2-23-9852/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-9852

Kohtuasi

R.S-i hagi T.I vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.09.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

R.S-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja R.S (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Paul Keres ja Joonas Põder

Kostja T.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mari Männiko

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 03.03.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.09.2025 otsus osaliselt.

2. Teha uus otsus, millega rahuldada R.S-i hagi T.I vastu osaliselt, mõista T.I-lt välja

kahjuhüvitis 500 eurot ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. R.S-i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada R.S-i hagi T.I vastu osaliselt.

4.2. Mõista T.I-lt R.S-i kasuks välja kahjuhüvitis 500 eurot.

4.3. Jätta R.S-i nõue andmete ümberlükkamiseks rahuldamata.

4.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-23-9852

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. R.S (hageja) esitas 11.07.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse T.I (kostja) vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt postitas 14.04.2023 Twitteri kasutaja Ebamugavusvalitsus

diagrammi, millel oli kujutatud erakonnale Isamaa suuremad annetused teinud isikute nimed.

Neist suurima annetuse kogusummaga 500 000 eurot paistis silma hageja. Samal kuupäeval

postitas kostja diagrammi edasi ja lisas postitusele kommentaari: „Eesti suurim poliitiline

korruptsioon“. Lisaks vastas kostja ühe kasutaja päringule, milles väidetav korruptsioon

seisnes, selliselt, et „Esiteks, eks tuleb kaasa ka hüvesid. Teiseks, ostetakse kogu poliitika ja

maailmavaade. Ostetakse hinnangud koalitsioonidele, toetusuuringud, poliitkommentaatorid,

poliitilised võitlused ja lõpuks ka indiviidid, keda poliitilistesse debattidesse saata erakonda

esindama“.

1.2. Diagrammi ja sellele tehtud kostja kommentaaridest nähtuvalt omistab kostja hagejale

Eesti ajaloos suurimate korruptiivsete tegude toimepanemist. Tegemist on hageja kohta

avaldatud ebakohase väärtushinnanguga või ebaõige faktiväitega. Korruptiivse kokkuleppe

sõlmimine ei eelda, et kõik kokkuleppe osalised oleksid poliitikud või ametnikud. Seega on

alusetu kostja väide, et korruptsiooni saab toime panna vaid ametiisik. Andmete kogumist

tuleneb veel üks kostja avaldatud väide, et hageja on saanud erakonnalt Isamaa hüvesid

rahalise toetuse eest. Tegemist on ebaõige ja hageja mainet kahjustava faktiväitega. Kostja

peab väite erakonnalt hüvede saamise kohta ümber lükkama.

1.3. Avaldatud andmed on põhjustanud hagejale moraalset kahju. Hageja palub mõista

kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hüvitise määramisel

peab arvestama, et kostja on avalikkuses tuntud ja autoriteetne häälekandja. Kostja on endine

Eesti Ekspressi peatoimetaja ja isik, kes esitleb ennast politoloogina.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2.1. Avaldatud andmed ei ole seotud hagejaga, vaid need puudutavad erakonda Isamaa.

Andmete avaldamise kontekstist ei ole võimalik tuletada, et hageja oleks samastatav

erakonnaga Isamaa. Hinnang „Eesti suurim poliitiline korruptsioon“ on avaldatud diagrammi

kohta, mis sisustab erakonna Isamaa toetajaid ning hinnangut ei saa hagejale omistada. Lisaks

ei saa poliitilist korruptsiooni omistada tavakodanikule nagu hageja. Korruptsiooni saab toime

panna avalikku ülesannet täitev ametiisik, kes saab poliitilisi protsesse juhtida. Andmete

avaldamise kontekstist nähtuvalt on ilmne, et hageja tegevus on õiguspärane ja võimalikud

etteheited – kui neid soovida kontekstist välja lugeda – käivad erakonna Isamaa kohta.

2-23-9852

2.2. Kostja ei avaldanud, et hageja toetaks erakonda Isamaa saadavate hüvede pärast või

nende saamiseks. On öeldud, et hüvesid tuleb toetamisega kaasa. Hüve ei tähenda vaid

materiaalset kasu või et tegemist oleks korruptsioonikuriteoga. Hüvega võib olla tegu siis, kui

erakond teostab võimu viisil, mis kattub erakonna toetaja ilmavaateliste ideedega. Hageja on

saanud erakonnalt Isamaa mitut liiki hüvesid nagu näiteks mõju ja võim, juurdepääs poliitika

tippotsustajatele, kaudne majanduslik kasu poliitikast ja otsustest, mida on edendatud.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 12.09.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning

määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

3.1. Maakohus tuvastas, et kasutaja nimega Ebamugavusvalitsus postitas 14.04.2023

sotsiaalvõrgus X (endine Twitter) diagrammi, lisades sellele kommentaari „on vaid üks

isamaa“. Diagrammil oli välja toodud erakonnale Isamaa kõige suuremad annetused teinud

isikute nimed. Suurima annetajana on kujutatud hageja. Lisaks tuvastas maakohus, et kostja

kommenteeris 14.04.2023 diagrammi sisaldavat postitust: „Eesti suurim poliitiline

korruptsioon“ ning vastas ühe võrgu kasutaja küsimusele „Milles see „suurim poliitiline

korruptsioon“ seisneb?“ järgmiselt: „Esiteks, eks tuleb kaasa ka hüvesid. Teiseks, ostetakse

kogu poliitika ja maailmavaade. Ostetakse hinnangud koalitsioonidele, toetusuuringud,

poliitkommentaatorid, poliitilised võitlused ja lõpuks ka indiviidid, keda poliitilistesse

debattidesse saata erakonda esindama“.

3.2. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas ja milliseid andmeid kostja hageja kohta

avaldas ning kui andmed on avaldatud, kas neid saab kvalifitseerida väärtushinnanguks või

faktiväiteks.

3.3. Selleks, et tuvastada, mida kostja avaldas, tuli maakohtul hinnata andmete avaldamise

viisi ja konteksti. Maakohus leidis, et kuna vaidlus on seotud kasutaja Ebamugavusvalitsus

14.04.2023 postitatud diagrammile lisatud kostja kommentaaridega, saab kohus tuvastada

14.04.2023 postituse alusel, kas ja millised andmed sisalduvad vaidlusaluses teabeallikas.

