2-25-19665/7 · 2-25-19665/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi H.F-i Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89011639805

Legislator headnote

AI generated

2-25-19665/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi H.F-i Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89011639805

Keywords

AI generated

financial literacy financial instruments financial incentive financial institutions financial sector measures standing of heirs

AI generated

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-19665

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi H.F-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1500,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja H.F (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi H.F-i

(isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89011639805

tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

15.02.2027

0,86

15.03.2027

4,58

15.04.2027

4,45

15.05.2027

4,64

15.06.2027

4,69

15.07.2027

4,88

15.08.2027

4,94

15.09.2027

5,07

15.10.2027

5,26

15.11.2027

5,34

1 (14)

15.12.2027

5,53

15.01.2028

5,63

15.02.2028

5,78

15.03.2028

6,00

15.04.2028

6,09

15.05.2028

6,28

15.06.2028

6,42

15.07.2028

6,60

15.08.2028

5,83

Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 2 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt

viivisemääraga 22% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhinõude tasumiseni.

3. Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89012330527

tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

20.07.2026

27,23

20.08.2026

29,67

20.09.2026

30,11

20.10.2026

30,68

20.11.2026

31,01

20.12.2026

31,56

20.01.2027

31,94

20.02.2027

32,41

20.03.2027

33,04

20.04.2027

33,39

20.05.2027

33,57

Välja mõista H.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt

viivisemääraga 9,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhinõude tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi H.F-i vastu järgmistes nõuetes:

lepingu nr L89011515055 alusel esitatud nõuded: põhinõue 54,17 eurot, intressinõue

2,92, viivisenõue 7,89 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja

viivisenõue alates 19.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras 14,90% aastas

põhinõude summalt 54,17 eurolt; lepingu nr L89011639805 alusel esitatud nõuded:

põhinõue 88,12 eurot, intressinõue 24,04, viivisenõue 40,23 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni

põhinõude tasumiseni määras 22% aastas põhinõude summalt 186,99 eurolt; lepingu

nr L89012330527 alusel esitatud nõuded: põhinõue 507,08 eurot, intressinõue 14,03,

viivisenõue 82,52 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot, haldustasu

nõue 2 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras

9,90% aastas põhinõude summalt 852,41 eurolt.

2 (14)

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.11.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse H.F-i

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla

1093,57 eurot, intressi 40,99 eurot, haldustasu 2 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 130,64 eurot. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista viivise alates 19.11.2025 kuni põhinõuete tasumiseni määrades: 14,90% aastas

põhinõude summalt 54,17 eurolt, 22% aastas põhinõude summalt 186,99 eurolt ja 9,90%

aastas põhinõude summalt 852,41 eurolt. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 21.02.2023

järelmaksulepingu nr L89011515055, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 137,98

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi

põhiosa katteks summas 83,81 eurot, seega on tasumata põhiosa 54,17 eurot. Hageja palub

kostjalt välja mõista tasumata põhivõla 54,17 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär

14,90% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 43,28% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus

alates 18. osamaksest, s.o alates 15.09.2024 kuni ülesütlemiseni 26.11.2024, summas 2,92

eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 14,9% aastas. Viivisenõue perioodi

27.11.2024–18.11.2025 eest on 7,89 eurot.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 06.03.2023

järelmaksulepingu nr L89011639805, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 186,99

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole toimunud

laekumisi põhiosa katteks, seega on tasumata põhiosa 186,99 eurot. Hageja palub kostjalt

välja mõista tasumata põhivõla 186,99 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär 22% aastas

ja lepingu krediidi kulukuse määr 34,55% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 12.

osamaksest, s.o alates 15.08.2024 kuni ülesütlemiseni 26.11.2024, summas 24,04 eurot.

Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 22% aastas. Viivisenõue perioodi 27.11.2024–

18.11.2025 eest on 40,23 eurot.

3 (14)

1.3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 11.05.2023

järelmaksulepingu nr L89012330527, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 1386,90

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi

põhiosa katteks summas 534,49 eurot, seega on tasumata põhiosa 852,41 eurot. Hageja palub

kostjalt välja mõista tasumata põhivõla 852,41 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär

9,90% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 22,71% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus

alates 18. osamaksest, s.o alates 20.11.2024 kuni ülesütlemiseni 26.11.2024, summas 14,03

eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 9,90% aastas. Viivisenõue perioodi

27.11.2024–18.11.2025 eest on 82,52 eurot. Haldustasu nõue on 2 eurot.

