2-24-119197/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-119197

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi W.U vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3789,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja W.U (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi W.U

(isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista W.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 641,11 eurot, s.o lepingust nr

L460691 tulenev põhinõue. Välja mõista W.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks

viivis määraga 24% aastas põhinõude (641,11 eurot) tasumata osalt alates 23.

märtsist 2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Välja mõista W.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L460691

tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

10.03.2026

56,18 eurot

10.04.2026

57,39 eurot

10.05.2026

58,63 eurot

10.06.2026

59,89 eurot

10.07.2026

61,18 eurot

10.08.2026

62,51 eurot

10.09.2026

63,85 eurot

10.10.2026

65,23 eurot

1 (15)

10.11.2026

66,70 eurot

Välja mõista W.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis määraga 24% aastas

käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud

põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhinõude tasumiseni.

4. Välja mõista W.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 193,94 eurot, s.o lepingust nr

L514075 tulenev põhinõue. Välja mõista W.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks

viivis määraga 22,9% aastas põhinõude (193,94 eurot) tasumata osalt alates 23.

märtsist 2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

5. Välja mõista W.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L514075

tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

10.03.2026

16,93 eurot

10.04.2026

17,25 eurot

10.05.2026

17,58 eurot

10.06.2026

17,91 eurot

10.07.2026

18,26 eurot

10.08.2026

18,60 eurot

10.09.2026

18,96 eurot

10.10.2026

19,32 eurot

10.11.2026

19,69 eurot

10.12.2026

20,07 eurot

10.01.2027

20,45 eurot

10.02.2027

20,84 eurot

10.03.2027

21,24 eurot

10.04.2027

21,64 eurot

10.05.2027

22,05 eurot

10.06.2027

22,48 eurot

10.07.2027

22,90 eurot

10.08.2027

23,34 eurot

10.09.2027

23,79 eurot

10.10.2027

24,24 eurot

10.11.2027

24,70 eurot

10.12.2027

25,17 eurot

10.01.2028

25,66 eurot

10.02.2028

26,14 eurot

10.03.2028

26,64 eurot

10.04.2028

27,15 eurot

10.05.2028

27,24 eurot

Välja mõista W.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis määraga 22,9% aastas

käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5 toodud sissenõutavaks muutunud

põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhinõude tasumiseni.

6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

2 (15)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 23.05.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

W.U (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas hagi 30.10.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingu nr L460691

alusel põhivõla 1707,74 eurot, intressi 170,91 eurot, haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 343,80 eurot ning viivise määraga 24% aastas alates 31.10.2024

põhinõudelt 1707,74 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista

laenulepingu nr L514075 alusel põhivõla 942,14 eurot, intressi 83,69 eurot, haldustasu 6 eurot

ja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 180,98 eurot ning viivise määraga 22,9% aastas

alates 31.10.2024 põhinõudelt 942,14 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (laenuandja) ja kostja 25.10.2022

laenulepingu nr L460691, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Laenu väljamaksmisel

arvestati laenusummast maha lepingutasu, mis lepingu nr L460691 kohaselt on 40 eurot ning

väikelaenukindlustusega seotud kulu 11,14 eurot. Seega väljastati kostjale laenu summas

1948,86 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 10.12.2022–10.11.2026.

Kostja on põhiosa katteks tasunud 217,26 eurot (maksegraafiku osamaksed 1.–9.). Kostjal on

tasumata põhivõlg 1782,74 eurot (2000-217,26). Kostja on hagejale tasunud pärast lepingu

ülesütlemist 125 eurot, mille hageja on VÕS § 415 lg 2 kohaselt arvestanud 50 eurot

sissenõudmiskulude katteks ja 75 eurot põhiosa katteks, seega on tasumata põhiosa 1707,74

eurot (1782,74-75). Lepingust tulenevalt on intressimäär 25,9% aastas ja lepingu krediidi

kulukuse määr on 32,37% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. osamaksest, s.o

alates 10.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o. kuni 28.12.2023 summas 170,91 eurot.

Viivisenõue perioodi 29.12.2023–30.10.2024 eest on 343,80 eurot. Lepingus on

viivisemääraks kokku lepitud 24% aastas. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma

lepingu haldustasu igakuiselt 1,50 eurot. Kostjal on lepingu haldustasu võlgnevus perioodi

3 (15)

10.09.2023–10.12.2023 eest summas 6 eurot. Kostja oli lepingu nr L460691 osas võlgnevuses

järgmiste osamaksetega: 10.09.2023; 10.10.2023 ja 10.11.2023.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (laenuandja) ja kostja 08.05.2023

laenulepingu nr L514075, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Laenu väljamaksmisel

arvestati laenusummast maha lepingutasu, mis lepingu nr L514075 kohaselt on 35 eurot ning

väikelaenukindlustusega seotud kulu 4,76 eurot. Seega väljastati kostjale laenu summas

960,24 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 10.06.2023–10.05.2028.

