2-26-6040/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-26-6040

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

23.03.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-6040

Tsiviilasi

O.O hagi N.H vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O.O (isikukood XXX),

seaduslik esindaja: Z.C (isikukood XXX);

Kostja: N.H (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Hagi tagamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O.O taotlus hagi tagamiseks.

2. Hagi tagamise abinõuna kohustada N.H-d tasuma O.O-le elatist 200 eurot kuus

alates käesoleva määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-26-6040 tehtava

lõpplahendi jõustumiseni.

3. N.H-l tuleb maksta elatis hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks Z.C arvelduskontole nr

XXX .

4. Käesolev määrus kuulub viivitamata täitmisele.

5. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse

esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.C esitas 16.03.2026 Tartu Maakohtule alaealise O.O (hageja) nimel hagiavalduse N.H

(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks, mida täpsustas 20.03.2026.

Hagiavalduse kohaselt on Z.C-l ja kostjal, N.H-l kolm alaealist last: O.O, O.O ja O.O.

Vanemate lõplik lahkuminek toimus 2024. aasta augustis, kuigi ema koos lastega lahkus

ühisest kodust juba 2023. aasta juunis. 2024. aasta septembris sõlmiti vanemate vahel Kastre

Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti juuresolekul lastega suhtlemise korra kokkulepe, mille

kohaselt on lapsed vahelduvalt ühe nädala kummagi vanema juures. Seoses 10.08.2025 aset

2-26-6040

leidund vahejuhtumiga on hageja, O.O keeldunud kostja juurde minemast ning alates

01.08.2025 elab hageja püsivalt ema juures. Sellest ajast alates katab ema kõik hageja kulud ja

lahendab lapse igapäevaelu korralduslikud küsimused. Hageja igakuised vältimatud püsikulud

on ligikaudu 622,77 eurot. Kuna kostja hageja ülalpidamises ei osale, siis nõuab hageja

kostjalt elatist. Hageja ema igakuine brutosissetulek on 1700 eurot ja talle makstakse kolme

lapse eest lastetoetust kokku 260 eurot kuus ja lasterikka pere toetust 450 eurot kuus. Hageja

ema kannab kostjale lastetoetustest 86,66 eurot kuus ning lasterikka pere toetusest 150 eurot

kuus, kuna kaks alaealist last elavad mõlema vanema juures vaheldumisi. Hageja emale

kuulub korteriomand Kastre vallas ning sõiduauto XXX . Kostja sissetulekute osas hagejal

andmeid ei ole, kuid varasemalt on ta leppinud ainult ametikohtadega, mille palgad on

vahemikus 8000–10 000 eurot. Kostjale kuuluvad korteriomand Ülenurme alevikus, kinnistu

Kaagvere külas koos kolme elamuga, kaks sõiduautot, matkabuss, traktor, ATV, mootorratas

ning kahe ettevõtte osalused. Arvestades hageja igakuiseid kulusid, mis on 622,77 eurot, ning

vanemate varalist seisundit ja tegelikku hoolduskoormust, leiab hageja esindaja, et on

põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 311,38 eurot kuus. Hageja

esindaja esitas kostjale 15.12.2025 kirjaliku nõude tasuda hagejale elatist alates 01.08.2025

seaduse alusel arvutatud miinimumsummas, s.o 301 eurot. Kostja ei ole nimetatud nõuet

täitnud ning ei ole alates 01.08.2025 tasunud hagejale regulaarselt elatist. Kostja on elatise

maksmise sidunud täiendavate kuludokumentide esitamisega, mistõttu on elatise tasumine

viibinud mitme kuu jooksul. Hageja esindaja hinnangul ei ole selline täiendavate dokumentide

nõudmine põhjendatud ning see on toonud kaasa viivituse hageja ülalpidamises ning

suurendanud hageja ema halduskoormust ja pinget.

Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise

tagasiulatuvalt perioodi eest 01.08.2025-28.02.2026 kokku summas 1792,23 eurot ja

edasiulatuvalt igakuise elatise 311,38 eurot, mida indekseerida iga aasta 1. aprillil tulenevalt

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele.

Hageja palub elatise välja mõista kuni hageja suhtluskorra osas tehakse käimasolevas

kohtumenetluses jõustunud kohtuotsus või vanemate omavaheline mõistlik kokkulepe, mille

järel on pooltel võimalik elatise küsimust vajadusel uuesti hinnata arvestades lapse tegelikku

elukorraldust.

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja esindaja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks, milles

taotletakse, et kohus hagi tagamise abinõuna kohustaks kostjat tasuma hagejale elatist 200

eurot kuus kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

Hagi tagamise taotluse põhjenduste kohaselt ei ole hageja emal võimalik ilma hagi tagamiseta

tagada hagejale menetluse kestel piisavat ülalpidamist. Kostja ei ole alates 2025. aasta

augustist hageja ülalpidamises osalenud, mistõttu kannab lapse igapäevaseid ja vältimatuid

kulusid üksnes ema. Sellest tulenevalt on hageja ema majanduslik olukord oluliselt

halvenenud ning lapse ülalpidamine on olnud tagatud üksnes olulise elustandardi languse ja

hageja ema lähikondsete toetuse abil. Hagi tagamise korral on hagejal võimalik saada

Sotsiaalkindlustusametilt elatisabi kuni 200 eurot kuus.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud.

