2-25-19665/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi H.F-i Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89011639805
Legislator headnote
AI generated2-25-19665/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi H.F-i Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89011639805
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-19665
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi H.F-i vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1500,80 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood
10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Kostja H.F (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi H.F-i
(isikukood XXX) vastu.
2. Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89011639805
tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale
järgnevast päevast järgmiselt:
Maksetähtpäev
Summa
15.02.2027
0,86
15.03.2027
4,58
15.04.2027
4,45
15.05.2027
4,64
15.06.2027
4,69
15.07.2027
4,88
15.08.2027
4,94
15.09.2027
5,07
15.10.2027
5,26
15.11.2027
5,34
1 (14)
15.12.2027
5,53
15.01.2028
5,63
15.02.2028
5,78
15.03.2028
6,00
15.04.2028
6,09
15.05.2028
6,28
15.06.2028
6,42
15.07.2028
6,60
15.08.2028
5,83
Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse
resolutsiooni punktis 2 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt
viivisemääraga 22% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast
päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3. Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89012330527
tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale
järgnevast päevast järgmiselt:
Maksetähtpäev
Summa
20.07.2026
27,23
20.08.2026
29,67
20.09.2026
30,11
20.10.2026
30,68
20.11.2026
31,01
20.12.2026
31,56
20.01.2027
31,94
20.02.2027
32,41
20.03.2027
33,04
20.04.2027
33,39
20.05.2027
33,57
Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse
resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt
viivisemääraga 9,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast
päevast kuni põhinõude tasumiseni.
4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi H.F-i vastu järgmistes nõuetes:
lepingu nr L89011515055 alusel esitatud nõuded: põhinõue 54,17 eurot, intressinõue
2,92, viivisenõue 7,89 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja
viivisenõue alates 19.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras 14,90% aastas
põhinõude summalt 54,17 eurolt; lepingu nr L89011639805 alusel esitatud nõuded:
põhinõue 88,12 eurot, intressinõue 24,04, viivisenõue 40,23 eurot,
sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni
põhinõude tasumiseni määras 22% aastas põhinõude summalt 186,99 eurolt; lepingu
nr L89012330527 alusel esitatud nõuded: põhinõue 507,08 eurot, intressinõue 14,03,
viivisenõue 82,52 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot, haldustasu
nõue 2 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras
9,90% aastas põhinõude summalt 852,41 eurolt.
2 (14)
5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse
edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse
peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse
avalikult teatavakstegemisest.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.
Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.11.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse H.F-i
(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla
1093,57 eurot, intressi 40,99 eurot, haldustasu 2 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja hagi
esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 130,64 eurot. Samuti palub hageja kostjalt
välja mõista viivise alates 19.11.2025 kuni põhinõuete tasumiseni määrades: 14,90% aastas
põhinõude summalt 54,17 eurolt, 22% aastas põhinõude summalt 186,99 eurolt ja 9,90%
aastas põhinõude summalt 852,41 eurolt. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 21.02.2023
järelmaksulepingu nr L89011515055, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 137,98
eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi
põhiosa katteks summas 83,81 eurot, seega on tasumata põhiosa 54,17 eurot. Hageja palub
kostjalt välja mõista tasumata põhivõla 54,17 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär
14,90% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 43,28% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus
alates 18. osamaksest, s.o alates 15.09.2024 kuni ülesütlemiseni 26.11.2024, summas 2,92
eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 14,9% aastas. Viivisenõue perioodi
27.11.2024–18.11.2025 eest on 7,89 eurot.
1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 06.03.2023
järelmaksulepingu nr L89011639805, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 186,99
eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole toimunud
laekumisi põhiosa katteks, seega on tasumata põhiosa 186,99 eurot. Hageja palub kostjalt
välja mõista tasumata põhivõla 186,99 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär 22% aastas
ja lepingu krediidi kulukuse määr 34,55% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 12.
osamaksest, s.o alates 15.08.2024 kuni ülesütlemiseni 26.11.2024, summas 24,04 eurot.
Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 22% aastas. Viivisenõue perioodi 27.11.2024–
18.11.2025 eest on 40,23 eurot.
3 (14)
1.3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 11.05.2023
järelmaksulepingu nr L89012330527, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 1386,90
eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi
põhiosa katteks summas 534,49 eurot, seega on tasumata põhiosa 852,41 eurot. Hageja palub
kostjalt välja mõista tasumata põhivõla 852,41 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär
9,90% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 22,71% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus
alates 18. osamaksest, s.o alates 20.11.2024 kuni ülesütlemiseni 26.11.2024, summas 14,03
eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 9,90% aastas. Viivisenõue perioodi
27.11.2024–18.11.2025 eest on 82,52 eurot. Haldustasu nõue on 2 eurot.