1.4. Lepingu nr L89011515055 alusel palub hageja kostjalt välja mõista pärast lepingu

lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt:

06.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 27.12.2024 saadetud

meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 06.01.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega

5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

1.5. Lepingu nr L89011639805 alusel palub hageja kostjalt välja mõista pärast lepingu

lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt:

06.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 27.12.2024 saadetud

meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 06.01.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega

5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

1.6. Lepingu nr L89012330527 alusel palub hageja kostjalt välja mõista pärast lepingu

lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 40 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt:

06.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 20 eurot, 27.12.2024 saadetud

meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 06.01.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega

5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

1.7. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 05.11.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, andes

täiendava tähtaja võla tasumiseks. Hoiatuse ajaks oli kostja viivituses järjestikuste

osamaksetega vähemalt kolme kuu ulatuses, sh lepingu nr L89011515055 osamaksetega

15.09.2024, 15.10.2024 ja 15.11.2024 ning lepingu nr L89011639805 osamaksetega

15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024; lepingu nr L89012330527 puhul oli tasumata

20.11.2024 osamakse. Kuna võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasutud, edastas esialgne

võlausaldaja 26.11.2024 teatise lepingute lõpetamise kohta. Lepingust tulenevad nõuded on

loovutatud hagejale.

1.8. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne

võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest (kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid ei tuvastatud) ning lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja

laenutaotlustes esitatud sissetuleku ja kohustuste andmetest ning avalikest andmebaasidest

saadud teabest. Arvestades laenutoote olemust ja summade väiksust, kontoväljavõtet ei

4 (14)

nõutud. Krediidivõime hindamisel rakendati põhimõtet, et sissetulekud ületavad kohustusi

ning pärast lepingujärgsete maksete tasumist jääb kliendile üle statistikapõhisest

arvestuslikust elatusmiinimumist suurem summa. Nende andmete põhjal järeldati, et kostja on

krediidivõimeline.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustus koos lisadega ja hagi

menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 05.12.2025 (TsMS § 326 alusel). Kohus kohustas

kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

05.01.2026. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust

lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba

kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib

kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus

(TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja

sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

6. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

7. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 21.02.2023

sõlmitud järelmaksulepingu nr L89011515055 (dtl 16–20). Leping on kostja poolt

allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 137,98 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 20 eurot.

Kostja kohustus krediidiandjale tegema 24 osamakset, kuumakse suurusega 8,38 eurot,

5 (14)

viimase osamakse suurus 8,24 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15.

kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 15.04.2023 ja viimane osamakse 15.03.2025 (dtl 17,

18). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.

8. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 06.03.2023

sõlmitud järelmaksulepingu nr L89011639805 (dtl 21–25). Leping on kostja poolt

allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 186,99 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi. Kostja kohustus

krediidiandjale tegema 60 osamakset, kuumakse suurusega 6,92 eurot, viimase osamakse

suurus 5,98 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks, esimene

osamakse tuli teha 15.09.2023 ja viimane osamakse 15.08.2028 (dtl 23). Kohus loeb

eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.

9. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 11.05.2023

sõlmitud järelmaksulepingu nr L89012330527 (dtl 26–30). Leping on kostja poolt

allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 1175 eurot,

arvestades, et kauba maksumus oli 1386,90 eurot ja sissemakse suurus 211,90 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja igakuist haldustasu 2 eurot.

Kostja kohustus krediidiandjale tegema 48 osamakset, kuumakse suurusega 36,38 eurot,

viimase osamakse suurus 36,05 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 20.

kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 20.06.2023 ja viimane osamakse 20.05.2027 (dtl 28).

Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.

Krediidi kulukuse määr

10. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus

on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale,

ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).

Lepingust nr L89011515055 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 43,28% aastas.

Intressimäär oli 14,9% aastas, lepingutasu oli 20 eurot ning kostjal tuli laen tagastada 24

osamaksega (dtl 17). Lepingust nr L89011639805 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks

34,55% aastas. Intressimäär oli 22% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 60 osamaksega (dtl

22). Lepingust nr L89012330527 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 22,71% aastas.

Intressimäär oli 9,90% aastas, lepingu haldustasu 2 eurot kuus ning kostjal tuli laen tagastada

48 osamaksega (dtl 27). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda

aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingute

sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine

krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 väljastatud

laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 45,93%. Finantsinspektsiooni hallatav

minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra

suuruseks vastavalt 36,38%, 24,36% ja 13,64%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi

6 (14)

kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on

seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

11. Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingus VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab,

kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

12.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3

esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

7 (14)

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud

kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud

ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija

krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust

kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale

võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu

andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi

2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust

individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

12.2. Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate

asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 97 jj). Kohus

selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab

hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

8 (14)

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

Hageja asus hagis seisukohale, et krediidiandja järgis kostjaga lepinguid sõlmides

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist

maksehäireregistritest (kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei tuvastatud) ning lähtus

krediidiotsuse tegemisel kostja laenutaotlustes esitatud sissetuleku ja kohustuste andmetest

ning avalikest andmebaasidest saadud teabest.

