2-22-4462/135 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. märts 2026

Tsiviilasja number

2-22-4462

Tsiviilasi

V.K hagi D.H vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1920 eurot 96 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. oktoobri 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.H apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

3. märts 2026

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) V.K (isikukood XXX),

lepingulised esindajad Aivar Haava ja Jane Kaup

Kostja (apellant) D.H (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. oktoobri 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-4462 osas,

milles maakohus rahuldas hagi täies ulatuses ja mõistis D.H-lt V.K kasuks välja elatise

ajavahemiku eest 25. märtsist 2022 kuni 12. oktoobrini 2022 1161 eurot 49 senti (st 7058

eurot 86 senti ületavas osas). Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi

osaliselt (st 7058 euro 86 sendi osas) ning jätta elatise nõue ajavahemiku eest 25. märtsist

2022 kuni 12. oktoobrini 2022 1161 eurot 49 senti rahuldamata. Määrata kindlaks

kohtuotsuse täitmise kord nii, et D.H tasub V.K-le elatise võlgnevuse 7058 eurot 86 senti,

makstes igakuiselt 200 eurot V.K kontole alates otsuse jõustumisest iga kuu 10.

kuupäevaks kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, st 35 osamakset suurusega 200 eurot ja

36. osamakse suurusega 58 eurot 86 senti. Kui D.H jätab tähtaegselt tasumata ühe kuu

osamakse, on V.K-l õigus nõuda kogu tasumata elatisvõla tasumist ja kogu elatisvõla

jääk muutub koheselt täidetavaks.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Rahuldada D.H apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluses

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:

„4.1. Keelduda vastu võtmast ja menetlemast V.K 1. septembril 2025 esitatud

menetlusdokumendis sisalduvaid taotlusi ja suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõuet.

4.2. Rahuldada V.K hagi D.H vastu elatise nõudes osaliselt.

4.3. Mõista D.H-lt (isikukood XXX) V.K (isikukood XXX) kasuks välja elatis alates 13.

oktoobrist 2022 kuni 25. aprillini 2025 7058 eurot 86 senti.

4.4. Jätta V.K hagi D.H vastu elatise nõudes ajavahemiku eest 25. märtsist 2022 kuni 12.

oktoobrini 2022 1161 euro 49 sendi osas rahuldamata.

4.5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord nii, et D.H tasub V.K-le elatise

võlgnevuse 7058 eurot 86 senti, makstes igakuiselt 200 eurot V.K kontole alates otsuse

jõustumisest iga kuu 10. kuupäevaks kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, st 35

osamakset suurusega 200 eurot ja 36. osamakse suurusega 58 eurot 86 senti. Kui D.H

jätab tähtaegselt tasumata ühe kuu osamakse, on V.K-l õigus nõuda kogu tasumata

elatisvõla tasumist ja kogu elatisvõla jääk muutub koheselt täidetavaks.

4.6. Kohustada D.H-d tasuma elatist V.K Swedbank AS-i pangakontole nr

EE322200221061671202, selgituseks märkida „V.K elatis“.

4.7. Jätta poolte menetluskulud maakohtus elatise nõude osas nende endi kanda.

4.8. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

4.9. Hageja võib esitada põlvnemise nõude osas menetluskulude nimekirja hiljemalt 14.

oktoobril 2025. Menetluskulude nimekirjas tuleb välja tuua kinnitus, et kõik kulud on

kantud seoses antud kohtumenetlusega TsMS § 176 lg 5 järgi. Menetluskulude

nimekirja esitamata jätmisel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

tsiviilasja materjalide alusel (TsMS § 174 lg 1 teine lause).

4.10. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

Apellatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad. “

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.K (hageja) esitas 25. märtsil 2022 Viru Maakohtule hagi D.H (kostja) vastu põlvnemise

tuvastamise ja elatise nõudes.