1.4. Lepingu nr L89011515055 alusel palub hageja kostjalt välja mõista pärast lepingu
lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt:
06.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 27.12.2024 saadetud
meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 06.01.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega
5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja
kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud
kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule
tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
1.5. Lepingu nr L89011639805 alusel palub hageja kostjalt välja mõista pärast lepingu
lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt:
06.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 27.12.2024 saadetud
meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 06.01.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega
5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja
kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud
kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule
tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
1.6. Lepingu nr L89012330527 alusel palub hageja kostjalt välja mõista pärast lepingu
lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 40 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt:
06.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 20 eurot, 27.12.2024 saadetud
meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 06.01.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega
5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja
kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud
kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule
tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
1.7. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 05.11.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, andes
täiendava tähtaja võla tasumiseks. Hoiatuse ajaks oli kostja viivituses järjestikuste
osamaksetega vähemalt kolme kuu ulatuses, sh lepingu nr L89011515055 osamaksetega
15.09.2024, 15.10.2024 ja 15.11.2024 ning lepingu nr L89011639805 osamaksetega
15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024; lepingu nr L89012330527 puhul oli tasumata
20.11.2024 osamakse. Kuna võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasutud, edastas esialgne
võlausaldaja 26.11.2024 teatise lepingute lõpetamise kohta. Lepingust tulenevad nõuded on
loovutatud hagejale.
1.8. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne
võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest (kehtivaid ega
varasemaid maksehäireid ei tuvastatud) ning lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja
laenutaotlustes esitatud sissetuleku ja kohustuste andmetest ning avalikest andmebaasidest
saadud teabest. Arvestades laenutoote olemust ja summade väiksust, kontoväljavõtet ei
4 (14)
nõutud. Krediidivõime hindamisel rakendati põhimõtet, et sissetulekud ületavad kohustusi
ning pärast lepingujärgsete maksete tasumist jääb kliendile üle statistikapõhisest
arvestuslikust elatusmiinimumist suurem summa. Nende andmete põhjal järeldati, et kostja on
krediidivõimeline.
Kostja vastuväited
2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustus koos lisadega ja hagi
menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 05.12.2025 (TsMS § 326 alusel). Kohus kohustas
kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja
menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus
05.01.2026. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma
õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse
seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga
ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos
kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust
lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei
nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei
arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba
kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib
kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt
ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või
on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus
(TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja
sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
6. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)
kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga
kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest
ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega
oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale
krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks
määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse
täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 21.02.2023
sõlmitud järelmaksulepingu nr L89011515055 (dtl 16–20). Leping on kostja poolt
allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 137,98 eurot.
Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 20 eurot.
Kostja kohustus krediidiandjale tegema 24 osamakset, kuumakse suurusega 8,38 eurot,
5 (14)
viimase osamakse suurus 8,24 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15.
kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 15.04.2023 ja viimane osamakse 15.03.2025 (dtl 17,
18). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.
8. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 06.03.2023
sõlmitud järelmaksulepingu nr L89011639805 (dtl 21–25). Leping on kostja poolt
allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 186,99 eurot.
Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi. Kostja kohustus
krediidiandjale tegema 60 osamakset, kuumakse suurusega 6,92 eurot, viimase osamakse
suurus 5,98 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks, esimene
osamakse tuli teha 15.09.2023 ja viimane osamakse 15.08.2028 (dtl 23). Kohus loeb
eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.
9. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 11.05.2023
sõlmitud järelmaksulepingu nr L89012330527 (dtl 26–30). Leping on kostja poolt
allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 1175 eurot,
arvestades, et kauba maksumus oli 1386,90 eurot ja sissemakse suurus 211,90 eurot. Kostja
kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja igakuist haldustasu 2 eurot.
Kostja kohustus krediidiandjale tegema 48 osamakset, kuumakse suurusega 36,38 eurot,
viimase osamakse suurus 36,05 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 20.
kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 20.06.2023 ja viimane osamakse 20.05.2027 (dtl 28).
Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.
Krediidi kulukuse määr
10. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §
4062 lg-ga 1.
VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava
krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud
viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus
on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete
maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale,
ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik
kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja
RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).
Lepingust nr L89011515055 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 43,28% aastas.
