki valdus ja päraldised viivitamatult, kuid hiljemalt 09.10.2024 kell 12.00. Kohtutäitur

määras avaldajale täiendava tähtaja arestitud sõiduki päraldiste üleandmiseks, mis saabus

04.12.2024 kell 14.00. Avaldaja ei ole vallasvara arestimise akti tähtaegselt vaidlustanud ega

ka täitnud. Avaldaja sai valduse ülevõtmisest ja sõiduki arestimise aktist teada 01.10.2024

ning kaebeõigus eelviidatud aktile lõppes 11.10.2024. Avaldaja kaebus on täiturile esitatud

pärast TMS § 217 lg 1 sätestatud kaebetähtaja möödumist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 06.03.2025 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud

summas 350 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jättis

rahuldamata taotluse määrata kindlaks menetluskulude lahendi täitmise viisi ja korra.

4.1. Määruse põhjenduste kohaselt kontrollib kohus kaebuse läbivaatamisel vaid kaevatava

kohtutäituri otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda otsuse tegemise aluseks olnud

võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõuetest. Kohtutäituri otsuse

õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri

tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal

õiguspärane või mitte. Kohtutäituri 23.12.2024 otsusega jäeti rahuldamata avaldaja

18.11.2024 kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja esitas 09.01.2025 kohtule kaebuse

kohtutäituri 23.12.2024 otsuse peale. Eeltoodust tulenevalt on läbitud kaebuse osas

kohustuslik kohtueelne menetlus ning kohus saab kaebuse läbi vaadata avaldaja kaebuses

vaidlustatud ulatuses (TMS § 217 lg 1, TMS § 218 lg 1).

4.2. Täiteasjas nr 025/2024/3965 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 30.09.2024 hagi

tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-24-13935, millega on määratud hagi tagamiseks arestida

sissenõudja kasuks võlgnikule kuuluv sõiduk Jeep Grand Cherokee (VIN-kood

1C4RJFJM3EC193078, registreerimismärk XXXXXX) ning kohustada võlgniku andma

nimetatud sõiduk kohtutäiturile hoiule. Kohtumäärus on viivitamata täidetav. Kohtutäitur on

täitedokumendi alusel arestinud nimetatud sõiduauto, sh keelanud selle käsutamise ja

kasutamise ning võtnud sõiduki hoiule, paigaldades selle tasulisse parklasse, mille hoiukulud

on sissenõudja kanda. Avaldaja kaebuse eesmärgiks, mis esitati kohtutäiturile, on olnud

arestitud sõidukist vallasvara kättesaamine, mitte vara arestimise vaidlustamine. Avaldaja

saab tugineda kaebuses kohtule üksnes nendele asjaoludele, millele ta tugines kaebuse

esitamisel kohtutäiturile. Uute asjaoludega kohus arvestada ei saa. Seega võttis kohus

seisukoha üksnes vallasvara kättesaamise osas.

4.3. Vaidlus puudub, et kohtutäituril puudub võimalus avaldajale arestitud sõidukist isiklikke

asju kätte anda, kuna sõiduki päraldised (süütevõtmed/puldid, tehniline pass) on jätkuvalt

avaldaja valduses. Seega puudub kohtutäituril võimalus anda avaldajale isiklikud asjad kätte

enne, kui avaldaja on kohtutäiturile sõiduki võtmed/puldid üle andnud. Kohtutäituril puudub

arestitud sõidukile ligipääs ja seega võimalus saada sõidukist avaldaja isiklikud asjad kätte.

Seega on kohtutäituri tegevus olnud õiguspärane.

4.4. Kohus märkis selguse huvides, et avaldajale kuuluva sõiduki arest on kehtiv ja avaldaja

võimalused aresti vaidlustamisel on lõppenud. Vara arestimise korraldab kohtutäitur.

Kohtutäitur võtab arestitud eseme hagi tagamist taotlenud isiku avalduse alusel oma

järelevalve alla. Sel juhul keelab kohtutäitur täielikult või osaliselt eseme kasutamise ja võib

anda esemega seonduvaid korraldusi, muu hulgas korraldada eseme hoiustamise

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 389 lg 6). Puudutatud isik II on esitanud

kohtutäiturile täitmisavalduse ja nõuetekohase täitedokumendi, millega on täidetud seadusega

sätestatud kohustuslikud eeldused täitemenetluse algatamiseks. Seega on täitemenetluse

algatamine käesolevas täiteasjas õiguspärane. Viivitamata täitmisele kuuluv lahend täidetakse

enne selle jõustumist (TsMS § 461 lg 1, TMS § 2 lg 1 p 1). Seega kuulub hagi tagamise

määrus viivitamatult täitmisele ning kohus nõustus kohtutäituriga, et selle vabatahtlikuks

täitmiseks ei pea andma tähtaega. Harju Maakohtu hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-24-

13935 (täitedokument), jõustus 24.10.2024. Seega on kõnealune sõiduk arestitud

õiguspäraselt ning selle tagastamiseks puudub käesoleval ajal alus.