Põlvnemise tuvastamisel palus hageja kostjalt välja mõista hagejale igakuine elatis 213 eurot

44 senti, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summa,

ajavahemikul 25. märtsist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 25. aprillini 2025.

Kostja on hageja bioloogiline isa. Hageja on sündinud hageja seadusliku esindaja ja kostja

kooselust 25. aprillil 2007. Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppes 2008. a

märtsis. Kostja ei abista mitte mingil moel hageja seaduslikku esindajat alaealise lapse

kasvatamisel ega osale tema ülalpidamises. Laps oma isa ei tea ega mäleta.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja isadust ei tunnistanud, ühtegi kohustust ülalpidamise

osas ei ole nõus endale võtma.

3. 23. jaanuari 2024. a osaotsusega rahuldas Viru Maakohus hagi põlvnemise tuvastamise

nõude osas. Tsiviilasja menetlus elatise väljamõistmise nõudes jätkus pärast osaotsuse

jõustumist 14. aprillil 2025.

4. Hageja sai 25. aprillil 2025 täisealiseks. Hageja esitas 27. juunil 2025

kompromissiettepaneku, mille järgi oli kostja ajavahemikul 25. märtsist 2022 – 25. aprill

2025 (s.o hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni) kohustatud tasuma

hagejale elatist kokku 8743 eurot 6 senti. Kuna kostja ei ole kohtumenetluse vältel hagejale

elatist maksnud, on tal tekkinud hageja ees elatise võlgnevus eeltoodud suuruses.

5. Kostja kompromissiga ei nõustunud, kuna see põhineb kostja hinnangul valeandmetel.

Väidetakse, et elatis on arvestatud kasutades digikalkulaatorit, kuid seal ei ole võimalik

sisestada hageja andmeid, kuna hageja on täisealine. Ettepanekus ei ole arvestatud lasterikka

pere toetuse mahaarvamist, on ainult viide sellele, kuid mitte kuskilt ei nähtu, kuidas kujunes

igakuine summa. Arvutuskäik jääb täiesti arusaamatuks.

Ettepanekus ei ole arvestatud kostja pankrotimenetlust ja sellest tulenevat sissetulekut, 725

eurot kuus. Arvestamata jääb töötuks olemise periood. Ka jääb arvestamata, et kostja oli

täiesti varatu. Arvestamata on, et kostjalgi on perekond ja perekonnas (oli arvestuse ajal,

nüüdseks täisealine) alaealine laps.

Kostja palub kohtul määrata kindlaks suhtluskord. Kostja vajab suhtluskorra

kindlaksmääramist seoses esitatava vastuhagiga, kuna kostjale ei lastud suhelda lapsega.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus keeldus 6. oktoobri 2025. a otsusega vastu võtmast ja menetlemast kostja 1.

septembril 2025 esitatud menetlusdokumendis sisalduvaid taotlusi ja suhtlemiskorra

kindlaksmääramise nõuet. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

elatise 8220 eurot 35 senti 25. märtsist 2022 kuni 25. aprillini 2025. Maakohus kohustas

kostjat tasuma elatist hageja pangakontole. Menetluskulud jättis maakohus elatise nõude osas

poolte endi kanda. Põlvnemise tuvastamise nõude osas menetluskulude nimekirja esitamiseks

andis maakohus hagejale tähtaja.

Viru Maakohtu 23. jaanuari 2024. a osaotsusega, mis on jõustunud Riigikohtu 14. aprilli

2025. a määrusega, tuvastati, et hageja põlvneb kostjast.

Hageja nõuab kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud suuruses 25. märtsist 2022 kuni

hageja täisealiseks saamiseni 25. aprillil 2025. Hageja elab kostjast lahus. Kostja ei tasunud

hagejale elatist, seega rikkus kostja hageja ülalpidamiskohustust. Hageja ei viibinud kostja

juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei ole alust

vähendada elatise suurust PKS § 101 lg 6 järgi.