Postitus koos diagrammiga ja kostja kommentaarid moodustavad eraldi teabeallika. Kasutaja

Ebamugavusvalitsus muud seisukohad kui iseseisvad teabeallikad ei oma vaidlusaluse

teabeallika tõlgendamise seisukohalt tähtsust. Kasutaja meelestatus erakonna suhtes ei oma

tähtsust. Seetõttu jättis kohus arvestamata hageja esitatud kasutaja Ebamugavusvalitsus 2023.

a märtsi, juuli ja augusti postitused.

3.4. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik diagrammist koosmõjus kommentaariga tuletada

väidet, et hageja olevat pannud toime Eesti ajaloo suurima korruptsiooniteo. Kostja

kommentaar on küll avaldatud hageja nime sisaldava diagrammi alla, kuid andmete kogumist

ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks kostja hinnangul ebaseadusliku või taunitava teo

toime pannud. Käsitletav kostja kommentaar on väga üldine, kindlate tegude või etteheidetega

sisustamata. Otsustamaks selle üle, mida kostja avaldas, tuleb arvestada teabeallikas

sisalduvaid kostja muid väiteid. Näiteks vastuseks ühe kasutaja küsimusele „Milles see

„suurim poliitiline korruptsioon“ seisneb?“ selgitas kostja „Esiteks, eks tuleb kaasa ka

hüvesid. Teiseks, ostetakse kogu poliitika ja maailmavaade. Ostetakse hinnangud

koalitsioonidele, toetusuuringud, poliitkommentaatorid, poliitilised võitlused ja lõpuks ka

indiviidid, keda poliitilistesse debattidesse saata erakonda esindama“. Andmeid kogumis

hinnates on kostja avaldanud arvamuse, et esiteks saavad erakonna toetajad annetuste eest

hüvesid ja teiseks saavutavad toetajad erakonna üle kontrolli, mis võimaldab neil poliitikat

kujundada näiteks selliselt, et ostetakse kogu poliitika, maailmavaated, hinnangud

2-23-9852

koalitsioonidele jne. Kokkuvõtlikult asus maakohus seisukohale, et vaidlusaluses teabeallikas

ei avaldanud kostja väidet, et hageja on pannud toime Eesti ajaloo suurima korruptsiooniteo.

Kuivõrd kostja ei avaldanud hageja välja toodud andmeid, ei olnud vaja andmeid

väärtushinnanguks või faktiväiteks kvalifitseerida ning hinnata nende avaldamise

õigusvastasust. Järelikult polnud vaja käsitleda ka seda, kas hagejal oli käsitletavas osas õigus

nõuda mittevaralise kahju hüvitist.

3.5. Maakohus nõustus hagejaga, et hinnates diagrammi koosmõjus diagrammile lisatud

kostja kommetaariga „Esiteks, eks tuleb kaasa ka hüvesid“, on kostja avaldanud väite, et

hageja on saanud erakonnalt Isamaa hüvesid rahalise toetuse eest. Vaidlusaluse teabeallika

kontekstis saab mõistlik lugeja väitest aru selliselt, et tänu erakonnale tehtud annetusele on

hageja võrreldes teiste inimestega saanud erakonnalt teatud kasu ja eelise. Tegemist on kaudse

faktiväitega, sest kasu või eelise saamist on võimalik kontrollida. Hinnates väidet teabeallika

kontekstis (sh arvestades kostja kommentaare „Eesti suurim poliitiline korruptsioon“ ja et

„Ostetakse kogu poliitika ja maailmavaade jne“) kahjustab väide hageja mainet. Hagejat

kujundatakse inimesena, kes tänu erakonnale tehtud annetusele saab teatud eeliseid (nt

võimalus mõjutada erakonna kaudu poliitikat kogu riigi tasandil), mida keskmisel inimesel ei

ole.

3.6. Selleks, et vabaneda vastutusest õigusvastase kahju tekitamise eest peab kostja tõendama,

et andmed vastavad tõele (VÕS § 1045 lg 2) või et kostja tegu ei ole õigusvastane VÕS §

1047 lg-te 1 ja 3 või § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi. Kostja vabaneb kohustusest lükata

ebaõiged andmed ümber sõltumata nende avaldamise õigusvastasusest (VÕS § 1045 lg 4) siis,

kui ta tõendab, et andmed on õiged.

3.7. Puudus vaidlus, et hageja on erakonna Isamaa liige ja et hageja annetas erakonnale

diagrammil märgitud 500 000 eurot. Hageja on olnud teise pensionisamba reformi algataja ja

pooldaja, ta on toetanud reformi läbiviimist. Näiteks on ajakirjanduses kajastatud hageja

seisukoht, mille kohaselt võitleb tema teise pensionisamba vastu. Ka erakonna Isamaa

valimislubadus ja nõue valitsuse kokkupanemisel oli, et inimesed saaksid tulevikus oma raha

teisest pensionisambast välja võtta. Erakond asus poliitilisel tasemel mh hageja vaateid

realiseerima. Kostja selgitas, et hagejal on juurdepääs mh erakonna Isamaa tipp-poliitikutele.

Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, vaid selgitustest nähtuvalt möönis hageja, et ta suhtleb

paljude, sh erakonna Isamaa poliitikutega. Seega vastas tõele kostja väide, et hagejal on

juurdepääs erakonna Isamaa tipp-poliitikutele. Hagejal on olnud mõju riiklikule

perepoliitikale. Hageja on toetanud riigipoolset sündimise tõstmise poliitikat. Näiteks annetas

hageja 2024 kolmele erakonnale, sh erakonnale Isamaa, kokku 1 000 000 eurot, kuna need on

toetanud Isamaa peretoetuste eelnõu vastuvõtmist.

