3-25-4615/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

23.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4615

Haldusasi

W.W kaebus Rae valla tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – W.W , esindaja vandeadvokaat Kaimo

Räppo

Vastustaja – Rae vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

W.W määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse W.W määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-4615.

2. Jätta W.W määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.02.2026

määrus haldusasjas nr 3-25-4615 muutmata.

3. Jõustunud kohtumääruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.W (kaebaja) esitas 17.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla tekitatud

varalise kahju 6 025 327 eurot ning mittevaralise kahju 3 500 000 eurot hüvitamiseks.

2. Tallinna Halduskohus jättis 29.12.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

riigilõivu 1050 eurot tasumiseks või nõuetekohase menetlusabi taotluse koos teatisega kaebaja

majandusliku seisundi kohta esitamiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.

3-25-4615

3. Kaebaja esitas 08.01.2026 halduskohtule taotluse 19.12.2025 määratud tähtaja

pikendamiseks. Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et ta on Rootsi kodanik ning kohtumäärus

tehti aastavahetusel, mil kaebajal ja tema esindajal oli puhkus.

4. Tallinna Halduskohus jättis kaebaja 08.01.2026 taotluse 08.01.2026 kirjaga rahuldamata,

kuna kaebaja ei toonud taotluses välja mõjuvat põhjust HKMS § 69 lg 1 mõttes. Kaebaja

õigusteadmistega esindaja pidi olema teadlik, et kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Kaebajale ei saanud tulla üllatusena, et tööpäeval 29.12.2025 võib kohus teha määruse,

millega palub kaebuses esinev puudus kõrvaldada. Kohus andis kaebuse puuduse

kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja määruse kättesaamisest arvates, mistõttu oli kaebajal

piisavalt aega riigilõivu tasumiseks, isegi kui tähtaja sisse jäi aastavahetus. Tähtaeg riigilõivu

tasumiseks saabus alles 08.01.2026.

5. Kaebaja esitas 08.01.2026 halduskohtule menetlusabi taotluse, milles palus võimaldada

riigilõivu tasumist osamaksetena kolmes võrdses osas, kuna kaebaja on töötu ja tal puudub

sissetulek.

6. Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2026 kohtunõudega menetlusabi taotluse käiguta ning

andis kaebajale nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks koos taotleja allkirjastatud

teatisega enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta ning koos

kaebaja väiteid kinnitavate tõenditega aega 5 tööpäeva kohtunõude kättesaamisest arvates.

7. Kaebaja esitas 26.01.2026 halduskohtule taotluse, milles palus pikendada menetlusabi

taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaega, eriti osas, mis puudutab Rootsi

maksuametist asjakohaste andmete saamist isiku sissetulekute (nende puudumise kohta).

8. Tallinna Halduskohus jättis 27.01.2026 määrusega tähtaja pikendamise taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning

jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 1050 eurot tasumiseks aega 5 päeva

määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3). Tähtaja pikendamiseks ei

ole alust, kuna mõjuvaks põhjuseks (HKMS § 69 lg 1) ei saa pidada vajadust küsida Rootsi

maksuametist nõutavaid andmeid. Kaebaja esindajale ei saanud tulla üllatusena, milliste

tõenditega tuleb menetlusabi taotlust põhistada. Kohus juhtis juba 29.12.2025 määruses

kaebaja tähelepanu välisriigis elava isiku elukohariigi pädeva asutuse teatise esitamise

vajalikkusele. Kuna menetlusabi taotluses esitatud andmed on tõendamata, puudub kohtul

võimalus hinnata taotleja tegelikku majanduslikku seisu ja menetlusabi taotlus jääb HKMS §

55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kaebaja vandeadvokaadist esindajale pidi juba kaebuse

esitamisel olema selge, et asja läbivaatamise üheks eelduseks on riigilõivu tasumine või

nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamine. Eelnevat on selgitatud kaebajale ka varasemalt

haldusasjas nr 3-25-590.

9. Tallinna Halduskohus tagastas 18.02.2026 määrusega kaebuse läbivaatamatult ning

määras tagastada määruse jõustumisel kaebajale tasutud riigilõiv 350 eurot.

Tallinna Halduskohtu 27.01.2026 määruse resolutsiooni p 2 jõustus 12.02.2026, mistõttu oli

kaebuselt riigilõivu 1050 eurot tasumise tähtaja viimane päev 17.02.2026. Tähtaegselt kohtule

nõutavat riigilõivu ei tasutud (HKMS § 68 lg 1). Küll nähtub kohtute infosüsteemist, et

kaebaja on tasunud 18.02.2026 (s.o tähtaja rikkumisega) riigilõivu 350 eurot. Kohtule ei ole

esitatud ühtegi menetlusdokumenti, kus oleks taotletud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist

ega märgitud, et kaebaja vähendab kahjunõude suurust ja sellest johtuvalt tasub riigilõivu 350

eurot. Ka ei saa kohus omal algatusel ainuüksi kirjeldatud makse tegemisest järeldada, et

kaebaja on kahjunõude suurust vähendanud. Kohtule jääb mulje, et kaebaja soovib jätkuvalt

maksta riigilõivu osamaksetena (HKMS § 110 lg 1 p 2), nagu on taotlenud menetlusabi

2(4)

3-25-4615

taotluses (kolme võrdse osamaksena, st 3 x 350 eurot), kuigi kohus ei ole kaebajale

menetlusabi andnud ning vastav määrus on jõustunud.

Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust

menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei

pikenda enda määratud tähtaega (HKMS § 70). See kehtib sõltumata sellest, kas

menetlusosalist oli selle tagajärje eest eelnevalt hoiatatud (HKMS § 70 ls 2). Kohus ei ole

enda määratud tähtaega pikendanud, mistõttu puudus kaebajal õigus tasuda riigilõiv 350 eurot

pärast kohtu määratud tähtaega.

Kaebaja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud puudust, millele kohus varasemalt 27.01.2026

määruses on viidanud ning eelnevat ei väära ka riigilõivu 350 eurot hilinenult tasumine.

Tegemist on puudusega, mis takistab asja läbivaatamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebaja palub 13.03.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.02.2026

määrus ja saata asi menetlusse võtmiseks tagasi halduskohtule.

Kaebuse tagastamine oli formalistlik ja ebaproportsionaalne. Tegemist ei olnud puudusega,

mida ei saanuks kõrvaldada. Kaebust ei saa tagastada olukorras, kus kaebaja on väljendanud

selgelt soovi menetlust jätkata ning asunud riigilõivu reaalselt tasuma, isegi kui puuduse

kõrvaldamine ei toimunud täielikult või tähtaegselt. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse,

taotles tähtaegade pikendamist ning tasus lõpuks ka reaalse rahasumma. See näitab

menetlushuvi. Sellises olukorras oleks olnud põhjendatud täiendava tähtaja andmine või

kaebajalt seisukoha küsimine 350 euro suuruse makse tähenduse kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ning riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

12. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 18.02.2026 määrus muutmata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201

lg 4, § 203 lg 2). Kaebuse sisulise läbivaatamise eeldusena pidi kaebaja tasuma riigilõivu

1050 eurot ühe maksena, sest halduskohus jättis 27.01.2026 määrusega kaebaja menetlusabi

taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata ja kaebuse käiguta ning andis riigilõivu

tasumiseks 5-päevase tähtaja. Kaebaja ei esitanud määruskaebust halduskohtu 27.01.2026

määruse peale, millega jäeti tema menetlusabi taotlus läbi vaatamata, ega tasunud riigilõivu

1050 eurot 5 päeva jooksul halduskohtu 27.01.2026 määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest

arvates, s.o hiljemalt 17.02.2026. Kaebaja tasus küll päev hiljem (s.o 18.02.2026)

halduskohtule riigilõivu 350 eurot, kuid ei esitanud tähtaegselt uut taotlust

menetlustähtaegade pikendamiseks ega ka uut menetlusabi taotlust. Samuti ei esitatud

menetlusdokumenti, kus oleks selgitatud nõutust väiksemas summas riigilõivu tasumist, nt

taotletud kahjunõude vähendamist selliselt, et kaebuse esitamisel kuulukski tasumisele

riigilõiv 350 eurot. Võttes arvesse, et halduskohtu 27.01.2026 määruse resolutsiooni p-s 3 oli

selgelt märgitud, et kaebuselt nõutav riigilõiv 1050 eurot tuleb tasuda 5 päeva jooksul

määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates, ning kaebajat esindab õigusteadmistega

vandeadvokaat, ei saanud kaebajal tekkida arusaama, et kaebuse läbivaatamine on võimalik

3(4)

3-25-4615

ka juhul, kui kaebaja maksab riigilõivu vähem kui halduskohtu nõutud 1050 eurot.

Halduskohtul lasub küll selgitamiskohustus ja kohustus juhinduda uurimispõhimõttest

(HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), kuid see ei ole piiramatu ega nõua, et kohus oleks pidanud pärast

kaebuse korduvat käiguta jätmist veelkord välja selgitama, mida kaebaja 350 euro suuruse

riigilõivu tasumisega kohtult taotleb. Seejuures oli halduskohus 27.01.2026 määruse p-s 15

kaebajat hoiatanud, et kaebuses esineva puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel

tagastatakse tema kaebus läbivaatamatult. Kui kaebajat ei ole seaduse või kohtulahendiga

riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastatud, eeldab kaebuse sisuline läbivaatamine

riigilõivu tasumist (vt HKMS § 39 lg 1 p 4, § 104 lg 1). Kuna kaebaja ei kõrvaldanud kohtu

määratud tähtaja jooksul puudust ning riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis takistab

asja läbivaatamist, on halduskohus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuse õigesti tagastanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)