Hageja viitas sellele, et hageja endisele seaduslikule esindajale J.Q-le maksti lasterikka pere

toetust kuni vanema lapse R. V.K 19-aastaseks saamiseni 30. juunil 2024.

Maakohus leidis, et kokku on elatise võlgnevus 25. märtsist 2022 kuni 25. aprillini 2025 8220

eurot 35 senti (39,66 eurot + (175,64 eurot × 9 kuud = 1580,76 eurot) + (161,47 eurot × 3

kuud = 484,41 eurot) + (206,16 eurot × 9 kuud = 1855,44 eurot) + (222,83 eurot × 3 kuud =

668,49 eurot) + (250,22 eurot × 3 kuud = 750,66 eurot) + (287,72 eurot × 9 kuud = 2589,48

eurot) + 251,45 eurot).

Kostja väide, et tema suhtes kuulutati välja pankrot, ei vabastanud teda elatise tasumise

kohustusest. Ka ei vabasta kohtu hinnangul teise lapse olemasolu kostjat hageja ülalpidamise

kohustusest, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saab järeldada, et see laps osutuks

elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses varaliselt vähem kindlustatuks

kui hageja.

Eelneva alusel rahuldas maakohus hagi elatise nõude osas täies ulatuses ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja elatise 25. märtsist 2022 kuni 25. aprillini 2025 8220 eurot 35 senti.

Kuna hageja sai 25. aprillil 2025 täisealiseks, ei ole kohtul võimalik mõista elatist iga kuu

välja. Seega, kohus kohustab kostjat vaid väljamõistetud elatist kandma hageja pangakontole

Swedbank nr EE322200221061671202 selgitusega „V.K elatis“.

Menetluskulud elatise nõude osas jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 164 lg 1

alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus

otsus, mis vastaks Eesti Vabariigis kehtestatud seadusele. Alternatiivselt palub kostja määrata

kindel igakuise makse suurus, mida peaks kostja tasuma. Kostja ei suuda tasuda rohkem kui

200 eurot kuus ja isegi see tekitab raskusi.

PKS § 102 lg 2 ei ole kostja puhul kohaldatav, sest ta ei ole lapsevanem. Kohaldub PKS § 102

lg 1. Maakohus on oluliselt rikkunud seadusi, keeldudes väljastamast kostjale koopiat

avalikust kohtuotsusest, mida ta soovis kasutada tõendina, mis tõendaks, et lapsel oli kaks

vanemat.

Kostja lisas apellatsioonikaebusele ka töötasu tasumise maksekorralduse ning palus lisada

pankrotimääruse, millega maakohus kuulutas välja kostja pankroti. Kostjal pole 8000 eurot, ta

läbis pankrotimenetluse, tal pole sääste. Kogu pankrotimenetluse ajal jäeti kostjale elamiseks

ainult 725 eurot, säästa sellise sissetuleku juures ei ole võimalik. Pangast laenu ei saa, kuna

oli pankrotimenetlus. Eluasemelaen on kõrge protsendiga, kuna võetud laenukontorist.

Kohustused, mida pole võimalik vältida, on kostjal järgmised: eluasemelaen, mille igakuine

makse on 470 eurot, talvised kommunaalkulud suurusjärgus 350 eurot kuus, autokütuse kulu

150 eurot kuus, kokku seega 970 eurot. Veebruari töötasu oli 1228 eurot ning selle suurusjärk

jääb samaks ka eeloleval talvel. Elamiseks jääb seega 260 eurot. Ei vasta tõele, et J.Q pole

saanud raha lapse jaoks, seda ei saa lihtsalt tõendada. Ülekanded on tehtud 15. septembril

2022 ja 27. augustil 2022, varem polnud juurdepääsu kontole. Tuleks kasutada PKS § 170 lg

3 analoogiat, sest olukord on väga sarnane lapsendamise kehtetuks tunnistamisele, laps kasvas

üles perekonnas koos isa ja emaga, ja terve oma elu on elanud teadmisega, et tema isa on J.Q

abikaasa.