4.5. Arvestades vaidluse asjaolusid ning avalduse rahuldamata jätmist, leidis kohus, et antud

juhul on põhjendatud jätta kõik menetluskulud (s.h riigilõiv) avaldaja enda kanda (TsMS §

172). Maakohus määras kindlaks sissenõudja õigusabikulud ning leidis, et tema esindaja

tunnihind on põhjendatud ja vajalik 100 euro ulatuses ning esindaja ajakulu on olnud

põhjendatud ja vajalik 3,5 tunni eest, s.o kokku summas 350 eurot ilma käibemaksuta.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

täies ulatuses tühistada ja teha uue lahendi, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud palub

avaldaja jätta solidaarselt kohtutäituri ja sissenõudja kanda.

5.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus vääralt ja ebapiisavalt hinnanud asjas tähtsust

omavaid asjaolusid ega ole arvestanud arestimise tühisusega ja sellega, et täitemenetlust ei saa

lugeda alanuks. Avaldajal on õigus tugineda arestimise akti tühisusele igas menetluse

staadiumis, olenemata selle vaidlustamisest kohtutäiturile kaebuse esitamisel. Kui arestimise

akt on tühine, siis puuduvad aktil õiguslikud tagajärjed algusest peale. Tühise arestimise akti

vaidlustamata jätmine ei muuda arestimisakti kehtivaks. TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatu

järgi on kohtul kohustus kontrollida kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse

läbivaatamisel, kas esinevad TMS §-s 55 sätestatud arestimise tühisuse alused, sh seda, kas

võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud, ka juhul, kui avaldaja ei ole sellele sõnaselgelt

tuginenud (vt RKL nr 3-2-1-45-09 p 19). Avaldaja jääb oma arvamuse juurde, et 01.10.2024

vallasvara arestimise akt on tühine, kuna võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja

võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa

võlgniku õiguste rikkumise. Kohtutäitur ei ole avaldajale teatanud nõude vabatahtliku täitmise

tähtajast (TMS § 25 lg 1) ega võimaldanud tal osaleda 01.10.2024 vallasvara arestimisel, kus

avaldaja võis mõjutada vara hindamist. Kohtutäitur kinnitas täitmisteate puudumist enda

05.02.2025 seisukohas.

5.2. Kohus leidis põhjendamatult, et täitemenetluse algatamine oli õiguspärane. TMS ei näe

ette erilist täitmiskorda viivitamata täitmisele kuuluvate määruste jaoks. Täitemenetlus ei ole

alanud siiamaani, kuna täitmisteade puudub. Avaldaja ei vaidle vastu täitedokumendile, kuid

leiab, et arestimine täitemenetluses on tühine, sellepärast tuleb taastada olukord enne

täitemenetluse alustamist (s.o tagastada sõiduk võlgnikule) ning alustada täitemenetlust

algusest peale.

5.3. Kaebuse rahuldamata jätmine õigustab isiklike asjade kinnipidamist kohtutäituri poolt,

millede suhtes täitemenetlust ei toimu. Kohus ei ole analüüsinud, millisel turvalisel viisil

võiks avaldaja võtta sõidukist ära sinna jäänud isiklikud asjad, et arestitud sõiduk ei saaks

vigastada ja säiliks turvalises hoiukohas, seejuures mitte rikkudes avaldaja õigusi.

Kohtutäituri ettepanek, mille kohaselt annab võlgnik võtmed kohtutäiturile üle ning peale

võtme saamist korraldab kohtutäitur asjade ära toomise sõidukist, rikub avaldaja õigusi, kuna

täitedokumendi alusel puudub kohtutäituril õigus sõiduki läbiotsimiseks ja sõidukis olevate

isiklike asjade äravõtmiseks. Avaldaja esindaja pakkus 27.11.2024 kaebuse läbivaatamisel, et

avaldaja abikaasa avab sõiduki politsei juuresolekul, võtab oma asjad ära ja pärast seda annab

kohtutäiturile sõiduki võtmed ja tehnilise passi, kuid kohtutäitur ei ole sellega nõustunud.

Menetluse edasine käik

6. Kohtutäitur ja puudutatud isik II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle

rahuldamata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

9. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur 01.10.2024 arestinud avaldajale kuuluva sõiduki

ning on võtnud selle hoiule koos sõidukisse jäänud avaldajale kuuluvate vallasasjadega.