3.8. Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitasid maakohtu hinnangul, et erakonnale tehtud

annetused on andnud hagejale kui erakonna suurimale toetajale võimaluse viia erakonna

vahendusel riiklikul tasemel ellu oma vaateid (nt teise pensionisamba ärakaotamine,

paljulapseliste perede riikliku toetussüsteemi loomine). Asja materjalidest ei nähtunud, et

hageja oleks annetuste tegemise eelduseks seadnud erakonnale teatud nõudmisi või et ta oleks

erakonnalt nõudnud annetuse eest vastuteenet. Samas puudus kohtul alus kahelda, et erakond

arvestab oma poliitika kujundamisel ja poliitiliste otsuste tegemisel suurima annetaja

seisukohti. Maakohus leidis, et otsest juurdepääsu erakonna tipp-poliitikutele, võimalust tuua

erakonna tipp-poliitikute ette oma seisukohad, milliseid erakond võib asuda riigi tasandil

realiseerima, võib pidada hüveks, mida hageja saab erakonnale Isamaa tehtud annetuste vastu.

Seega vastas vaidlusalune faktiväide tõele. Tegelikkusele vastava väite avaldamine ei ole

2-23-9852

õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel. Tõele vastava väite ümberlükkamist ei ole võimalik

VÕS § 1045 lg 4 alusel nõuda ka siis, kui andmete avaldamine ei ole õigusvastane.

3.9. Kostja selgitas, et hageja hüveks oli see, et teisest pensionisambast raha võtnud inimesed

tagastasid Bigbank AS-lt võetud laenud ja see avaldas hagejale kui Bigbank AS kasusaajale

positiivset mõju. Iseenesest on pangale kasulik, kui laenusaaja tagastab laenu, sest pank saab

raha uuesti kasutusse anda, nt laenutades raha teisele kliendile. Hageja esitas Bigbank AS-i

juhatuse liikme kirja, mille järgi tekitas pensionireform pangale pigem kahjumit. Maakohus

mõistis panga juhatuse liikme kirja selliselt, et kahjumi tekitas laenude ennetähtaegne

tagastamine, mistõttu pank ei saanud planeeritud tasu raha kasutamise eest. Kostja ei

tõendanud, et teise pensionisamba reform oleks Bigbank AS-le või hagejale majanduslikku

mõju avaldanud. Hageja esitatud KK intervjuu ja rahandusministri JL postitused Facebookis

on liiga üldised ega sisalda kontrollitavaid andmeid, et oleks võimalik pangale ja hagejale

reformist tekkinud mõju hinnata.

3.10. Kostja selgitas, et hageja hüveks oli see, et temaga seotud (pere)poliitikaga tegelevad

ühendused said riigieelarvest suuri toetusi. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik kostja

esitatud tõendite alusel tuvastada seost ühendustele makstud toetuste ja hageja poolt

erakonnale Isamaa tehtud annetuste vahel.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

4.1. Kohus hindas tõendeid vääralt, sh selektiivselt ja tuvastas seetõttu asjaolud valesti.

4.1.1. Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusalused kommentaarid on kirjutanud kostja, kuid

kohus tegi kostja kommentaaridest väära järelduse, justkui ei viitaks kommentaarid

koosmõjus kostja seisukohale, et hageja on toime pannud korruptsiooniteo või hageja on

korruptiivne. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on. Kostja on ilmselgelt

hagejale omistanud osalemist milleski, mida saab nimetada „Eesti suurimaks poliitiliseks

korruptsiooniks.“ Hageja hinnangul saab keskmine mõistlik inimene vaidlusalust vestlust

selle konteksti arvestades aru, et kostja on väitnud, et hageja annetused erakonnale on

korruptiivsed ja ta on sellega saanud korruptiivselt hüvesid. Olukorras, kus maakohus

tuvastas, et kostja avaldas väited hageja kohta, on arusaamatu, miks kohus ei andnud selgitust

sellele, mida muud saaks kostja avaldatud viide „Eesti suurim poliitiline korruptsioonile“

tähendada, kui, et hageja olevat vastavas korruptsioonis kuidagi osalenud.

4.1.2. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 1043 ja § 1046 lg-t 1. Ainuüksi hageja seostamine

korruptsiooniga on hageja au ja head nime teotav. Hagejal on sellises olukorras õigus kahju

hüvitamisele olenemata muudest menetluses kaalu omavatest õiguslikest küsimustest.

4.1.3. Hageja on kostjale omistanud korruptiivsete hüvede saamist. Maakohus eiras kostja

kommentaari konteksti ega arvestanud sellega, et see avaldati seostatuna korruptsiooniga.

Maakohus asus väärale seisukohale, et annetuse tegemine ja võimalus esitada poliitikutele

oma seisukohti omavad seost – justkui oleks annetuse tegemine „hind“ poliitilisele

ligipääsule. Kohus lähtus hüpoteesist, mitte faktidest, mis on faktiväidete tõesuse hindamisel

lubamatu (VÕS § 1047 lg 2).

2-23-9852

4.1.4. Maakohus selgitas, et hinnates väidet teabeallika kontekstis (sh arvestades kostja

kommentaare „Eesti suurim poliitiline korruptsioon“ ja et „ostetakse kogu poliitika ja

maailmavaade jne“), kahjustab väide hageja mainet. Selle valguses on arusaamatu maakohtu

järeldus, et kostja olevat õigeid andmeid avaldanud. Ainuüksi sellest täheldusest piisab, et

hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldada.

4.1.5. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et maakohus tuvastas asjaolu, et erakond arvestab oma

poliitika kujundamisel ja poliitiliste otsuste tegemisel suurima annetaja seisukohti, ilma, et

seda toetaks ükski konkreetne menetluses esitatud tõend.

4.2. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata hageja 11.03.2025 esitatud tõenditega, s.o

kasutaja Ebamugavusvalitsus avaldatud 2023. a märtsi, juuli ja augusti postitused. Tõendid on

asjassepuutuvad ja omavad vaidlusaluse teabeallika tõlgendamisel tähtsust, kuna kostja oli

kahtluse alla seadnud kasutaja Ebamugavusvalitsuse avaldatu tähenduse, leides, et viimane ei

osunda vaidlusaluse diagrammi juures oleva kommentaariga „on vaid üks Isamaa“ hagejale ja

tema annetusele kui millelegi kurioossele, vaid, et kasutaja Ebamugavusvalitsus ilma mistahes

tagamõtteta erakonna Isamaa valimisloosungit avaldab. Need tõendid tõendavad, et kasutaja

Ebamugavusvalitsus osundas konkreetselt hagejale ja tema tehtavatele annetustele oma

14.04.2023 avalduses ning kostja, kui talle vastas, rääkis samuti hagejast.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt

rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise osaliselt uue

otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise

500 eurot. Ringkonnakohus jätab rahuldamata andmete ümberlükkamise nõude. Maakohtu

otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude

jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus poolte endi kanda.

7. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti arvestamata hageja 11.03.2025 esitatud

tõendid. Kostja rikkumise seisukohalt ei oma tähtsust, milliseid muid avaldusi on teinud

kasutaja Ebamugavusvalitsus ja viimase tegevust ei saa omistada kostjale.

8. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kuidas kvalifitseerida kostja 14.04.2023 avaldatud

väidet „Eesti suurim poliitiline korruptsioon“ ja sellele järgnenud vestlust.

8.1. Maakohus leidis, et kostja kommentaari ja diagrammi koosmõjust ei tulene väidet, et

hageja olevat toime pannud Eesti ajaloo suurima korruptsiooniteo. Hageja on seejuures

maakohtu menetluses esitanud ebajärjepidevaid seisukohti sellest, mida hageja arvates sellise

kommentaariga avaldatud on. Hageja on esitanud nii väiteid sellest, et tema arvates on

kommentaaris väidetud, et hageja on toime pannud ajaloo suurima korruptsiooniteo, kui ka

sellest, et hagejale omistatakse korruptiivsust (dtl 22). Vaidluse korral peab kohus tuvastama,

mida isik mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-

13, p 23). Ringkonnakohtu hinnangul seostas kostja diagrammi, kommentaari ja vestluslõime

2-23-9852

koosmõju hinnates hagejat korruptsiooniga. Selline kostja väide on hageja suhtes avaldatud

väärtushinnang.

8.2. Lisaks kommentaaris „Eesti suurim poliitiline korruptsioon“ avaldatud

väärtushinnangule, et hageja on seotud korruptsiooniga, põhjendas kostja oma

väärtushinnangut sellele kommentaarile järgnenud vestluslõimes. Nimelt küsis kasutaja

Peeter, „Milles see „suurim poliitiline korruptsioon“ seisneb? Rikas ettevõtja toetab oma

maailmavaatest lähtuvalt erakonda, saamata selle eest detailplaneeringuid või muid otseseid

hüvesid“. Kostja vastas sellele: „Esiteks, eks tuleb kaasa ka hüvesid. Teiseks, ostetakse kogu

poliitika ja maailmavaade. Ostetakse hinnangud koalitsioonidele, toetusuuringud,

poliitkommentaatorid, poliitilised võitlused ja lõpuks ka indiviidid, keda poliitilistesse

debattidesse saata erakonda esindama“. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et

tegemist oleks faktiväitega. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldatud väärtushinnang. Fraas

„eks tuleb kaasa ka hüvesid“, ei ole mõistetav väitena, mille tõesust on võimalik kontrollida.

Hageja hinnangul on sõna „eks“ tähenduseta tühisõna. Eesti õigekeelsussõnaraamatu 2018 (ja

ka 2025) kohaselt on „eks“ sünonüümiks sõnale „küllap“, mistõttu ei saa seda pidada

tähenduseta sõnaks. Fraas „eks (küllap) tuleb kaasa ka hüvesid“, on kostja avaldatud

spekulatsioon, mida kostja sisustab fraasile järgnevas: „ostetakse hinnangud koalitsioonidele,

toetusuuringud, poliitkommentaatorid, poliitilised võitlused ja lõpuks ka indiviidid, keda

poliitilistesse debattidesse saata erakonda esindama“. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et

kostja on avaldanud, nagu saaks hageja otseseid hüvesid, mis on samastatavad näiteks

soodsate detailplaneeringutega. Kostja avaldas hüvede kohta spekulatsiooni ja selgitas, mida

ta hüvedena silmas peab. Kuigi kasutaja Peeter küsis tõepoolest otseste hüvede (nt

detailplaneeringute) saamise kohta, ei saa kostja vastust käsitada väitena, et neid saadakse –

kostja loetleb ise, mida ta avaldatu kontekstis hüveks peab: „Ostetakse kogu poliitika ja

maailmavaade. Ostetakse hinnangud koalitsioonidele, toetusuuringud, poliitkommentaatorid,

poliitilised võitlused ja lõpuks ka indiviidid, keda poliitilistesse debattidesse saata erakonda

esindama“.

8.3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et kostja avaldatud tekst koos

Ebamugavusvalitsuse diagrammiga ei puuduta hagejat, vaid üksnes erakonda Isamaa. Kuigi

diagramm viitab erakonnale, samuti viidatakse selles lisaks hagejale ka teistele erakonnale

annetusi teinud isikutele, nähtub sellest siiski, et hageja on erakonna kõige suurem annetaja.

Diagrammil paikneb kesksel kohal just hageja nimi koos tema tehtud annetuse suurusega. Ka

teised annetuse teinud isikud on kujutatud (tulenevalt annetuste suuruse erinevusest)

olulisemalt väiksemate sõõridena, grupeeritult ühele servale kokku. Diagrammil püüab

tähelepanu kõige rohkem just hageja nimi ja annetuse suurus, mis paikneb diagrammi

keskosas. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kostjaga selles, et keskmisele

mõistlikule isikule ei jää kostja kommentaarist ja vastusest muljet, et hinnang on antud muu

hulgas ka hageja tegevusele.

8.4. Sõnal „korruptsioon“ on hagejat halvustav tähendus. Eesti õigekeelsussõnaraamatu 2018

(ja ka 2025) kohaselt on „korruptsioon“ altkäemaksu võtmine, ametiisikute äraostetavus,

pistisepoliitika, aga ka kõlbeline laostumus. „Korruptsiooni“ seostatakse ebaaususe, kõlvatuse

või seaduserikkumisega ja kahjustab isiku usaldusväärsusele antavat hinnangut.

Ringkonnakohtu hinnangul mõistab selliselt korruptsiooni ka keskmine mõistlik isik –

avaldatu kohaselt on hageja kas toime pannud korruptsiooniteo või osaleb kõlbeliselt

sobimatus tegevuses. Kõlbeliselt laostununa tuleb ringkonnakohtu hinnangul käsitada isikut,

kelle väärtushinnangud ei vasta ühiskonna üldisele moraalitasemele ja kes paneb toime

ebaeetilisi tegusid. Avaldatu puhul ei tule keskenduda kitsale juriidilisele definitsioonile, vaid

hinnata tuleb ka konteksti. Vaidlusaluse postituse kontekstist tulenevalt sai mõistlik isik

2-23-9852

järeldada, et hageja saab annetuse vastu hüvesid viisil, mida saab pidada ühiskonnas

taunitavaks.