8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Arvestades asjaolu, et kohtuotsus, millega kostja isadus on tuvastatud, on jõustunud, siis ei

saa kostja temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise vaidlustamise kaudu taasavada vaidlust

isaduse üle.

Kostja väited selle kohta, et tal ei ole kuskilt võtta 8000 eurot, on väljamõistetud elatise

vaidlustamise aspektist ainetud. Kuigi PKS § 102 lg 2 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa, ei ole kostja väljatoodud

asjaolud elatise vähendamiseks piisavad. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

Kuigi kostja on eelnevalt kompromissi sõlmimisest keeldunud, siis vaatamata sellele teeb

hageja kostjale veelkord ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostja maksab

hagejale sissenõutavaks muutunud elatise võla 8220 eurot 35 senti (s.o kohtuotsusega

määratud ulatuses) igakuiste osamaksetena kuni võla täieliku tasumiseni 225 eurot kuus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus rahuldas hagi täies ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise

ajavahemiku eest 25. märtsist 2022 kuni 12. oktoobrini 2022 1161 eurot 49 senti (st 7058

eurot 86 senti ületavas osas). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

rahuldab hagi osaliselt (st 7058 euro 86 sendi osas) ning jätab elatise nõude ajavahemiku eest

25. märtsist 2022 kuni 12. oktoobrini 2022 1161 eurot 49 senti rahuldamata. Ringkonnakohus

määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra nii, et kostja tasub hagejale elatise võlgnevuse

7058 eurot 86 senti, makstes igakuiselt 200 eurot hageja kontole alates otsuse jõustumisest iga

kuu 10. kuupäevaks kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, st 35 osamakset suurusega 200 eurot

ja 36. osamakse suurusega 58 eurot 86 senti. Kui kostja jätab tähtaegselt tasumata ühe kuu

osamakse, on hagejal õigus nõuda kogu tasumata elatisvõla tasumist ja kogu elatisvõla jääk

muutub koheselt täidetavaks. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

10. Kuigi kostja on elatise nõude osas praeguses menetluse staadiumis tuginenud väidetele,

mis puudutavad põlvnemist, jätab ringkonnakohus sellekohased hageja väited hindamata,

kuivõrd neid on hinnatud juba varem osaotsusega põlvnemise tuvastamist lahendades, ja asjas

on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et hageja põlvneb kostjast.

Ringkonnakohus on väiteid, mis puudutavad teises tsiviilasjas maakohtu poolt kohtulahendi

lisamata jätmist antud asja materjalide juurde hinnanud juba varem, põlvnemise küsimust

lahendades (vt ringkonnakohtu 31. oktoobri 2024. a otsus).

11. Kostja on tuginenud apellatsioonkaebuses sellele, et tema suhtes PKS § 102 lg 2 ei

kohaldu, sest ta ei ole lapsevanem ja et tema suhtes kohaldub PKS § 102 lg 1.

Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd põlvnemise nõuet lahendades on kohus jõustunud

kohtuotsusega tuvastanud, et hageja põlvneb kostjast, siis on põhjendamatud kostja väited

selle kohta, et ta pole lapsevanem. Kostja suhtes kohaldub seega PKS § 102 lg 2, mille

kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada

elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla

muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

Maakohus on nimetatud sätte kohaldamist hinnanud.

Seejuures on maakohus märkinud, et pankroti väljakuulutamine ei vabasta kostjat elatise

tasumisest. Sellega võib nõustuda. Samas ei tähenda eelnev, et kostja suhtes pankroti

väljakuulutamisega ei tuleks praegusel juhul nõuet lahendades arvestada.

12. Pankrotiseaduse (PankrS) § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik,

kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.

