2-25-2348/20 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.märts 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-2348

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Põlde OÜ hagi A.H vastu töövõtulepingust tuleneva

võla ja viivise nõudes

4444,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Põlde OÜ (registrikood 14496252), lepinguline

esindaja Ero Liivik

Kostja A.H (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

4.veebruar 2026

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata seoses hageja nõuete aegumisega.

Menetluskulud

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

1. Põlde OÜ esitas 12.02.2025 Pärnu Maakohtule hagi A.H vastu töövõtulepingust tuleneva

võla nõudes ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2691,02 eurot ning seisuga

21.01.2025 sissenõutavaks muutunud viivised summas 1753,2 eurot, menetluskulud palub

hageja jätta täielikult kostja kanda.

1

2. Hagiavalduse kohaselt Põlde OÜ (edaspidi Hageja) põhitegevusala on pottsepatööde

tegemine, ahjude ja kaminate ladumine. A.H (edaspidi Kostja) tellis märtsis 2021.a. Hagejalt

tuleohutuse tööd Kostja kodus XXX-i. Nimetatud tööd hõlmasid muuhulgas: korstnale

puhastusluukide paigaldamist, korstna pikendust, kamina pleki paigaldust, kamina suitsutoru,

siibri tihendamist jms. Töövõtuleping poolte vahel oli sõlmitud suuliselt. Pooled täpsustasid

tööd ja materjalid e-kirjade vahendusel; Hageja tegutses Kostja näpunäidete järgi (Lisa 2 –

poolte kirjavahetus 23.03.2021 ja Lisa 3 – poolte kirjavahetus 04.05.2021)

Hageja teostas tööd ajavahemikul 12.04. – 10.06.2021.a., Kostja võttis tööd vastu. Hageja

esitas Kostjale tööde ja kasutatud materjalide eest 21.06.2021 arve nr 40, mille tasumise

tähtaeg oli 28.06.2021 (Lisa 4 – Põlde OÜ arve nr 40). Mittetasumisel rakendus viivis 0,05%

päevas. Nimetatud arve kohaselt pidi Kostja tasuma kokku 2691,02 eurot. Arve kohaselt pidi

Kostja Hagejale tasuma: 1) tööde eest 1395,00 eurot, 2) ehitusmaterjalide eest 729,02 eurot,

3) transpordi eest 567,00 eurot. Kokku pidi tasuma arve alusel: 1395 + 729 + 567 = 2691,02

eurot. Kostja arvet nr 40 ei tasunud. Hageja saatis Kostjale korduvad meeldetuletused e-

kirjadega: 27.06., 25.07., 07.08., 30.08., 12.09.2021 (Lisa 5 – hageja meeldetuletused

kostjale). Kostja ei tasunud nimetatud arvet ka peale meeldetuletuste saamist.

Hageja pöördus abi saamiseks IDR Inkasso Agentuur OÜ poole. 10.11.2023 sõlmisid Hageja

ja IDR Inkasso Agentuur OÜ käsunduslepingu nr 24923IDR (Lisa 6 - IDR PÕLDE

käsundusleping 101123), akti nimetatud lepingu juurde (Lisa 7 - IDR PÕLDE akt 1 101123)

ja Hageja andis volikirja (Lisa 8 - IDR PÕLDE volikiri 101123). Seega Hageja volitas IDR

Inkasso Agentuur OÜ-d tasumata arvest nr 40 tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks.

30.11.2023 edastas inkasso Kostjale nõudekirja, milles palus võlgnevuse tasuda või sõlmida

maksegraafik. Kostja vastas, et tema arvet ei tunnista ega tasu võlgnevust (Lisa 9 – kostja

kirjavahetus inkassoga 30.11.2023). 21.12. 2023 teatas Kostja lepinguline esindaja Lex Rex

Law Office OÜ, et hoopis Hageja võlgnevat Kostjale juristi vastuskirja koostamise eest 630

eurot, samuti keeldus Kostja jätkuvalt arvest nr 40 tulenevat võlgnevust tasumast (Lisa 10 -

Kostja esindaja vastus 21.12.2023). Lex Rex Law Office OÜ ähvardas inkassot kohtuga.

Võlanõude kujunemine. Kostja võlgneb Hagejale põhivõla summas 2691,02 eurot. Lisaks on

Hagejal õigus nõuda viivist. Hagejal on õigus nõuda viivist perioodi 29.06.2021 kuni

21.01.2025 eest määras 0,05 % päevas, kokku summas 1753,2 eurot (Lisa 11 – viiviste

arvestus). Kokku on Hageja nõue seega koos viivistega 4444,22 eurot (põhivõlg 2691,02 +

viivis 1753,2). Hageja on Kostjale pidevalt võlga meelde tuletanud ja proovinud seda ilma

kohtuta kätte saada. On saadetud arvukalt meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. Kostja

keeldub võlga tunnistamast, samuti ei soovinud Kostja sõlmida maksegraafikut võlgnevuse

likvideerimiseks, mida Hageja ka talle võimalusena pakkus. Kuivõrd Kostjal puudub alus jätta

esitatud arve eest tasumata ning Kostja ei ole oma kohustust täitnud ka pärast kohtueelsete

meeldetuletuste saamist, vaid jätkab Hageja nõude ignoreerimist, ei ole Hagejal muud

võimalust kui pöörduda käesoleva nõudega kohtu poole. Hageja nõue on muutunud

sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda nii põhivõla tasumist kui viivist. Hageja tugineb VÕS