8.5. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldatud faktiväidet, mille ümberlükkamist

saaks hageja VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda, siis jätab ringkonnakohus hageja nõude väite

ümberlükkamiseks rahuldamata.

9. Väärtushinnangu ebakohasuse osas otsuse tegemisel peab kohus andma hinnangu sellele,

kas kostjal oli põhjust arvata, et tema antud väärtushinnang on kohane. Põhjendatud

väärtushinnang ei ole ebakohane.

9.1. Kostja on menetluses esile toonud, et annetuse vastu sai hageja erakonnalt Isamaa vastu

hüvesid, mis seisnevad a) mõjus ja võimus, b) juurdepääsus tippotsustajatele ja c) kaudses

majanduslikus kasus poliitikatest ja otsustest, mida on edendatud (dtl 34, p 41 jj). Seejuures

väidab kostja, et hageja annetus oma maailmavaateid toetavale erakonnale ei ole keelatud,

taunitav ega ebaseaduslik ning sellele ongi esindusdemokraatia laiemalt üles ehitatud (dtl 34,

p 40; dtl 324, p 29). Seega kohtumenetluses ei omista kostja oma väidetele negatiivset

tähendust, vaid peab annetust lubatavaks ja esindusdemokraatia osaks. Kui avaldus kujutab

endast väärtushinnangut, peab selle toetuseks olemas olema piisav faktiline alus, vastasel

juhul on see liialdatud (EIKo 01.07.1997, 20834/92, Oberschlick v Austria (no. 2), p 33; EIKo

22.10.2007, 21279/02 ja 36448/02, Lindon, Otchakovsky-Laurens and July v Prantsusmaa, p

55).

9.2. Asjaolud, mida kostja on oma väite põhjendusena esile toonud, ei anna alust järeldada

hinnangu põhjendatust. Kostja hinnangul on hageja omandanud annetuste tegemisega suure

mõju Eesti poliitilistele otsustele, mida kinnitab asjaolu, et hageja paiknes Eesti Päevalehe

aasta mõjukaimate edetabelis kõrgel kohal ja tema mõjust poliitilistele otsustele on kirjutatud

ajakirjanduses. Samuti on hageja avalikult toetanud teise pensionisamba reformi ja suurperede

rahalise toetamise poliitilisi otsuseid ning suhtleb Eesti poliitikutega. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa ühestki eeltoodud asjaolust järeldada, et kostja avaldatud hinnang sellest, et

hageja on seotud korruptsiooniga, oleks põhjendatud. Üksnes poliitikutega suhtlemine, oma

poliitiliste veendumuste väljendamine ja neid veendumusi ellu viivale erakonnale annetamine

ja selle poliitika suunamine, ei ole korruptsioonitegu ega anna põhjust ka järelduseks, et on

toime pannud kõlvatu teo. Väidet, et hageja oleks saanud teise pensionisamba või suurperede

toetuste tõstmise tõttu otsest või kaudset majanduslikku kasu viisil, millest võiks järeldada, et

annetus oli tehtud majandusliku kasu saamise eesmärgil, ei ole ka usutavalt põhistatud. Ülal

toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid,

millest saaks järeldada, et hinnangu andmine oli põhjendatud..

10. Avaldatud väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel tuleb arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel

(VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse

huve. Väärtushinnang on põhjendamatu, kui avaldaja oli kujundanud oma negatiivse

hinnangu kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt

meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Isiku au teotava

väärtushinnangu kohasus võib mh sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on

andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud

samuti sellest, et tõeste asjaolude alusel kujundatud arvamus on oma sisult põhjendamatult

negatiivne (VÕS IV komm (2020), § 1046, p 3.4).

2-23-9852

10.1. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja

huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Õigusvastaseks ei peaks VÕS § 1046

alusel lugema väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt

avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-

3847/48, p 11). Igale avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema

kahjuhüvitise väljamõistmine. Kui väärtushinnang ei teota isiku au rohkem kui tühisel määral,

ei ületa see VÕS § 1046 lg 1 õigusvastasuse künnist, sest sellel ei ole isikut alandavat,

häbistavat või naeruvääristavat iseloomu (RKTKo 03.07.2024, 2-20-2328/112, p 12).

10.2. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 45 I lause järgi on igaühel õigus vabalt levitada

ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda

õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise,

au ning hea nime kaitseks. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon)

art 10 lg 1 kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See kätkeb ka vabadust oma arvamusele

ning vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta.

Konventsiooni art 10 lg 2 järgi, kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja

vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või

karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud mh kaasinimeste maine või õiguste

kaitseks. PS § 17 järgi ei tohi teotada kellega au ega head nime. Lisaks on hagejal õigus oma

eraelu puutumatusele PS § 26 alusel ja sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu

ning sõnumite saladust (eraelu kaitse tuleneb ka konventsiooni art-st 8). Eraelu kaitse laieneb

ka isiku identiteediga seonduvatele küsimustele, mille hulgas on ka isiku väärikus (EIKo,

07.02.2012, 40660/08 ja 60641/08, Von Hannover v Saksamaa, p 95). Isiku maine, isegi kui

teda kritiseeritakse avaliku arutelu kontekstis, moodustab osa tema isiklikust identiteedist ja

psühholoogilisest terviklikkusest ning kuulub seetõttu samuti eraelu kaitseala alla.

Ringkonnakohtu hinnangul saab korruptsiooniga seostamist pidada hageja väärikust riivavaks,

mistõttu tuleb anda hinnang sellele, kas riive on olnud õiguspärane või niivõrd väheoluline, et

hageja oleks pidanud taluma.