Kostja on põhiosa katteks tasunud 25,86 eurot (maksegraafiku osamaksed 1.–3.). Kostjal on

tasumata põhivõlg 974,14 eurot (1000-25,86). Kostja on hagejale tasunud pärast lepingu

ülesütlemist 82 eurot, mille hageja on VÕS § 415 lg 2 kohaselt arvestanud 50 eurot

sissenõudmiskulude katteks ja 32 eurot põhiosa katteks, seega on tasumata põhiosa 942,14

eurot (974,14-32). Lepingust tulenevalt on intressimäär 22,9% aastas ja lepingu krediidi

kulukuse määr on 30,91% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 4. osamaksest, s.o alates

10.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o. kuni 28.12.2023 summas 83,69 eurot.

Viivisenõue perioodi 29.12.2023–30.10.2024 eest on 180,98 eurot. Lepingus on

viivisemääraks kokku lepitud 22,9% aastas. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma

lepingu haldustasu igakuiselt 1,50 eurot. Kostjal on lepingu haldustasu võlgnevus perioodi

10.09.2023–10.12.2023 eest summas 6 eurot. Kostja oli lepingu nr L514075 osas võlgnevuses

järgmiste osamaksetega: 10.09.2023; 10.10.2023 ja 10.11.2023.

1.3. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 30.11.2023 ülesütlemise hoiatuse, milles anti

täiendav tähtaeg võla tasumiseks. 28.12.2023 saatis krediidiandja teatise lepingute lõpetamise

kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne

võlausaldaja loovutas kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Lepingute L460691 ja L514075 sõlmimisel leiab hageja, et järgiti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kogudes laenutaotleja kohta vajalikku teavet. Mõlemas etapis kontrolliti

sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmetest (L460691: 3 kuu keskmine 1245 eurot, 12 kuu

keskmine 1068 eurot; L514075: 3 kuu keskmine 1387 eurot, 12 kuu keskmine 1233 eurot),

ning maksehäirete päringud näitasid, et kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei ole. Kostja

igakuised kohustused olid esimesel juhul 540 eurot ja teisel 609,58 eurot. Kostjal

ülalpeetavaid ei olnud ning pangakonto väljavõtet ei küsitud, sest hageja hinnangul piisas

MTA andmetest, registripäringutest ja taotluse infost krediidivõime hindamiseks. Arvestades

uue laenu eeldatavaid osamakseid (69,58 eurot lepingus L460691 ja 29,69 eurot lepingus

L514075), jäi kohustuste ja osamaksete mahaarvamisel taotlejale vastavalt 635,42 eurot ja

747,73 eurot, mis hageja sõnul moodustas üle poole sissetulekust. Seetõttu hinnati taotleja

krediidivõimeliseks.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

isiklikult allkirja vastu üleandmisega 11.01.2025 (TsMS § 313 järgi). Kohus kohustas

kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

10.02.2025. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4 (15)

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust

lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba

kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib

kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus

(TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja

sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

6. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6.1. Hageja on esitanud kohtule tõendina Coop Finants AS-i ja kostja vahel 25.10.2022

sõlmitud väikelaenulepingu nr L460691 (dtl 52 jj). Leping on kostja poolt allkirjastatud.

Lepingu kohaselt oli laenusummaks 2000 eurot. Hageja avaldas, et sellest summast peeti

kinni lepingutasu 40 eurot ja väikelaenukindlustusega seotud kulu 11,14 eurot. Kostja

pangakontole kanti üle 1948,86 eurot (maksekorraldus dtl 70). Kostja kohustus laenu

tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja haldustasu. Kostja kohustus krediidiandjale

tegema 48 osamakset, kuumakse suurusega 69,58 eurot, viimane osamakse 69,64 eurot.

Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 10. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha

10.12.2022 ja viimane osamakse 10.11.2026 (dtl 59, 60). Kohus loeb eeltoodud asjaolud

esitatud tõendite alusel tuvastatuks.

6.2. Hageja on esitanud kohtule tõendina Coop Finants AS-i ja kostja vahel 08.05.2023

sõlmitud väikelaenulepingu nr L514075 (dtl 72 jj). Leping on kostja poolt allkirjastatud.