PankrS § 42 järgi loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete

täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Pärast pankroti väljakuulutamist

võivad pankrotivõlausaldajad PankrS § 44 lg 1 järgi esitada oma nõudeid võlgniku vastu

ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti

pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega elatisenõude osas, mis on muutunud sissenõutavaks

enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, saab elatist saama õigustatud isik esitada

pankrotimenetluses nõudeavalduse pankrotivõlausaldajana PankrS § 8 lg 3 mõttes ning paluda

selle tunnustamist teise järgu (PankrS § 153 lg 1 p 2) nõudena. Võlgniku pankroti

väljakuulutamisele eelneva aja elatise nõuded, mis on pankrotimenetluses tunnustatud, tuleb

rahuldada võlgniku pankrotivara arvel jaotise alusel. Kuigi pankroti väljakuulutamisega

loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev PankrS § 42 järgi saabunuks,

ei tähenda see, et elatist saama õigustatud isiku tulevikus tekkivad elatisenõuded muutuvad

pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks. Kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise järel

on sissenõutavad üksnes pankroti väljakuulutamise eelse aja elatise nõuded, kuna perioodilise

elatise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks iga kuu uuesti. See tähendab, et elatist saama

õigustatud isik saab PankrS § 44 lg 1 järgi esitada kohustatud isiku pankrotimenetluses

tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisenõuded, mis on arvestatud

ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni (vt RKTKo

07.12.2022, 2-20-3353, p 10.1; RKTKm 23.04.2012, 3-2-1-26-12, p 13).

Täitedokumendi puudumisel saab isik, kellel on võlgniku vastu pärast võlgniku pankroti

väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud elatisenõue, pöörduda kõnealuse nõudega PankrS

§ 421 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohtusse, kuna ta ei ole selle elatisenõude osas

pankrotivõlausaldaja. Kohtumenetlus saab toimuda ka pankrotimenetluse ajal. Kohus vaatab

PankrS § 421 lg-test 1 ja 2 tulenevalt esitatud elatisenõude läbi hagimenetluses sarnaselt

tavapärase elatise hagimenetlusega. Kui võlgniku suhtes on juba enne pankroti

väljakuulutamist alanud kohtumenetlus elatisenõude üle, mille kohta ei ole veel lahendit

tehtud, jätab kohus PankrS § 43 lg 2 alusel nõude läbi vaatamata üksnes osas, mis puudutab

ülalpidamiskohustuse täitmist kuni pankroti väljakuulutamiseni, kuna see elatisenõue seostub

pankrotivaraga. Kohtumenetlus saab jätkuda osas, mis puudutab pärast võlgniku pankroti

väljakuulutamist sissenõutavaks muutuvat elatisenõuet, kuna seda ei rahuldata pankrotivara

arvel. Pärast kohtumenetluses täitedokumendi saamist saab elatist saama õigustatud isik

pöörduda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pärast võlgniku

pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud või tulevikus sissenõutavaks muutuva

elatise sissenõudmiseks (RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10.4).

Kostja on menetluses tuginenud asjaolule, et tema suhtes kuulutati välja pankrot ning ka asja

juurde võetud 12. oktoobri 2022. a kohtulahendist (dtl 634) nähtub, et kostja suhtes kuulutati

12. oktoobril 2022 kell 15:00 välja pankrot. Arvestades eeltoodud seisukohti, tulnuks kuni

pankroti väljakuulutamiseni 12. oktoobril 2022 sissenõutavaks muutunud elatisenõuded

esitada pankrotimenetluses (kasvõi tingimuslikuna). Praegusel juhul ei ole hageja oma nõuet

pankrotimenetluses esitanud ning maakohus pole pankroti väljakuulutamist kostja suhtes ka

elatise väljamõistmisel arvestanud. Kuivõrd hagi esitati elatise väljamõistmiseks 25. märtsil

2022 ja maakohus on välja mõistnud elatise ka perioodi eest 25. märtsist 2022 kuni 12.