§-dele 76 lg 1, 82, 100, 101 lg 1 p 6, 103 lg 1, 108 lg 1, 113 lg 1 ja 635 lg 1, mille kohaselt

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle

eest tasu. Hageja on oma lepingujärgsed kohustused täitnud, kuid Kostja mitte (ei ole tasunud

raha arve nr 40 alusel Hageja poolt tehtud tööde ja materjalide eest).

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja palub tulenevalt

TsÜS § -st 146 lg 1 kohaldada aegumist. Kostja vastuväidete kohaselt eksitab hageja kohut.

2

Kostja väitel tellis ta märtsis 2021 hagejalt (kelle põhitegevusalaks on pottsepatööde

tegemine), erinevaid tuleohutustöid oma kodus XXX, . Hageja esindaja M K käis eelnevalt

objektil st kostja kodus vajaminevate töödega tutvumas, aga samuti sai ta kostjalt kaasa hulga

pabereid koos joonistega, milliseid töid, millises mahus ja millises maja osas on tarvis

teostada. Peale objekti ja joonistega tutvumist tegi hageja kostjale suulise hinnapakkumise,

kinnitades, et vajalikud tööd jäävad vahemikku 2 000 - 4 000 eurot. Seega saavutasid hageja

ja kostja suulise kokkuleppe, et tööde maksumuseks on kolm tuhat (3 000) eurot, võib-olla

veidi vähem või veidi rohkem. Selle asjaolu on hageja võtnud ka oma e-kirjas omaks,

kirjutades alljärgnevat: „Minu pakkumine oli 2000-4000 EUR kuna täpsemalt oli raske

pakkumist teha asjaolude tõttu, et hulga tööetappe oli peidetud ja korstna otsas ma ei käinud

(veidi rohkem või vähem juttu pole olnud). Seega leppisime kokku 3000EUR ja seda, et töö

käigus võib hind muutuda.“ (Lisa 10-11) Seega olid pooled saavutanud kokkuleppe tööde

mahus ja hinnas.

12.04.2021 alustas hageja töödega. 19.04.21 esitas hageja kostjale arve summas 1 596 eur

(Lisa 1), mille kostja tasus koheselt 19.04.2021 ja 20.04.2021 (Lisa 2, 3)

20.05.2021 esitas hageja järgmise arve summas 1 496 eur (Lisa 4), mille kostja tasus koheselt

20.05.2021. Seega kokku tasus kostja hagejale kahe arve eest 3 092 eurot. Tasutud summa

vastas poolte vahel kokkulepitud summale.

21.06.2021 esitas hageja kostjale kolmanda arve, summale 2 691.02 eurot. Arve sisaldas

muuhulgas ka transporditeenust summas 567 eurot, mida kostja hagejalt ei olnud tellinud.

Kostja ei nõustunud esitatud arvega, vaidlustas selle ja jättis selle tasumata. Pärast kolmanda

arve saamist püüdis kostja 1 nädala jooksul helistada hagejale, kuid hageja ei vastanud kostja

kõnedele. Kostja ei tunnista kolmandat arvet ega sellest tulenevat nõuet. Arve on ebaõige ja

alusetu. Kostja ei tellinud hagejalt transporditeenust, vaid üksnes pottsepatöid. Ja tehtud

pottsepatööde eest on kostja tasunud hagejale kokkulepitud 3092 eurot. Hageja on oma e-

kirjas võtnud omaks, et ta ei ole kostjale osutanud transporditeenust ning on teatanud, et arvel

märgitud transporditeenus ei ole transporditeenus, vaid osa tema tunnihindest (Lisa 6).

Kostja arvates on hagi nõutud viivis 0,05 % päevas ebaseaduslik. Riigikohtu otsusega on

lepingus kasutatavale viivisemäärale seatud konkreetne lagi – viivisenõue, mis on suurem kui

24% aastas, s.t suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr, on ebaseaduslik. Maksimaalne

ühe päeva viivis saab seega olla 0,066%. Kui lepingus on viivis suurem kui 0,066% tuleb

ikkagi arvestada viiviseks seadusjärgne 0,022%.