Intressimäär oli 14,9% aastas, lepingutasu oli 20 eurot ning kostjal tuli laen tagastada 24
osamaksega (dtl 17). Lepingust nr L89011639805 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks
34,55% aastas. Intressimäär oli 22% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 60 osamaksega (dtl
22). Lepingust nr L89012330527 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 22,71% aastas.
Intressimäär oli 9,90% aastas, lepingu haldustasu 2 eurot kuus ning kostjal tuli laen tagastada
48 osamaksega (dtl 27). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda
aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingute
sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine
krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 väljastatud
laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 45,93%. Finantsinspektsiooni hallatav
minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra
suuruseks vastavalt 36,38%, 24,36% ja 13,64%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi
6 (14)
kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on
seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
11. Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingus VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab,
kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise
põhimõtet.
12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata
menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).
12.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne
krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on
krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust
(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja
omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet
krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3
esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid
andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse
sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja
tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta
(VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on
sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).
Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga
seotud näitajate kohta:
-
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,
investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus
(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
-
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,
võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh
muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul
üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
-
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49
lg 1 p 3);
-
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate
rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §
49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust
iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või
krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb
krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija
konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime
hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis
7 (14)
peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse
hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).
VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes
juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale
krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et
krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt
RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).
Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima
nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis
võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o
teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).
Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o
tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas
kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,
arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p
2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste
dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija
regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei
võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda
esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima
vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata
krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul
on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt
mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu
„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja
muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud
kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud
ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija
krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust
kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale
võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu
andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi
2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust
individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).
VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes
juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale
krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et
krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt
RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).
12.2. Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate
asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 97 jj). Kohus
selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab
hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94
sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid
tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti
8 (14)
määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale
teatavaks tegema.
Hageja asus hagis seisukohale, et krediidiandja järgis kostjaga lepinguid sõlmides
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist
maksehäireregistritest (kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei tuvastatud) ning lähtus
krediidiotsuse tegemisel kostja laenutaotlustes esitatud sissetuleku ja kohustuste andmetest
ning avalikest andmebaasidest saadud teabest.
Lepingu nr L89011515055 osas avaldas kostja igakuiseks sissetulekuks 940 eurot ja
igakuisteks kohustusteks 200 eurot, lepingu nr L89011639805 osas avaldas kostja igakuiseks
sissetulekuks 900 eurot ja igakuisteks kohustusteks 200 eurot, lepingu nr L89012330527 osas
avaldas kostja igakuiseks sissetulekuks 1100 eurot ja igakuisteks kohustusteks 239 eurot.
Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandja tegi laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluse
pinnalt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt muud
teavet tema varalise seisundi kohta ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete
(majapidamis)kulude kohta. Hageja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate
krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata
isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid
oli. Rahvastikuregistrist nähtub, et lepingu sõlmimise ajal oli kostjal üks alaealine laps.
Alaealise lapse osas eeldatakse, et tema vajaduste rahuldamiseks kulub perekonnaseaduses
sätestatud elatise ½ miinimummäär, s.o lepingute sõlmimise ajal ühe lapse osas 260,33 eurot
kuus (s.o kostjale langev osa). Asjas ei nähtu, et hageja oleks kostja krediidivõimelisuse
hindamisel ülalpeetavaga arvestanud. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta oleks
kostja laenutaotluses esitatud teavet kostja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja
KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et krediidiandja
kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest.
Hageja tegi küll välise maksekäitumise päringud, kuid ei kogunud tarbijalt ega teistest
allikatest andmeid tarbija sissetulekute ja kohustuste mahu, liigi ja regulaarsete kulude kohta
vajalikus ulatuses. Üksnes kostja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta
krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma
mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetulekute, kulude ja finantskohustuste
ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid
järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta.
Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et
on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel
tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut
sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel
vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §
4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui
see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale
sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks
krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse
intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda
lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral
9 (14)
tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama
lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult
jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale
esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale
mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei
võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid
tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).
Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
13. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul
tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on
täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja
krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva
summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata
jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus
peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse
ülesütlemine tühiseks.
VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise
põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude
kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine
on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud
seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude
tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja
mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed
sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse
laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu
laenusumma sissenõutavaks muutunud.
