Legislator Case Law & Legislation
2-24-102507/12 AI generated

2-24-102507/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-102507/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) hagi T.T (isikukood XXX) Välja mõista T.T-lt Nord Collect OÜ kasuks 3816,64 eurot, sealhulgas põhinõue

Legislator headnote

AI generated

2-24-102507/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) hagi T.T (isikukood XXX) Välja mõista T.T-lt Nord Collect OÜ kasuks 3816,64 eurot, sealhulgas põhinõue

Keywords

AI generated
payment service provider mission, travel and accommodation expenses bank charges ancillary expenses payment of cost deposit late payment of fees
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-102507

Tsiviilasi

Nord Collect OÜ hagi T.T vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4098,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Nord Collect OÜ (registrikood 11897588),

lepinguline esindaja Igor Vavilov

Kostja T.T (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) hagi T.T (isikukood XXX)

vastu.

2. Välja mõista T.T-lt Nord Collect OÜ kasuks 3816,64 eurot, sealhulgas põhinõue

2840 ja viivis 976,64 eurot.

3. Välja mõista T.T-lt Nord Collect OÜ kasuks viivis põhinõude (2840 eurot) tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 3. aprillist

2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud T.T kanda.

5. Rahuldada Nord Collect OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista T.T-lt Nord Collect OÜ kasuks menetluskulud 490 eurot, s.o riigilõiv.

7. Välja mõista T.T-lt Nord Collect OÜ kasuks viivis menetluskulude 490 eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

1 (7)

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Nord Collect OÜ (hageja) esitas 19.01.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.T

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas hagi 02.04.2024. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 3816,64

eurot, millest põhinõue on 2840 eurot ja viivis on 976,64 eurot. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista viivise põhinõudelt (2840 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 03.04.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Monefit Estonia OÜ (krediidiandja) ja kostja 08.03.2020

kliendilepingu nr 7795466460, mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiidi piires laenu.

Kostja sai krediidiandjalt kokku 3000 eurot järgmiselt: 08.03.2020 summas 2000 eurot;

10.03.2020 summas 1000 eurot. Perioodil 08.03.2020–10.03.2020 tasus kostja 160 eurot, mis

arvestati põhisumma katteks. Sellest tulenevalt kujunes 10.03.2020 seisuga tagastatava

põhivõla suuruseks 2840 eurot. Kostja kohustus tegema igakuised tagasimaksed

maksegraafiku alusel, kuid perioodil 10.03.2020–03.07.2020 ei tasunud kostja ühtegi

osamakset. Krediidiandja ütles lepingu üles 03.07.2020 ja nõudis kogu võla tasumist.

08.07.2020 loovutati nõue hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 2840 eurot ning viivist

VÕS § 113 alusel seadusjärgses määras perioodi 04.07.2020–02.04.2024 eest 976,64 eurot

ning alates 03.04.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni edasiulatuvat viivist.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

25.05.2024 (TsMS § 317 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse

hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 10.06.2024. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

2 (7)

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust

lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba

kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib

kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus

(TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja

sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

6. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1

kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata,

on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud,

peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2

kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes

2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või

hakkab krediiti kasutama.

7. Hageja on esitanud kohtule tõendina Monefit Estonia OÜ ja kostja vahel 08.03.2020

sõlmitud kliendilepingu nr 7795466460 (dtl 32–38). Leping on allkirjastamata. Hageja on

esitanud kohtule tõendina lepingu osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe, millest nähtuvalt oli krediidi liigiks tagatiseta tarbimislaen ja krediidi ülempiiriks

oli 2000 eurot, intressimääraks 43,20% aastas ja krediidi kulukuse määraks 53,77% aastas (dtl

41). Allkirjastatud lepingut ei ole kohtule esitatud. Kostja pangakontole kanti 08.03.2020 üle

2000 eurot (dtl 90). Hageja on esitanud kohtule tõendina ka teise lepingu osaks saanud

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, millest nähtuvalt oli krediidi liigiks tagatiseta

tarbimislaen ja krediidi ülempiiriks oli 2840 eurot, intressimääraks 43,20% aastas ja krediidi

kulukuse määraks 53,77% aastas (dtl 45). Allkirjastatud lepingut ei ole kohtule esitatud.

