1-26-360/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu

Kohtuasja number

1-26-360

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik

Kohtuasi

Maksim Bidzilja (isikukood: 39106262232) süüdistuses

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. märtsi 2026 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Maksim Bidzilja, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Maksim Bidzilja apellatsioon Viru Maakohtu 4. märtsi 2026 otsuse peale läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle

õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik

määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a

juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 11. veebruaril 2026 sõlmisid prokurör, süüdistatav Maksim Bidzilja ja tema kaitsja

kriminaalasjas nr 25259000439 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur M. Bidzilja süüdi

tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema

karistamist. Muu hulgas leppisid pooled kokku, et süüdistatavalt tuleb välja mõista

menetluskulud ning konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa. Menetluskulud

võimaldati M. Bidziljal tasuda ositi ühe aasta jooksul.

2. Viru Maakohtus 4. märtsil 2026 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest

ülevaate. M. Bidzilja kinnitas kohtule, et kokkulepe on talle arusaadav ning et ta jääb selle

juurde. Samuti väljendas ta valmisolekut tasuda nii menetluskulud kui konfiskeerimisele kuuluv

summa.

3. Viru Maakohtu 4. märtsi 2026 otsusega tunnistati M. Bidzilja KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi

ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. M. Bidziljalt mõisteti riigi kasuks välja

menetluskulud – need võimaldati tal tasuda ositi 12 kuu jooksul. Samuti mõisteti talt välja

konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa.

4. M. Bidzilja esitas 17. märtsil 2026 maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles palub

menetluskulude ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa tasumise tähtaeg

ajatada kahe aasta peale.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada B.

Bidziljale.

6. Kuna maakohus lahendas M. Bidzilja kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb

apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4

ja lg-st 4. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate

normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

7. Apellatsioonis ei viita M. Bidzilja sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel

KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud

karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei tuvasta ka ringkonnakohus.

Seega võiks M. Bidziljal olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks

kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras,

kus M. Bidzilja poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui

kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu

meelest toimunud ei ole. M. Bidzilja kinnitas kohtule, et kokkuleppes kirja pandu on talle

arusaadav. Muu hulgas kinnitas ta seda, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja et ta jääb

kokkuleppe juurde. Pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus kohtulahendiga kaasnevate

õigusjärelmite osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks.

Teisisõnu pole M. Bidziljal apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust

vaidlustada. Liiati oleks M. Bidzilja taotlus ka õiguslikult perspektiivitu, kuivõrd rahalise

kohustuse täieliku tasumise tähtaeg ei või ületada ühte aastat (Sarv – KrMS. Kommentaar. § 180,

komm 4.2.). Seetõttu jätab ringkonnakohus tema apellatsiooni, juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st

3, läbi vaatamata ning tagastab selle M. Bidziljale.

(allkirjastatud digitaalselt)