Samas jäid sõiduki võtmed avaldaja valdusesse. Avaldaja on kohtutäiturile 18.11.2024

esitatud kaebuses vaidlustanud kohtutäituri tegevuse seonduvalt sõidukisse jäänud isiklike

asjade tagastamata jätmisega avaldaja poolt soovitud viisil. Avaldaja palus võimaldada talle

ja/või tema esindajale juurdepääsu sõidukile ja lubada võtta sõidukist ära sinna jäänud

isiklikud asjad. Kaebusest nähtuvalt ei ole avaldaja nõus sellega, et kohtutäitur nõuab temalt

enne asjade tagastamist sõiduki võtmete üleandmist. Avaldaja soovib sõiduki võtmed

kohtutäiturile üle anda pärast seda, kui tema ise või tema esindaja on sõidukist asjad välja

võtnud. Maakohtule esitatud kaebuses ja määruskaebuses on võlgnik palunud ka arestitud

sõiduki tagastada ning täitemenetluse uuesti algatada. TMS § 218 lg 1 teise lause järgi

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule

kaevata ei saa (vt nt RKTKm 03.10.2013, 3-2-1-105-13, p 18; RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-

122-15, p 13). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja algses 11.11.2024 avalduses ega

kohtutäiturile esitatud kaebuses sõiduki arestimist vaidlustanud ega sõiduki valduse

tagastamist nõudnud. Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult hinnanud kaebuse

alusel kohtutäituri tegevuse õiguspärasust osas, mis puudutab sõidukisse jäänud vallasvara

üleandmist.

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada

ega asuda seisukohale, et kohtutäitur käitus õigusvastaselt, kui nõudis avaldajalt sõidukisse

jäänud vallasvara tagastamiseks sõiduki päraldiste, s.o võtmete üleandmist.

11. Vaidlusaluses täiteasjas nr 025/2024/3965 viib kohtutäitur täitemenetlust läbi puudutatud

isiku II avalduse ja Harju Maakohtu 30.09.2024 hagi tagamise määruse alusel tsiviilasjas nr 2-

24-13935, millega on hagi tagamiseks arestitud puudutatud isiku II kasuks avaldajale kuuluv

sõiduk Jeep Grand Cherokee ning avaldajat on kohustatud andma nimetatud sõiduk

kohtutäiturile hoiule. Viidatud määrus on viivitamata täidetav (TsMS § 467 lg 5). TsMS § 389

lg 6 sätestab, et vara arestimise korraldab kohtutäitur. Kohtutäitur võtab arestitud eseme hagi

tagamist taotlenud isiku avalduse alusel oma järelevalve alla. Sel juhul keelab kohtutäitur

täielikult või osaliselt eseme kasutamise ja võib anda esemega seonduvaid korraldusi, muu

hulgas korraldada eseme hoiustamise. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 lg 3 sätestab, et

peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka

asja päraldisi. Arvestades eeltoodut hõlmab hagi tagamise määrusega kohaldatud sõiduki arest

ja kohtutäiturile hoiule andmine ka sõiduki päraldisi (sh võtmeid). Seega on kohtutäituril

õigus nõuda avaldajalt täitedokumendi alusel sõiduki võtmete üleandmist.

12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määruse ja kohtutäituri otsuse

tühistamiseks ei anna alust avaldaja väited vara arestimise tühisuse kohta. Avaldaja on

tuginenud sellele, et talle ei toimetatud kätte täitmisteadet ega antud tähtaega täitedokumendi

vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 55 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene

õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral,

eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte

toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas

teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et hagi tagamise määruse täitmine ei ole oma olemuselt

klassikaline tsiviilnõude sundtäitmise menetlus hageja kui sissenõudja kasuks. Kuigi hagi

tagamise määrus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes, ei ole see täitedokument hageja

kohtulahendiga rahuldatud varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. Hagi tagamine

on teatud toimingute osas kohtutäituri pädevuses olev, kuid sisuliselt tsiviilkohtumenetluse

valdkonda kuuluv menetlusliik, mida TMS otseselt ei reguleeri ning millele ei ole üldjuhul

kohaldatav täitemenetluse üldregulatsioon. Kohtutäitur peab hagi tagamise abinõusid

jõustades siiski nii palju kui võimalik lähtuma analoogsetest TMS sätetest, arvestades samal

ajal hagi tagamise eesmärgi ja erisustega (TsMS II (komm) § 378 p 3.2.2 a,b); RKTKm