oktoobrini 2022, kuigi selle perioodi eest tulnuks elatisenõue esitada pärast pankroti

väljakuulutamist pankrotimenetluses, tuleb maakohtu lahend tühistada osas, milles maakohus

rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku eest 25. märtsist 2022

kuni 12. oktoobrini 2022 1161 eurot 49 senti (st märtsi 2022. a eest 39,66 eurot + aprilli, mai,

juuni, juuli, augusti ja septembri 2022. a eest kokku 1053 eurot 84 senti (iga kuu eest 175,64

eurot) + oktoobri 2022. a eest 67,99 eurot). Nimetatud osas tuleb jätta hagi rahuldamata.

13. Ringkonnakohus ei nõustu menetluses esitatud kostja väidetega, et elatisesumma

kujunemine pole jälgitav. Elatiskalkulaatori järgi on võimalik arvutada välja elatise summa ka

siis, kui isik on vahepeal täisealiseks saanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

arvutuskäiguga osas, mis puudutab elatise väljamõistmist ajavahemiku eest alates 13.

oktoobrist 2022 kuni 25. aprillini 2025 ega pea vajalikuks vastavaid maakohtu põhjendusi

korrata. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et praegusel juhul esineksid alused elatisesumma

vähendamiseks pankroti väljakuulutamise järgse perioodi eest. Seega on elatise

väljamõistmine põhjendatud 7058 euro 86 sendi osas (8220,35 – 1161,49).

14. Kostja on esitanud apellatsioonimenetluses konto väljavõtte, kust nähtub, et kostja on

teinud hageja seaduslikule esindajale ülekanded 15. septembril 2022 200 eurot (dtl 582) ja 27.

augustil 2022 100 eurot (dtl 581). Ringkonnakohtu istungil vaidlesid pooled selle üle, mille

eest ülekanded tehtud on – hageja väitis, et tegemist on kostja abikaasa ja hageja seadusliku

esindaja vahelise korteri müügitehingu eest tasutud notari tasuga, kostja sellega ei nõustunud

(dtl 630). Samas, isegi kui lähtuda sellest, et tegemist on elatise katteks tehtud maksetega, siis

maksed on tehtud ajal, mis eelnes kostja suhtes pankroti väljakuulutamisele 12. oktoobril

2022 ja neid makseid saaks arvestada pankrotieelse perioodi elatise katteks, kuivõrd asjas ei

nähtu, et neid saaks arvestada muu perioodi eest. Kuivõrd pankroti väljakuulutamiseni

sissenõutavaks muutunud elatise nõuded tulnuks esitada pankrotimenetluses ja selles osas

praeguses asjas nõude rahuldamine pole põhjendatud, ei muuda konto väljavõte ülekannete

kohta järeldust elatise summa osas, mille maakohus mõistis välja alates 13. oktoobrist 2022

kuni 25. aprillini 2025.

Eeltoodut arvestades on seega elatisenõue põhjendatud 7058 euro 86 sendi väljamõistmise

osas.

15. Kostja on apellatsioonimenetluses taotlenud, et kohus määraks elatise tasumise 200 euro

suuruste osamaksetega. Kostja taotletut saab ringkonnakohtu hinnangul käsitada täitmise

korra määramise taotlusena TsMS § 445 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus saab selle taotluse

põhjendatust hinnata ja otsuse täitmise korra kindlaks määrata ka apellatsioonimenetluses (vt

RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 22).

Kostja on tuginenud sellele, et pankrotimenetluse tõttu on ta majanduslik olukord väga halb.