Lepingu kohaselt oli laenusummaks 1000 eurot. Hageja avaldas, et sellest summast peeti

kinni lepingutasu 35 eurot ja väikelaenukindlustusega seotud kulu 4,76 eurot. Kostja

pangakontole kanti üle 960,24 eurot (maksekorraldus dtl 89). Kostja kohustus laenu

tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja haldustasu. Kostja kohustus krediidiandjale

tegema 60 osamakset, kuumakse suurusega 29,69 eurot, viimane osamakse 29,26 eurot.

Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 10. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha

5 (15)

10.06.2023 ja viimane osamakse 10.05.2028 (dtl 78, 79). Kohus loeb eeltoodud asjaolud

esitatud tõendite alusel tuvastatuks.

Krediidi kulukuse määr

7. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus

on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale,

ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).

7.1. Väikelaenulepingust nr L460691 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 32,37% aastas.

Lepingutasu oli 40 eurot, igakuine lepingu haldustasu oli 1,50 eurot, intressimäär 25,9%

aastas ning kostjal tuli laen tagastada 48 osamaksega (dtl 38). Krediidi kulukuse

maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt

avaldatud andmete kohaselt oli 25.10.2022 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%

(kohaldus alates 01.07.2022 kuni 31.12.2022 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr

oli seega 48,90%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra

kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 32,48% (antav krediit 2000 eurot;

ühekordne lepingutasu 40 eurot; igakuine haldustasu 1,5 eurot; osamakseid 48; aastaintress

25,9%). Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud

krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062

lg-s 1 sätestatuga.

7.2. Väikelaenulepingust nr L514075 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 30,91% aastas.

Lepingutasu oli 35 eurot, igakuine lepingu haldustasu oli 1,50 eurot, intressimäär 22,9%

aastas ning kostjal tuli laen tagastada 60 osamaksega (dtl 72). Krediidi kulukuse

maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt

avaldatud andmete kohaselt oli 08.05.2023 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%

(kohaldus alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr

oli seega 45,93%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra

kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 30,97% (antav krediit 1000 eurot;

ühekordne lepingutasu 35 eurot; igakuine haldustasu 1,5 eurot; osamakseid 60; aastaintress

22,9%). Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud

krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062

lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

8. 25.10.2022 ja 08.05.2023 sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1

tähenduses. Kohus hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6 (15)

9. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

9.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3

esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

7 (15)

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud

kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud

ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija

krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust

kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale

võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu

andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi

2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust

individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate

asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 127 jj).

Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

Lepingute L460691 ja L514075 sõlmimisel leiab hageja, et järgiti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kogudes laenutaotleja kohta vajalikku teavet. Mõlemas etapis kontrolliti

sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmetest (L460691: 3 kuu keskmine 1245 eurot, 12 kuu

keskmine 1068 eurot; L514075: 3 kuu keskmine 1387 eurot, 12 kuu keskmine 1233 eurot).

Kostja igakuised kohustused olid esimesel juhul 540 eurot ja teisel 609,58 eurot. Kostjal

pangakonto väljavõtet ei küsitud, sest hageja hinnangul piisas MTA andmetest,

registripäringutest ja taotluse infost krediidivõime hindamiseks.

8 (15)

Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandja tegi laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluse

ning Maksu- ja Tolliametist saadud kostja sissetuleku andmete pinnalt. Hageja pole väitnud

ega tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt muud teavet tema varalise seisundi

kohta (s.o peale igakuise sissetuleku) ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete

(majapidamis)kulude kohta. Krediidiandja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate

krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata

isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid

oli.

Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kostja laenutaotluses

esitatud teavet kostja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja

4 kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja

maksekäitumist portaalist taust.ee ning kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmebaasist.

Krediidiandja tegi küll välise maksekäitumise päringud, kuid ei kogunud tarbijalt ega teistest

allikatest andmeid tarbija kohustuste mahu, liigi ja regulaarsete kulude kohta vajalikus

ulatuses. Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta

krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning

varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid

järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta.

Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et

on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel

tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut

sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda

lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale

mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei

võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid

tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

10. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

9 (15)

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine

on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

10.1. Lepingust nr L460691 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda

ajavahemikul 10.12.2022–10.11.2026 igakuiseid põhiosa makseid, intressimakseid,

ühekordne lepingutasu 40 eurot ja haldustasu makseid. Põhiosamaksete tasumise kohustus

algas 10.12.2022:

-

10.12.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 1,89 eurot;

-

10.01.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 24,95 eurot;

-

10.02.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 25,49 eurot;

-

10.03.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 26,04 eurot;

-

10.04.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 26,60 eurot;

-

10.05.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 27,18 eurot;

-

10.06.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 27,77 eurot;

-

10.07.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 28,36 eurot;

-

10.08.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 28,98 eurot;

-

10.09.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 29,60 eurot;

-

10.10.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 30,24 eurot;

-

10.11.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 30,89 eurot;

-

10.12.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 31,56 eurot.