10.3. Eraelu puutumatus ja sõnavabadus väärivad võrdset kaitset (EIKo, 16.06.2015,

64569/09, Delfi v Eesti, p 110). Maine kaitse kuulub EIK art 8 kaitsealasse tingimusel, et see

ületab teatud raskusastme lävendit ning see peaks toimuma viisil, mis kahjustab isiku õigust

eraelu austamisele (EIKo 07.02.2012, 39954/08, Axel Springer AG v Saksamaa, p 83). Eraelu

puutumatusele ei saa tugineda isik, kes on rikkumiseks ise oma tegudega põhjust andnud

(EIKo 07.02.2012, 39954/08, p 83-84; EIKo 01.07.2003, 55480/00 ja 59330/00, Sidabras and

Džiautas v Leedu, p 49).

10.4. Sõnavabaduse ja eraelu kaitse tasakaalustamisel peab kohus hindama järgmiseid

kriteeriumeid: a) avaldatud väidetega antud panus avalikku huvi pakkuvasse teemasse; b)

mõjutatud isiku tuntuse tase; c) uudisloo teema; d) asjaomase isiku varasem käitumine; e)

avalduse sisu, vorm ja tagajärjed (EIKo 07.02.2012, 40660/08 ja 60641/08; EIKo 07.02.2012,

39954/08, Axel Springer AG v Saksamaa, p-d 89–95).

10.4.1. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostjal õigus avaldada teavet, mis puudutas hageja

antud annetust erakonnale Isamaa. Seda, kes ja kui suures ulatuses on annetanud poliitilisele

parteile, võib pidada avalikkuse huvisfääri kuuluvaks. See aga ei tähenda, et hageja

seostamine korruptsiooniga oleks tingimata õigustatud. Hageja õiguste riivet võiks pidada

põhjendatuks olukorras, kus kostja avaldanuks väite, et hageja omab poliitilistele otsustele

tehtud annetuse kaudu mõju. Väide, et hageja on seotud korruptsiooniga, on hageja õiguseid

riivav – seostatus korruptsiooniga ei anna antud olukorras avalikule debatile midagi juurde,

vaid kujutab endast provokatsiooni, luues keskmisele mõistlikule isikule seejuures mulje, et

2-23-9852

tegemist on kas korruptsiooniteoga või on hageja tegu, mis seisnes erakonnale annetamiseks,

oleks kõlvatu. Kuna kostja on menetluses läbivalt ise väitud, et hageja annetus ei olnud

käsitatav keelatud annetusena ning oma poliitilisi veendumusi kandvale erakonnale raha

annetamises ei ole midagi taunitavat (vaid esindusdemokraatiale omane), tuleb hageja

seostamist korruptsiooniga pidada ülemääraseks. Tegemist on õigustatud kriitika piiri tarbetu

ületamisega.

Siinjuures tuleb silmas pidada seda, et kostja on vastu vaielnud sellele, et ta tegutses

vaidlusaluste postituste tegemise ajal ajakirjanikuna (dtl 350, ajamärk 00:50:46). TsMS § 5 lg

1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuigi

provokatsioon võib olla üks ajakirjandusvabaduses teatud määral lubatud võtetest, millega

eskaleeritakse avalikku debatti, ei saa siinses vaidluses hageja ja kostja õiguste

tasakaalustamisel seda arvestada, kuivõrd kostja väidab, et ta ei olnud vaidlusaluse postituse

tegemise ajal ajakirjanik ega ole ka esile toonud selliseid asjaolusid, millest vastupidist võiks

järeldada. Seejuures tuleks ka provokatsiooni lubatavusel hinnata seda, kas esitatud kahtlusel

on alus. Kostja on aga veendumusel, et hageja annetuses ei olnud midagi keelatut.

Ringkonnakohus järeldab kokkuvõtvalt, et hageja seostamine korruptsiooniga ei panustanud

erakondade rahastamist puudutavasse debatti.

10.4.2. Hagejat tuleb pidada avaliku elu tegelaseks. Kostja on tõendanud, et hageja tegevust

kajastatakse meedias (dtl 42–128), seda nii enne kui ka pärast vaidlusaluse postituse tegemist.

Seejuures kinnitab seda, et hageja on avaliku elu tegelane, ka asjaolu, et hageja on annetanud

erakonnale Isamaa 500 000 eurot. Erakonnale annetuse tegemisega on hageja toetanud

erakonna poliitilist tegevust ja vaateid, mis on avaliku debati lahutamatu osa. Lisaks on hageja

Eestis majanduselus tuntud isik, kes saab EIK praktika kohaselt samuti olla avaliku elu

tegelane (EIKo 14.12.2006, 10520/02, Verlagsgruppe News GmbH v Austria (no. 2), p 36).

Avaliku elu tegelane on kohustatud taluma kriitikat suuremas ulatuses kui isikud, keda ei saa

pidada avaliku elu tegelaseks . Siiski ei pea ka avaliku elu tegelane taluma ründeid

väärikusele, kui seda riivava väite avaldamine ei ole millegagi põhjendatud. Sellise väite

avaldamine isegi avaliku elu tegelase kohta ei teeni avalikke huve.

10.4.3. EIK arvestab muu hulgas seda, kas isik, kelle väärikust on riivatud, on oma

tegevusega selleks põhjust andnud selliselt, et see on kahjustatud isiku enda tegevuse

etteaimatav tagajärg (EIKo 15.11.2016, 55480/00 ja 59330/00, Sidabras ja Džiautas v Leedu,

p 49). Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta hageja õiguste riivet üksnes see, hageja on

annetanud erakonnale raha ja osaleb erakonna poliitika kujundamisel . Hageja tegevuse

samastamine korruptsiooniga võiks tulla kõne alla olukorras, kus kostja oleks suutnud

menetluses esile tuua, et hageja on saanud annetusest korruptiivset või kõlbeliselt ette

heidetavat kasu. Seda ei ole kostja teinud. Vastupidi, kostja ise väidab, et hagejapoolne

annetus oma maailmavaateid toetavale erakonnale ei ole taunitav ega ebaseaduslik ning

sellele ongi esindusdemokraatia laiemalt üles ehitatud (dtl 34, p 40; dtl 324, p 29).

10.4.4. Hagejat halvustav väärtushinnang oli avaldatud internetis, mis võimaldab

informatsiooni laiemat levikut (EIKo, 16.06.2015, 64569/09, Delfi v Eesti, p 133), kuid

kohtumenetluses on esile toodud, et kostja postitust on näinud 1025 inimest (dtl 8).