Laenu ta tavapangast ei saa. Eluaseme ostmiseks on seetõttu võetud laen laenukontorist suure

intressimääraga, osamakse suuruseks on 470 eurot (vt dtl 586, millest nähtuvalt on

Hüpoteeklaen AS-i ees krediidilepingust tulenev kohustus, mille novembri 2025. a osamakse

suurus oli 468,09 eurot). Kostja sissetulek oli veebruaris 2025 1228 eurot 3 senti (dtl 575),

kulutused on igakuine laenumakse 470 eurot, talvised kommunaalkulud suurusjärgus 350

eurot, autokütuse vajadus, sest töökoht asub ühistranspordist kaugel, on veel ca 150 eurot

kuus, ainuüksi need kohustused kokku on 970 eurot. Kostja viitab, et ta sissetulek ei ole piisav

väljamõistetud elatise tasumiseks korraga. Mh viitas kostja sellele, et ta naisel on

diagnoositud raske haigus, mis samuti mõjutab nende majanduslikku olukorda (dtl 631).

Hageja selles osas kostja väidetele vastu ei vaielnud, rõhutades, et hagejal on ka raske (dtl

631).

Asjas nähtub, et kompromissina on hageja pakkunud ka enne maakohtu otsuse tegemist võla

tasumist kostja poolt 225 euro suuruste osamaksetena (dtl 452), nimetatud pakkumist kordas

hageja ka vastuses apellatsioonkaebusele (dtl 606). Ringkonnakohtu istungil märkis hageja

lepinguline esindaja kompromissi arutades, et osamakse suurus saaks olla minimaalselt 200

eurot kuus, kuna hageja kulutused on suurenenud (dtl 629).

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostja ei ole võimeline tasuma

väljamõistetud elatist korraga, ilma et ta satuks äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus hageja nõue on sissenõutav, ei ole pelgalt kostja

võimalikud raskused enda kohustuse täitmisel aluseks hageja nõude täitmise

edasilükkamiseks, kuna TsMS § 445 lg 1 ei anna selleks alust (vt RKTKo 10.10.2024, 2-21-

20188, p 17). Samas ei oleks praegusel juhul hageja huvides, et väljamõistetud summa

korraga tasumise kohustuse tõttu muutuks kostja taas maksejõuetuks. Lisaks on hageja

menetluses vähemasti kompromissi pakkumist tehes olnud nõus ka osamaksete tasumisega

(ringkonnakohtu istungil ka 200 euro suuruste osamaksetega).

Ringkonnakohus arvestab mh asjaoluga, et praeguses olukorras oli esitatud elatisenõue koos

põlvnemise tuvastamise nõudega, mis on menetluslikult lubatav (vt RKTKm 15.06.2023, 2-

22-7773, p 12). Selleks ajaks, kui põlvnemise tuvastamise vaidlus jõustunud kohtulahendiga

lõppes (14. aprillil 2025), oli väljamõistetav elatise nõue juba suures osas sissenõutavaks

muutunud (hageja sai täisealiseks 25. aprillil 2025). Kuigi ei saa õigustada elatise tasumata

jätmist, mil hageja oli alaealine, saab eeltoodud kaasuse asjaolusid ringkonnakohtu hinnangul

täitmise korra kindlaksmääramise taotluse lahendamisel arvestada.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja perekondliku ja majandusliku olukorraga, kostja

sissetulekute ja kohustustega ja elatise suurusega, mis korraga kostjalt välja mõistetakse,

elatisenõude esitamisega seotud asjaolusid, on põhjendatud määrata kohtuotsuse täitmise kord

TsMS § 445 lg 1 alusel selliselt, et kostja tasub elatise võlgnevuse 7058 eurot 86 senti,

makstes igakuiselt 200 eurot hageja kontole alates otsuse jõustumisest iga kuu 10. kuupäevaks

kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, st 35 osamakset suurusega 200 eurot ja 36. osamakse

suurusega 58 eurot 86 senti. Mh tuleb määrata, et kui kostja jätab tähtaegselt tasumata ühe

kuu osamakse, on hagejal õigus nõuda kogu tasumata elatisvõla tasumist ja kogu elatisvõla

jääk muutub koheselt täidetavaks.

16. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Seega

ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)