4. TsMS § 377 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata,

et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS §

377 lg 2 järgi võib sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu,

kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja

kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda

2-26-6040

võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

TsMS § 378 lg 3 sätestab erisusena suhted, mida kohus võib abieluasjas, ülalpidamiseasjas ja

muus perekonnaasjas hagi tagamise korras menetluse ajaks reguleerida. Vastavalt TsMS §

378 lg 3 p-le 4 võib kohus menetluse ajaks reguleerida seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma

või selleks tagatist andma.

Riigikohus on 07.11.2018. a määruses tsiviilasjas nr 2-18-6491 avaldanud seisukohta (p 12),

et hagi tagamisena kostjat menetluse kestel elatist maksma kohustamisel tuleb esmajoones

hinnata TsMS § 377 lg 2 eeldusi, mille kohaselt on hagi tagamine põhjendatud juhul, kui see

on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Hagi tagamine on kohtu

diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades. TsMS § 377 lg-s 1

nimetatud hagi tagamise eelduseid ei pea TsMS § 378 lg 3 p 4 kohaldamiseks esinema. Hagi

tagamisena kostjat elatist maksma kohustamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid. Piisab

sellest, et hagi tagamiseta ei ole võimalik kindlustada alaealisele lapsele menetluse kestel

piisavat ülalpidamist.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja põhjendanud TsMS § 377 lg 2 järgi hagi tagamise

vajadust.

Hageja esindaja on põhjendanud, et alates 01.08.2025 elab hageja püsivalt ema juures ja

alates sellest ajast kostja lapse ülalpidamises ei osale ning hageja ema kohtuväliselt esitatud

nõuet maksta lapsele elatist ei ole kostja nõustunud täitma. Hageja esindaja väitel on hageja

igakuised vältimatud kulud 622,77 eurot. Seoses sellega, et kostja lapse ülalpidamises ei

osale, on hageja ema majanduslik olukord oluliselt halvenenud ja hageja ülalpidamine on

olnud tagatud üksnes tema elustandardi olulise languse ja hageja ema lähikondsete toetuse

abil.

Perekonnaseaduse (PKS) §§-ide 96 ja 97 kohaselt on vanem kohustatud andma oma

alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi, kui vanem ei ela lapsega koos või kui ta

ei osale lapse kasvatamises, peab ta täitma lapse ülalpidamiskohustust eelkõige elatise

maksmise teel. PKS § 101 näeb ette alaealisele elatise arvutamise. PKS § 102 lg 2 järgi

vanemad alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ei vabane ja kohus võib vähendada elatist alla

sama seaduse § 101 alusel arvutatud summa üksnes mõjuval põhjusel. Vastavalt PKS § 102

lg-le 3 võib kohus elatise välja mõista ka sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga

võrreldes suuremas summas muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või

lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

Eelnimetatud sätetest tulenevalt on kostjal hageja, s.o oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustus ja eraldi elava vanemana saab kostja ülalpidamiskohustust täita eelkõige elatise

maksmise teel. Elatise suuruse, sh elatise arvutamise aluseks olevad asjaolud, selgitab kohus

välja kohtumenetluse käigus, mis võtab aga aega. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja on

põhjendanud, et hageja ülalpidamiseks on vaja tal rahalist abi juba menetluse ajal. Hageja

taotleb kostjalt menetluse ajaks elatist 200 eurot kuus. Kohtu hinnangul on sellises ulatuses

elatise nõudmine põhjendatud. Menetluse ajaks nõutav elatisesumma on väiksem kui seaduse

alusel arvutatud elatise summa ja hetkel ei ole teada, et esineks PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv

põhjus, mis annaks alust mõista kostjalt välja elatis taotletust väiksemas ulatuses.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi tagamise taotluse ja hagi tagamise abinõuna

kohustab kostjat maksma hagejale elatist 200 eurot kuus alates käesoleva määruse tegemisest

kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Hageja taotlusel määrab kohus, et kostjal

tuleb elatis maksta hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks hageja ema arvelduskontole.

2-26-6040

Tsiviilasi on jagatud kohtunik Roman Levini menetlusse, kelle eemalviibimise tõttu lahendab

hagi tagamise avalduse asendamise korras kohtunik Kristiina Kask.

Vastavalt TsMS § 465 lg-le 5 kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele.

TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, pool

esitada määruskaebuse. TsMS § 390 lg 2 järgi, ei peata määruskaebuse esitamine hagi

tagamise määruse täitmist.

5. Kohus selgitab, et kui kostja lapse ülalpidamiskohustust ei täida, siis vastavalt perehüvitiste

seaduse (PHS) § 49 lg-le 2 on õigustatud isikul õigus hagi tagamise määruse alusel saada

riigilt kohtumenetlusaegset elatisabi. PHS § 49 lg 3 kohaselt on kohtumenetlusaegse elatisabi

suurus ühele lapsele 100 eurot kalendrikuus ja elatisabi makstakse 150 päeva eest hagi

tagamise määruse tegemisest arvates. Elatisabi saamiseks tuleb esitada vastav taotlus

Sotsiaalkindlustusametile. PHS § 57 lg 1 näeb ette, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus

nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi

määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud

kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt

väljamakstud elatisabi ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

kohtunik