13.1. Esialgne võlausaldaja edastas kostjale 05.11.2024 kirjaliku hoiatuse järelmaksulepingute
nr L89011515055 ja nr L89011639805 ülesütlemise kohta (dtl 55), kuna kostja oli jätnud
tasumata vähemalt kolm järjestikust osamakset lepingu nr L89011515055 osas: 15.09.2024,
15.10.2024 ja 15.11.2024 ning lepingu nr L89011639805 osas: 15.08.2024, 15.09.2024 ja
15.10.2024. Võlausaldaja andis täiendava tähtaja kuni 19.11.2024 võlgnevuse tasumiseks,
hoiatades lepingute ülesütlemisega. Kuna kostja võlga tähtajaks ei tasunud, saatis esialgne
võlausaldaja 26.11.2024 teatise kolme lepingu ülesütlemise kohta (dtl 56).
13.2. Kostja sai lepingu nr L89011515055 osas laenu 137,98 eurot ning on teinud lepingu
alusel tagasimakseid summas 150,57 eurot (dtl 31 jj,110). Arvestades kostja tasutud summa
150,57 eurot üksnes põhiosamaksete katteks, siis katab see täies ulatuses ära kõik lepingulised
põhiosa maksed. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud lepingu nr L89011515055 ülesütlemise
ajal – 26.11.2024 – viivituses vähemalt kolme järjestikuse põhiosamaksega. Seetõttu tuvastab
kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ning leping nr L89011515055 ei ole
ülesütlemisega lõppenud. Leping lõppes viimase osamakse tähtaja möödumisega, s.o
16.03.2025. Hageja teatas kohtule 19.02.2026, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on
rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ümberarvustuse kohaselt puudub kostjal
võlgnevus hageja ees. Kohus jätab rahuldamata kõik lepingu nr L89011515055 alusel kohtule
esitatud nõuded: põhinõue 54,17 eurot, intressinõue 2,92, viivisenõue 7,89 eurot,
10 (14)
sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni
põhinõude tasumiseni määras 14,9% aastas põhinõude summalt 54,17 eurolt.
13.3. Kostja sai lepingu nr L89011639805 osas laenu 186,99 eurot ning on teinud lepingu
alusel tagasimakseid summas 88,12 eurot (dtl 31 jj,111). Arvestades kostja tasutud summa
88,12 eurot üksnes põhiosamaksete katteks, katab see täies ulatuses põhiosa maksed perioodil
15.09.2024–15.01.2027 (maksed 13–41) kogusummas 84,77 eurot ja osaliselt 15.02.2027 (42.
osamakse) põhiosa 3,35 euro ulatuses, jääk selle kuupäeva põhiosast on 0,86 eurot. Hageja
intressi osas ümberarvestust ei esitanud. Kostja ei olnud lepingu ülesütlemise ajal –
26.11.2024 – viivituses vähemalt kolme järjestikuse põhiosamaksega. Seetõttu tuvastab
kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ning leping nr L89011639805 ei ole
ülesütlemisega lõppenud.
Lepingu nr L89011639805 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 15.08.2028 (dtl
23), mistõttu ei ole tänaseks lepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg osamaksete osas
veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7
tähenduses.
Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla
väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast
hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust
eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.
Lepingust nr L89011639805 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosamaksed, mis ei
ole sissenõutavaks muutunud, on (kokku põhiosa 98,87 eurot, dtl 23):
Maksepäev
Jääkmaksumus
Põhiosa
15.02.2027
98,87
0,86
15.03.2027
98,01
4,58
15.04.2027
93,43
4,45
15.05.2027
88,98
4,64
15.06.2027
84,34
4,69
15.07.2027
79,65
4,88
15.08.2027
74,77
4,94
15.09.2027
69,83
5,07
15.10.2027
64,76
5,26
15.11.2027
59,50
5,34
15.12.2027
54,16
5,53
15.01.2028
48,63
5,63
15.02.2028
43,00
5,78
15.03.2028
37,22
6,00
15.04.2028
31,22
6,09
15.05.2028
25,13
6,28
15.06.2028
18,85
6,42
15.07.2028
12,43
6,60
15.08.2028
5,83
5,83
11 (14)
Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt
98,87 eurot) eeltoodud graafiku järgi.
Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt
võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult
viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa
protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne
viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese
lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse
viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult
mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana
kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja tugineb sellele, et lepingus
on viivisemääraks kokku lepitud 22% aastas (0,06% päevas). Kohus leiab, et seadusest
tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole
käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku
laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas –
lepingu järgi on viivisemääraks 22% aastas, 0,06% päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus
nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise
sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt määraga 22% aastas alates iga osamakse
tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
Kohus jätab rahuldamata lepingu nr L89011639805 alusel kohtule esitatud järgmised nõuded:
põhinõue 88,12 eurot, intressinõue 24,04, viivisenõue 40,23 eurot, sissenõudmiskulude
hüvitamise nõue 30 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras
22% aastas põhinõude summalt 186,99 eurolt. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade
saatmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning
leping nr L89011639805 ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise
eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.