28.04.2003, 3-2-1-47-03, p 15). Sealjuures ei saa kohtutäitur täitemenetluse algatamisel hagi

tagamise määruse täitmiseks alati täielikult järgida TMS § 24 regulatsiooni. Eelkõige

puudutab see võlgnikule täitmisteate kättetoimetamist enne täitetoimingute tegemist (TMS §

24) ja täitedokumendi vabatahtliku täitmise võimaldamist (TMS § 24 lg 3 p 3, § 25). Kostja

teavitamine täitemenetluse algatamisest enne täitetoimingute tegemist on sageli

vastunäidustatud, sest välistab ootamatuse efekti ning võib seega ohustada hagi tagamise

eesmärgi saavutamist (TsMS II (komm) § 378 p 3.2.2 d). Sealjuures tuleneb ka TMS § 64 lg-

st 2, et kohtutäitur võib võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke enne

täitmisteate saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt

ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist.

12.1. Täitedokumendiks oleva hagi tagamise määruse sisuks oli praegusel juhul avaldajale

kuuluva sõiduki arestimine ja selle kohtutäituri poolt hoiule võtmine, et vältida hilisemalt

kohtulahendi täitmise võimatust. Sealjuures on kohtutäitur menetluses selgitanud, et sõiduki

arestimine ilma ette teavitamiseta oli vajalik, kuna esines oht, et avaldaja võib selle

võõrandada. Arvestades hagi tagamise eesmärki, ei ole alust pidada arestimist tühiseks

seetõttu, et kohtutäitur ei teavitanud enne määruse täitmist avaldajat täitetoimingu

läbiviimisest ega andnud TMS § 25 lg 1 alusel avaldajale tähtaega täitedokumendi

vabatahtlikuks täitmiseks. Ülaltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles,

et asjas ei ole esile toodud selliseid olulisi rikkumisi, mis annaks alust pidada arestimist TMS

§ 55 mõistes tühiseks ning millest tulenevalt ei saaks kohtutäitur avaldajalt sõiduki võtmete

üleandmist nõuda.

13. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kohtutäitur ei ole 23.12.2024 otsuses keeldunud

avaldajale mittearestitud vallasvara tagastamisest, vaid on vara üleandmiseks pakkunud välja

erinevaid viise, mis tagaks selle, et sõiduk säiliks turvalises hoiukohas ning seisukorras.

Sealjuures on kohtutäitur pakkunud välja, et avaldaja annab kohtutäiturile tema büroos üle

sõiduki võtmed, misjärel tuuakse arestitud sõidukist selles olev vara kohtutäituri büroosse ja

antakse üle võlgnikule. Arvestada tuleb ka sellega, et ilma sõiduki võtmeid üle andmata ei ole

kohtutäituril võimalik lukustatud sõidukis olevaid asju avaldajale üle anda. Asjaolu, et

avaldaja ei usalda kohtutäiturit ning ta ei soovi võtmeid enne sõidukisse jäänud asjade

tagasisaamist kohtutäiturile üle anda, ei anna alust vaidlustatud otsust tühistada. Kui

kohtutäitur peaks pärast sõiduki võtmete saamist keelduma vallasvara avaldajale

tagastamisest, on avaldajal võimalik asjade välja nõudmiseks kasutada täiendavaid

õiguskaitsevahendeid.

14. Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lõike 1 järgi kaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

16. Puudutatud isik II on 03.04.2025 menetlusdokumendis palunud

seoses

määruskaebemenetlusega avaldajalt enda kasuks välja mõista menetluskulu summas 227,50

eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §

175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt menetluskulude

nimekirjale on puudutatud isikule II osutatud õigusteenust kokku 1,75 tunni ulatuses,

sealhulgas on esindajal kulunud maakohtu määrusega tutvumisele 0,25 tundi;

määruskaebusega tutvumisele 0,25 tundi ning määruskaebusele vastuse koostamisele 1,25

tundi. Avaldaja on leidnud, et puudutatud isiku II esindaja kvalifikatsiooni arvestades saaks

pidada mõistlikuks tunnihinda 100 eurot ja ajakulu on põhjendatud ja vajalik 0,5 tunni osas.

Kolleegium leiab, et esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades saab puudutatud

isiku II lepingulise esindaja õigusabikulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks 1 tunni ulatuses.

Puudutatud isikule II on osutatud õigusteenust hinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Sarnaselt

maakohtuga peab ringkonnakohus puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnihinda

käesoleva asja keerukust arvestades põhjendatuks ja vajalikuks 100 euro ulatuses. Seega tuleb

avaldajalt välja mõista puudutatud isiku II lepingulise esindaja kulu summas 100 eurot.

Vastavalt puudutatud isiku II taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel avaldajalt välja mõista

ka viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtutäitur ei ole

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)