Kostja leiab, et hageja väidetav nõue on aegunud. Hageja nõue kostja vastu on tehingust

tulenev nõue, mis aegub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga. Nõude maksetähtaeg oli

28.06.2021, möödunud on 3 aastat ja 9 kuud. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on aegumine isiku

õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Pärast aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143

kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Seega tuleneb

aegumise definitsioonist, et aegumine mõjutab konkreetsete võlasuhte poolte õigusi ja

kohustusi ning õigus keelduda kohustuse täitmisest aegumise tõttu on konkreetse võlasuhte

kohustatud isikul. Kostja palub kohtul kohaldada nõude aegumist.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse

kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane

lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab

menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

5. Hagiga nõuab hageja kostjalt töövõtja ja kostja sõlmitud töövõtulepingu järgi tasu

maksmist. Kostja ei eita pooltevahelise töövõtulepingu olemasolu, kuid leiab, et on

3

kokkulepitud tasu tehtud töö eest kõik ära maksnud, ei tunnista võlgnevust ning et hageja

nõue on aegunud.

6. Kohus asub poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal seisukohale, et pooltel oli

töövõtusuhe. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks töö

valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või

kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks.

7. Vaidlus puudub selles, et:

- märtsis 2021 sõlmisid pooled suulises vormis töövõtulepingu kostjale kuuluvas elamus

tuleohutuse tööde tegemiseks (pottsepatööd);

- hageja teostas tööd ajavahemikus 12.04.-10.06.2021;

- tööd on valmis ja kostja võttis tööd vastu.

Seega on töövõtja tasunõue sissenõutav VÕS § 637 lg 3 ja 4 mõttes.

8. Vaidlus puudub selles, et hageja esitas kostjale järgmised arved:

- 19.04.2021 arve nr 37 summas 1596 eurot maksetähtajaga 26.04.2021, mille kostja tasus

vastavalt 19.04.2021 summas 1500 eurot ja 20.04.2021 summas 96 eurot (dtl 56 jj);

- 20.05.2021 arve nr 38 summas 1496 eurot maksetähtajaga 27.05.2021, mille kostja tasus

20.05.2021(dtl 59 jj);

- 21.06.2021 arve nr 40 summas 2691,02 eurot maksetähtajaga 28.06.2021 (dtl 18), millega

kostja ei nõustunud, vaidlustas selle ja jättis tasumata, sest kostja arvates ta arvel olevat

transporditeenust ei tellinud ning summa ületas tellitud ja kokkulepitud tööde maksumust,

milleks oli 3000 eurot (dtl 62 jj).

9. Vastavalt TsÜS § 142 lg-1 õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist

(nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist

võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav

organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS §

147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise

nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue

muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta

lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-95-08 p 11).

Kuna töövõtulepingut iseloomustab VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt kokkulepitud tasu maksmine

mingi vastastiku soorituse (töö) eest, siis reguleerib töövõtulepingust tuleneva tasu nõude

aegumist TsÜS § 147 lg 3. Eelnimetatud sätte kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise

nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks.

Kohus leiab, et seega muutus hageja väidetav tasunõue sissenõutavaks 2021.aasta jooksul,

nõude aegumine algas 01.01.2022 kell 0:00 ja lõppes 31.12.2024 kell 24:00. Hagi on esitatud

kohtule 12.02.2025, seega enam kui kolm aastat väidetud tööde valmimisest.

10. Kostja leiab, et nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist.

Hageja vaidleb aegumise vastuväitele vastu, väites et aegumine katkes korduvalt järgmiste

toimingutega: 1) hageja poolt kostjale saadetud meeldetuletustega 27.06.2021, 25.07.2021,

7.08.2021, 30.08.2021 ja 12.09.2021 (dtl 19 jj); 2) kostja reageeris meeldetuletuste-toimus

pooltevaheline suhtlus, milles vaieldi arve sisu üle; 3) 10.11.2023 sõlmis hageja

käsunduslepingu IDR Inkassoga ning 30.11.2023 edastati kostjale nõudekiri (dtl 24jj) ; 4)

kostja esitas selle kohta vastuse (dtl 33), milles tunnistas arve nr 40 olemasolu, aga vaidles

sellele vastu, mis oli aegumist katkestav tegu. Kostja arvates ei ole aegumine katkenud.

4

11. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud

isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

Nõude tunnustamine selle sätte tähenduses väljendub eeskätt võlgniku tahteavalduses (TsÜS

§ 68), millest järeldub sõnaselgelt tahe nõude olemasolu tunnistada.

Kohus leiab, et antud juhul ei saa hageja väidetud asjaolusid käsitleda aegumise katkemisena

ning aegumise katkemise alused puuduvad. Kostja ei ole hageja viidatud kirjavahetuses ei

hagejale ega hagejat esindavale inkassofirmale võlgnevust tunnistanud, ei ole arvet osaliselt

tasunud ega sõlminud ühtegi kokkulepet maksegraafiku ega nõude tunnustamise kohta.

Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostjaga selles, et hageja töövõtutasu nõue on aegunud

ning koos põhivõla nõude aegumisega aegus ka TsÜS § 144 alusel viivise nõue.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ja jätab hagi

rahuldamata seoses hageja nõuete aegumisega.

12. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse

jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kuivõrd antud asjas jättis kohus hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS §

174 lg 2). Kohus leiab, et praegusel juhul on mõistlik menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt

kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik

5