Kokku 339,55 eurot. Hageja avaldas, et kostja on teinud tagasimakseid lepingu alusel summas

631,19 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on kostjalt toimunud laekumisi hagejale summas 125

eurot. Kokku 756,19 eurot. Kostja tegi lepingu kehtivusajal viimase makse 04.08.2023 (dtl

10 (15)

142 jj). Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja

lepingutasu, haldustasu ning arvestades, et 2023. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud

intressimääraks 2,5% perioodil 01.01.2023–30.06.2023 ja 4% perioodil 01.07.2023–

31.12.2023, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa ja

seadusjärgse intressi tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 28.12.2023. Eeltoodust

tulenevalt tuvastab kohus, et lepingu nr L460691 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud,

mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud.

Lepingu nr L460691 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 10.11.2026 (dtl 59,

60), mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi

osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses.

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla

ja seadusjärgse intressi väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks üksnes

põhivõla osas. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei

täida.

Lepingust nr L460691 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosamaksed, mis ei ole

10.03.2026 sissenõutavaks muutunud, on (kokku põhiosa 551,56 eurot, dtl 161,162):

Maksetähtpäe

v

Põhinõue

10.03.2026

56,18 eurot

10.04.2026

57,39 eurot

10.05.2026

58,63 eurot

10.06.2026

59,89 eurot

10.07.2026

61,18 eurot

10.08.2026

62,51 eurot

10.09.2026

63,85 eurot

10.10.2026

65,23 eurot

10.11.2026

66,70 eurot

Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt

551,56 eurot) eeltoodud graafiku järgi.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. Hageja tugineb sellele, et

lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 24% aastas (0,0667% päevas). Kohus leiab, et

seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei

ole käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe

viivisemäära osas – lepingu põhitingimuste järgi on viivisemääraks 24% aastas, 0,0667%

päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt

määraga 24% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni.

Kostja pangakontole kanti üle 1948,86 eurot (maksekorraldus dtl 70). Hageja avaldas kohtule,

et kostja on teinud tagasimakseid 756,19 eurot (dtl 136). Kohus arvestab kostja tasutud 756,19

11 (15)

eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 1192,67 eurot (1948,86-756,19

eurot). Arvestades, et pärast 10.03.2026 muutuvad sissenõutavaks osamaksed summas 551,56

eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11.02.2026 aja seisuga sissenõutavaks

muutunud ja tasumata põhivõla nõude 641,11 eurot (1948,86-756,19-551,56) eurot ning

viivise määraga 24% aastas alates 23.03.2026 (s.o kohtuotsuse tegemisest) kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne

kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel lepingutasu maksmist ja

haldustasu maksmist. Hageja ümberarvestus intressinõude osas on ebaõige, sest hageja on

arvestanud põhiosa tagasimaksete suuruseks 2000 eurot ja arvestanud sellelt seadusjärgses

määras intressi. Hageja ei ole arvestanud seda, et kostja ei võlgne lepingutasu ja kostja

pangakontole kanti üle 1948,86 eurot. Seega tuleb kostja saadud krediidisummaks lugeda

1948,86 eurot, mitte 2000 eurot.

10.2. Lepingust nr L514075 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda

ajavahemikul 10.06.2023–10.05.2028 igakuiseid põhiosa makseid, intressimakseid,

ühekordne lepingutasu 35 eurot ja haldustasu makseid. Põhiosamaksete tasumise kohustus

algas 10.06.2023:

-

10.06.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,20 eurot;

-

10.07.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,24 eurot;

-

10.08.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,42 eurot;

-

10.09.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,60 eurot;

-

10.10.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,78 eurot;

-

10.11.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,97 eurot;

-

10.12.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 10,16 eurot.

Kokku 65,37 eurot. Hageja avaldatust ja kohtule esitatud nõude arvestusest nähtub, et kostja

tegi perioodil 12.06.2023–04.08.2023 tagasimakseid kokku 94,06 eurot (dtl 151, veerg

„tasutud summa“).

Peale lepingu ülesütlemist on kostjalt toimunud laekumisi hagejale summas 82 eurot (dtl

137). Kokku 176,06 eurot. Kostja tegi lepingu kehtivusajal viimase makse 04.08.2023 (dtl

151 jj). Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja

lepingutasu, haldustasu ning arvestades, et 2023. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud

intressimääraks 2,5% perioodil 01.01.2023–30.06.2023 ja 4% perioodil 01.07.2023–

31.12.2023, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa ja

seadusjärgse intressi tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 28.12.2023. Eeltoodust

tulenevalt tuvastab kohus, et lepingu nr L514075 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud,

mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud.