13.4. Kostja sai lepingu nr L89012330527 osas laenu 1175 eurot ning on teinud lepingu alusel
tagasimakseid summas 830,39 eurot. Arvestades kostja tasutud summa 830,39 eurot üksnes
põhiosamaksete katteks, katab see täies ulatuses põhiosa maksed perioodil 20.06.2023–
20.06.2026 (maksed 1–37) kogusummas 828,23 eurot ja osaliselt 20.07.2026 (38. osamakse)
põhiosa 2,16 euro ulatuses, 38. osamakse põhiosa jääk on 27,23 eurot. Hageja intressi osas
ümberarvestust ei esitanud. Kostja ei olnud lepingu ülesütlemise ajal – 26.11.2024 –
viivituses vähemalt kolme järjestikuse põhiosamaksega. Seetõttu tuvastab kohus, et lepingu
ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ning leping nr L89012330527 ei ole ülesütlemisega
lõppenud. Lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ka seetõttu, et krediidiandja ei
andnud kostjale kahenädalast täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks. Lepingute
ülesütlemise hoiatus saadeti üksnes lepingute nr L89011515055 ja nr L89011639805 osas (dtl
55). Lepingu nr L89012330527 osas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatust ei saadetud. Lisaks
nähtub hagist, et kostjal oli võlgnevus üksnes ühe intressimakse osas ja kostja ei olnud
viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
Lepingu nr L89012330527 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 20.05.2027 (dtl
28), mistõttu ei ole tänaseks lepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg osamaksete osas
veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7
tähenduses.
12 (14)
Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla
väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast
hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust
eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.
Lepingust nr L89012330527 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosamaksed, mis ei
ole sissenõutavaks muutunud, on (kokku põhiosa 344,61 eurot, dtl 23):
Maksepäev
Jääkmaksumus
Põhiosa
20.07.2026
344,61
27,23
20.08.2026
317,38
29,67
20.09.2026
287,71
30,11
20.10.2026
257,60
30,68
20.11.2026
226,92
31,01
20.12.2026
195,91
31,56
20.01.2027
164,35
31,94
20.02.2027
132,41
32,41
20.03.2027
100,00
33,04
20.04.2027
66,96
33,39
20.05.2027
33,57
33,57
Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt
344,61 eurot) eeltoodud graafiku järgi.
Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt
võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult
viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa
protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne
viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese
lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse
viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult
mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana
kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja tugineb sellele, et lepingus
on viivisemääraks kokku lepitud 9,90% aastas (0,03% päevas). Kohus leiab, et seadusest
tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole
käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku
laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas –
lepingu järgi on viivisemääraks 9,90% aastas, 0,03% päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus
nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise
sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt määraga 9,90% aastas alates iga
osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
Kohus jätab rahuldamata lepingu nr L89012330527 alusel kohtule esitatud järgmised nõuded:
põhinõue 507,08 eurot, intressinõue 14,03, viivisenõue 82,52 eurot, sissenõudmiskulude
hüvitamise nõue 40 eurot, haldustasu nõue 2 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni
põhinõude tasumiseni määras 9,90% aastas põhinõude summalt 852,41 eurolt. Kuivõrd
hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel
13 (14)
sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping nr L89012330527 ei ole kehtivalt üles öeldud, ei
ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu
sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise
korral ei võlgne kostja haldustasu.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine
valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja
kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude
jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside
vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse
saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-19-
2709/212, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades
jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna
Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3. ja
17.01.2025 otsus asjas nr 2-22-146808, p 16).
Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi
kanda. Kohus arvestab, et suur osa menetlusest oli seotud vastutustundliku laenamise
põhimõtte rikkumise tagajärgede hindamisega ning asjaoluga, et krediidilepingud ei olnud
ülesütlemisega lõppenud ja käesolevaks ajaks ei ole põhiosamaksed sissenõutavaks
muutunud. Samuti arvestab kohus, et hagi jääb olulises osas rahuldamata. Hagi esitamise ajal
oli hagihinnaks 1500,80 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind
on 499,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 33% ulatuses ning jättis
rahuldamata 67% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane jätta
menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Roonet
kohtunik
14 (14)