Arvestades hageja ja kostja tuntust, ei ole sõnumi levik väga ulatuslik.

10.4.5. Hageja on väitnud, et sõna „korruptsioon“ seostatakse ühiskonnas tugevalt ebaaususe,

seaduserikkumise ja avaliku usalduse reetmisega ja sellelaadne süüdistus on eriti ränk, kui see

on suunatud ettevõtja vastu. See jätab mulje, et isik on ebaaus või seadusrikkuja, mis

vähendab tema usaldusväärsust ühiskonnas (dtl 297, p 18). Ka on hageja väitnud, et „kostja

2-23-9852

omistab hagejale taunitavat manipulatsiooni ja, võimalik ka, et õigusvastast manipulatsiooni.

Need kostja väited kujundavad pildi hagejast kui antisotsiaalsest, ebasiirast, ebatervelt

omakasupüüdlikust inimesest, kes on valmis Eesti inimeste poliitilisi veendumusi ja usaldust

Eesti institutsioonide vastu kuritarvitama, et saavutada ärilisi eesmärke, neid seeläbi

õõnestades ja ühiskonda nõrgestades“ (dtl 6, p 26). Isikuõiguste rikkumise õigusvastasuse

hindamisel tuleb hinnata tuleb ka rikkumise raskust, s.o kui tõsine oli hageja reputatsiooni

riive. Isikuõiguse rikkumise raskusastet maine kaitse kontekstis tuleb mõista kui nii tõsist

sekkumist eraellu, et sellega kahjustatakse isiku isiklikku puutumatust kui sellist (EIKo

28.04.2009, 39377/05, Karakó v Ungari, p 23). Reeglina on maine iseseisva õigusena kaitstud,

kui väide on sedavõrd solvav, et selle avaldamisel oli vältimatu mõju kaebaja elule (EIKo

20.11.2018, 26922/14 Toranzo Gomez v Spain, p 51). Mõju hagejale tuleb hinnata arvestades

avaldatud väite tõsidust, väljendusviisi ja seda, kas väide põhineb tõendatud asjaoludel (EIKo

17.12.2004, 33348/96, Cumpǎnǎ ja Mazǎre v Rumeenia, p 102–103; EIKo 20.11.2018,

26922/14, Toranzo Gomez v Hispaania, p 61). EIK praktikast nähtub seega, et maine

kahjustamise tõsiduse hindamisel tuleb arvestada ka seda, kas väärtushinnang oli

põhjendatud. EIK on leidnud, et maine kahjustamisele ei saa tugineda politseinikud, kelle

kohta esitati väide, et nad piinasid menetlustoimingul väite avaldajat, kuigi väide piinamise

kohta oli liialdatud. Seda seetõttu, et elulised asjaolud, millele väidete avaldaja tugines, olid

tegelikult tõesed ja kuigi isik liialdas, et teda piinati, ei jätnud tema avaldatud asjaolud

avalikkusele ruumi ette kujutada midagi muud kui seda, mis tegelikult juhtus (EIKo

20.11.2018, 26922/14, Toranzo Gomez v Hispaania, p 58). EIK ei ole pidanud maine rünnet

piisavalt tõsiseks aga ajaleheartiklis, milles väideti, et isik on süüdi mõistetud kahes kuriteos,

kui tegelikult toimus süüdimõistmine üksnes ühes (EIKo 31.01.2012, 38394/06,

Yarushkevych v Ukraine, p 26). Sellest nähtub, arvestada tuleb ka seda, kas väärtushinnang

oli millegagi põhjendatud – kui oli, siis peaks isik taluma oma isikuõigustesse sekkumist ja

kahju suuremal määral, kui olukorras, kus väide on täiesti põhjendamatu.

Seega tuleb hinnata ka au ja hea nime teotamise pahatahtlikkust ehk teadlikku ja sihipärast

soovi kellegi au ja head nime kahjustada. Au või hea nime teotamine peab ületama teatud

künnise ehk esiteks peab see olema kantud tahtlusest, s.o soovist teist isikut kahjustada, ning

teiseks peab sellel olema häbistav, alandav või naeruvääristav viis. Väidet ei saa lugeda au

teotavaks üksnes põhjusel, et see on negatiivse tähendusega. Au teotamise ründe raskusastme

hindamisel tuleb arvesse võtta avaldatu konteksti, ulatust ja ühiskondlikku tähtsust (PS komm

(2020), § 17, p 8). PS § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usus tehtud

kriitikat (PS komm (2020), § 17, p 8). Kuna aga kostja on siinses menetluses väitnud, et

hageja tegu ei ole korruptsioonina mõistetav, ei saa ringkonnakohus hageja avaldatut pidada

heas usus tehtud kriitikaks.

Hinnates kostja avaldatud väiteid kogumis, arvestades ka väärtushinnangutega koos avaldatud

diagrammi ja kasutaja Peeter küsimust ning hageja isikut, leiab ringkonnakohus, et hageja on

teinud usutavaks, et kostja väide kahjustas hageja mainet. Kindlas kõneviisis avaldatud „Eesti

suurim poliitiline korruptsioon“ lõid hagejast kujutelma kui isikust, kes on valmis kõlbelised

väärtused ohverdama isiklikke huve silmas pidades. Seejuures võimendab sellist arvamust

väljend „Eesti suurim“ kui korruptsiooni ulatust ülivõrdes kirjeldav ühend. Ringkonnakohus

on eelnevalt selgitanud, et kostja enda avaldatu kohaselt ei põhinenud väärtushinnang elulistel

asjaoludel, sest hageja tehtud annetus ei olnud esindusdemokraatiat silmas pidades tegelikult

taunitav.

10.5. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja väärtushinnang, milles ta seostas

hageja korruptsiooniga, oli õigusvastane.

2-23-9852

11. VÕS § 1043 alusel peab kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et väärtushinnang

oli õigusvastane. Teise isiku isiklikku õigust rikkunud isik vastutab, kui ta on rikkumises

süüdi (VÕS § 1043 ja § 1050). Kahju tekitaja teo õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS §

1050 lg 1 järgi, et kahju tekitaja on süüdi hooletuse vormis. Siinses asjas ei ole kostja esile

toonud asjaolusid, mis välistaksid kostja süü rikkumise eest.