3 (7)

Kostja pangakontole kanti 10.03.2020 üle 1000 eurot (dtl 91). Hageja on tõendanud, et

kostjale on lepingute alusel raha üle kantud. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis eelloetletud

tingimustel lepingud.

Krediidi kulukuse määr

8. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus

on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale,

ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).

Kostjale antud laenude krediidi kulukuse määr oli 08.03.2020 ja 10.03.2020 Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 53,77% aastas (dtl 41, 45). Krediidi kulukuse

maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt

avaldatud andmete kohaselt oli 2020. aasta märtsis krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61% (kohaldus alates

01.01.2020 kuni 30.06.2020 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 61,83%.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 52,87%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et

krediidilepingute krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

9. Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab,

kas hageja on järginud kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Arvestades, et hageja ei ole hagis välja toonud vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks

olevaid asjaolusid ja nõue on esitatud üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise nõudes,

tuvastab kohus, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

4 (7)

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui

kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

11. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine

on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

12. Hageja tõi välja, et kostja tegi esimese lepingu alusel ühe tagasimakse summas 160 eurot

ja teise lepingu alusel ei ole ühtegi tagasimakset tehtud. Seega on kostja teinud esimese

lepingu alusel esimese osamakse ja teise lepingu alusel ei ole tagasimakseid tehtud.

Lepingu osaks saanud esimese Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt tuli

tagasimakseid teostada järgmiselt: igakuiselt lepingus märgitud tähtpäeval vastavalt

maksegraafikule, tasudes minimaalselt 8% põhisumma jäägist ning sellele lisanduva intressi

(ja kontohaldustasu), kokku kuni 49 makset, kui tasutakse vaid miinimummakseid. Lepingu

osaks saanud teise Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt tuli tagasimakseid

teostada järgmiselt: vastavalt maksegraafikule igakuiselt lepingus toodud tähtpäeval, tasudes

osamakse, mis koosneb põhiosast, intressist ja kontohaldustasust (0 eurot), kusjuures

miinimummakse on vähemalt 8% põhisumma jäägist; miinimummakseid tasudes on maksete

koguarv kuni 53. Hageja avaldatu kohaselt oli kostja viivituses järgmiste osamaksetega, mille

sissenõutavaks muutumise kuupäevad olid: 09.04.2020, 09.05.2020 ja 08.06.2020.

Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 13.06.2020, andes kahenädalase

täiendava tähtaja võla tasumiseks (dtl 112). Kuna võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei

tasutud, ütles krediidiandja lepingu üles 03.07.2020 (dtl 111). Eeltoodust nähtuvalt oli kostja

lepingute ülesütlemise ajal, s.o 03.07.2020, viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

põhiosa tagasimaksega. Kohus leiab, et lepingute erakorraline ülesütlemine vastab seaduses

5 (7)

sätestatule. Lepingute ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest ja krediidiandja saab lepingute erakorralisel ülesütlemisel nõuda

laenusumma kohest tagastamist.

Lepingute ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenu põhiosa

kokku 2840 eurot. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingute sõlmimisel

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla

2840 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 2840 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

13. Hageja viivisenõue perioodi 04.07.2020–02.04.2024 eest on 976,64 eurot. Viivisemääraks

on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

viivise põhinõudelt alates 03.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja viivise 976,64 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise põhinõude (2840 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 03.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

15.1. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja

hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 19.01.2024. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 19.01.2024. Hagi

esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal

(19.01.2024) oli hagihinnaks 4098,89 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus

menetlusse võttis.

Hagilt hinnaga 4098,89 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 490 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud

kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 490 eurot.

6 (7)

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

16. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

7 (7)