Lepingu nr L514075 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 10.05.2028 (dtl 78,

79), mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi

osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses.

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla

ja seadusjärgse intressi väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks üksnes

põhivõla osas. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

12 (15)

korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei

täida.

Lepingust nr L514075 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosamaksed, mis ei ole

10.03.2026 sissenõutavaks muutunud, on (kokku põhiosa 590,24 eurot, dtl 137, 138):

Maksetähtpäev

Põhinõue

10.03.2026

16,93 eurot

10.04.2026

17,25 eurot

10.05.2026

17,58 eurot

10.06.2026

17,91 eurot

10.07.2026

18,26 eurot

10.08.2026

18,60 eurot

10.09.2026

18,96 eurot

10.10.2026

19,32 eurot

10.11.2026

19,69 eurot

10.12.2026

20,07 eurot

10.01.2027

20,45 eurot

10.02.2027

20,84 eurot

10.03.2027

21,24 eurot

10.04.2027

21,64 eurot

10.05.2027

22,05 eurot

10.06.2027

22,48 eurot

10.07.2027

22,90 eurot

10.08.2027

23,34 eurot

10.09.2027

23,79 eurot

10.10.2027

24,24 eurot

10.11.2027

24,70 eurot

10.12.2027

25,17 eurot

10.01.2028

25,66 eurot

10.02.2028

26,14 eurot

10.03.2028

26,64 eurot

10.04.2028

27,15 eurot

10.05.2028

27,24 eurot

Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt

590,24 eurot) eeltoodud graafiku järgi.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. Hageja tugineb sellele, et

lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 22,9% aastas (0,0636% päevas). Kohus leiab, et

seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei

ole käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe

viivisemäära osas – lepingu põhitingimuste järgi on viivisemääraks 22,9% aastas, 0,0636%

päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt

13 (15)

määraga 22,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni.

Kostja pangakontole kanti üle 960,24 eurot (maksekorraldus dtl 89). Hageja avaldas kohtule,

et kostja on teinud tagasimakseid 176,06 eurot (dtl 136). Kohus arvestab kostja tasutud 176,06

eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 784,18 eurot (960,24-176,06

eurot). Arvestades, et pärast 10.03.2026 muutuvad sissenõutavaks osamaksed summas 590,24

eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11.02.2026 aja seisuga sissenõutavaks

muutunud ja tasumata põhivõla nõude 193,94 eurot (960,24-176,06-590,24) eurot ning viivise

määraga 22,9% aastas alates 23.03.2026 (s.o kohtuotsuse tegemisest) kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne

kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel lepingutasu maksmist ja

haldustasu maksmist. Hageja ümberarvestus intressinõude osas on ebaõige, sest hageja on

arvestanud põhiosa tagasimaksete suuruseks 1000 eurot ja arvestanud sellelt seadusjärgses

määras intressi. Hageja ei ole arvestanud seda, et kostja ei võlgne lepingutasu ega muid

tasusid ja kostja pangakontole kanti üle 960,24 eurot. Seega tuleb kostja saadud

krediidisummaks lugeda 960,24 eurot, mitte 1000 eurot.

11. Arvestades, et hageja palus põhinõudena kostjalt välja mõista 2649,88 eurot, kuid kohus

rahuldas hageja põhinõude 1976,85 euro ulatuses (551,56+641,11+590,24+193,94), siis jääb

hageja põhinõue rahuldamata 673,03 euro ulatuses. Hageja intressinõue 254,60 eurot,

haldustasu nõue 12 eurot, viivisenõue 524,78 eurot jäävad rahuldamata täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine

valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja

kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude

jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside

vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse

saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, p 13).

Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades jätta poolte

menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr, p 14.2.1–14.2.3. ja 17.01.2025 otsus asjas nr, p

16).

Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Kohus arvestab seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et krediidiandja ei

olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti arvestab kohus seda, et hagi

jääb suures osas rahuldamata.

TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna

arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 23.05.2024. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 23.05.2024. Hagi

14 (15)

esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal

(23.05.2024) oli hagihinnaks 3789,95 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus

menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 2442,67

eurot (sh põhinõue kokku 1976,85 eurot ja jooksev viivis määraga 24% ja 22,9%). Eeltoodust

tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 64% ulatuses ning jättis rahuldamata 36% ulatuses.

13. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

15 (15)