11.1. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama ja piisab sellest, kui on kindlaks

tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest (RKTKo 09.03.2022, 2-20-

2032/63, p 13). TsMS § 366 järgi võib mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise

summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kahjuhüvitise

väljamõistmisel arvestab kohus muu hulgas rikkumise intensiivsuse, kestuse ja muude asjas

tähtsust omavate asjaoludega ning hüvitis ei tohi olla sümboolse suurusega (RKTKo

09.03.2022, 2-20-2032/63, p 13). VÕS § 134 lg 2 ja VÕS § 127 lg 6 I lause järgi tuleb

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma ja hüvitise

suuruse otsustab kohus. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise

määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist.

11.2. Ringkonnakohus arvestab hüvitise määramisel kaalutlusõiguse rakendamisel järgmiste

asjaoludega:



korruptsiooniga seostamine tähendab keskmise mõistliku isiku seisukohalt hinnates

väidet, et hageja on toime pannud kas korruptsiooni- või kõlbeliselt ette heidetava teo .

Selline väide on hagejat halvustav ja avaldatud sotsiaalmeedias (internetis), kus seda

vaatas 1025 inimest. Selline ebakohase väärtushinnangu levik on pigem väheulatuslik.



kostja avaldas väite hageja seotusest korruptsiooniga, kuigi ei pea annetuse tegemist

ise tegelikult taunitavaks, mistõttu oli väide teadlikult liialdatud. Seetõttu ei ole kostja

hageja isikuõiguste austamisse suhtunud heatahtlikult. Avaldatu on halvustav, kuid

samas mitte ebatsensuurne;



hageja on avaliku elu tegelane, kelle talumiskohustus on suurem kui isikul, kes seda ei

ole. Seejuures on hageja teinud erakonnale märkimisväärseid annetusi, s.o hageja on

end asetanud olukorda, kus tema tegevuse vastu poliitika mõjutajana on avalik huvi;



hageja seostamist korruptsiooniga tuleb pidada õigusvastaseks väärtushinnanguks, sest

kostja ei ole selle andmist millegagi põhistanud. Samas ei ole hageja esile toonud

asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et rikkumine oleks põhjustanud talle suurt

kahju, s.o oluliselt mõjutanud hageja mainet, elukorraldust või suhteid teiste isikutega.

11.3. Väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise

heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi

autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-

18-13, p 21). Mittevaralise kahju hüvitamise nõuete tsiviilasjades 2020–2023 kohtupraktika

analüüsi kohaselt jäid väljamõistetud hüvitised vahemikku 100–20 000 eurot, keskmine

hüvitis 1502 eurot ja mediaan 500 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siinse vaidluse

asjaolusid arvestades välja mõista kahju suuruses, mis jääb alla keskmise välja mõistetud

kahjuhüvitise. Kuigi kahjuhüvitise suuruse kaalumisel arvestab ringkonnakohus seda, et

kostja tekitas kahju teadliku liialdusega, esineb ka mitmeid asjaolusid, mida tuleks kaaluda

kahju suurust vähendavate teguritena – hageja kõrgendatud talumiskohustust, teadlikku oma

poliitiliste vaadete edendamist ja seda, et asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks kandnud olulist

kahju viisil, mis oleks mõjutanud elukorraldust või suhteid.

2-23-9852

11.4. Hageja tugines ringkonnakohtu istungil hüvitise suuruse määramisel sellele, et

tsiviilasjas 2-20-12004 mõistis kohus välja hüvitise 2000 eurot, sest viidatud kohtuasja

hagejat kujutati samuti korruptsiooniga seotuna. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinse asja

asjaolud tsiviilasjas 2-20-12004 arutatuga samaväärsed. Viidatud tsiviilasjas pidas

ringkonnakohus hüvitist 2000 eurot põhjendatuks, sest erakond kasutas valimistel jagatava

meenena prussakamürgi pudelit, nimetades seda korruptsiooniprussaka mürgiks, kujutades

pudelil kahju kannatanud isikut surnud prussakana ja kahju tekitanud isikut kahjurihävitajana.

Isiku kujutamine surnud prussakana on inimväärikust alandav ja kannatanut mõnitav.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinses asjas tuvastatud hageja isikuõiguste rikkumine

niivõrd raske, sest sellel puudub mõnitav iseloom.

11.5. Arvestades kohtupraktikat asjades, kus hageja isikuõigusi on rikutud ühekordse

postituse tegemisega, leiab ringkonnakohus, et õiglane hüvitise määr siinses asjas on 500

eurot. Sarnane hüvitis on välja mõistetud sarnastes võrreldavates olukordades ka varem

(PMKo 28.06.2024, 2-20-18970/34; TlnRnKo 10.05.2024, 2-20-7691/82; TlnRnKo

14.03.2025, 2-23-18104/52).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11.6. Kuna maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja hagi osaliselt rahuldada, tuleb muuta ka

menetluskulude jaotust. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude

kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas.

11.7. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Sätte eesmärk on tagada kõiki asjaolusid arvestades menetluskulude õiglane jaotamine,

seejuures valib kohus ühe TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud alternatiivist kaalutlusõiguse alusel

(RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 31).

11.8. Hageja esitas maakohtusse kaks nõuet – ebaõigete andmete ümberlükkamise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, üksnes

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja avaldanud

ebaõigeid faktiväiteid, vaid ebakohase väärtushinnangu. Samas on suure osa asja arutamisest

maakohtus täitnud faktiväite ja selle ümberlükkamise sõnastuse üle toimunud vaidlus. Kuna

üks kahest hageja esitatud nõudest jääb rahuldamata ning seejuures on selle nõude käsitlus

olnud menetluses olulisel kohal, leiab ringkonnakohus, et TsMS § 163 lg 1 alusel on siinses

asjas õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

11.9. Kui apellatsioonimenetluses saavutasid mõlemad pooled osalise edu, võib ka

ringkonnakohus jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 koostoimes TsMS § 171 lg-ga 1 poolte

endi kanda (RKTKo 22.10.2025, 2-21-19154/49, p 17). Ülal toodud kaalutlustele tuginedes

jätab ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

12. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)