Lepingu nr L89011515055 osas avaldas kostja igakuiseks sissetulekuks 940 eurot ja

igakuisteks kohustusteks 200 eurot, lepingu nr L89011639805 osas avaldas kostja igakuiseks

sissetulekuks 900 eurot ja igakuisteks kohustusteks 200 eurot, lepingu nr L89012330527 osas

avaldas kostja igakuiseks sissetulekuks 1100 eurot ja igakuisteks kohustusteks 239 eurot.

Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandja tegi laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluse

pinnalt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt muud

teavet tema varalise seisundi kohta ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete

(majapidamis)kulude kohta. Hageja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate

krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata

isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid

oli. Rahvastikuregistrist nähtub, et lepingu sõlmimise ajal oli kostjal üks alaealine laps.

Alaealise lapse osas eeldatakse, et tema vajaduste rahuldamiseks kulub perekonnaseaduses

sätestatud elatise ½ miinimummäär, s.o lepingute sõlmimise ajal ühe lapse osas 260,33 eurot

kuus (s.o kostjale langev osa). Asjas ei nähtu, et hageja oleks kostja krediidivõimelisuse

hindamisel ülalpeetavaga arvestanud. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta oleks

kostja laenutaotluses esitatud teavet kostja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja

KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et krediidiandja

kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest.

Hageja tegi küll välise maksekäitumise päringud, kuid ei kogunud tarbijalt ega teistest

allikatest andmeid tarbija sissetulekute ja kohustuste mahu, liigi ja regulaarsete kulude kohta

vajalikus ulatuses. Üksnes kostja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta

krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetulekute, kulude ja finantskohustuste

ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid

järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta.

Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et

on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel

tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut

sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda

lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

9 (14)

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale

mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei

võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid

tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

13. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine

on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

13.1. Esialgne võlausaldaja edastas kostjale 05.11.2024 kirjaliku hoiatuse järelmaksulepingute

nr L89011515055 ja nr L89011639805 ülesütlemise kohta (dtl 55), kuna kostja oli jätnud

tasumata vähemalt kolm järjestikust osamakset lepingu nr L89011515055 osas: 15.09.2024,

15.10.2024 ja 15.11.2024 ning lepingu nr L89011639805 osas: 15.08.2024, 15.09.2024 ja

15.10.2024. Võlausaldaja andis täiendava tähtaja kuni 19.11.2024 võlgnevuse tasumiseks,

hoiatades lepingute ülesütlemisega. Kuna kostja võlga tähtajaks ei tasunud, saatis esialgne

võlausaldaja 26.11.2024 teatise kolme lepingu ülesütlemise kohta (dtl 56).

13.2. Kostja sai lepingu nr L89011515055 osas laenu 137,98 eurot ning on teinud lepingu

alusel tagasimakseid summas 150,57 eurot (dtl 31 jj,110). Arvestades kostja tasutud summa

150,57 eurot üksnes põhiosamaksete katteks, siis katab see täies ulatuses ära kõik lepingulised

põhiosa maksed. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud lepingu nr L89011515055 ülesütlemise

ajal – 26.11.2024 – viivituses vähemalt kolme järjestikuse põhiosamaksega. Seetõttu tuvastab

kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ning leping nr L89011515055 ei ole

ülesütlemisega lõppenud. Leping lõppes viimase osamakse tähtaja möödumisega, s.o

16.03.2025. Hageja teatas kohtule 19.02.2026, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ümberarvustuse kohaselt puudub kostjal

võlgnevus hageja ees. Kohus jätab rahuldamata kõik lepingu nr L89011515055 alusel kohtule

esitatud nõuded: põhinõue 54,17 eurot, intressinõue 2,92, viivisenõue 7,89 eurot,

10 (14)

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni

põhinõude tasumiseni määras 14,9% aastas põhinõude summalt 54,17 eurolt.

13.3. Kostja sai lepingu nr L89011639805 osas laenu 186,99 eurot ning on teinud lepingu

alusel tagasimakseid summas 88,12 eurot (dtl 31 jj,111). Arvestades kostja tasutud summa

88,12 eurot üksnes põhiosamaksete katteks, katab see täies ulatuses põhiosa maksed perioodil

15.09.2024–15.01.2027 (maksed 13–41) kogusummas 84,77 eurot ja osaliselt 15.02.2027 (42.

osamakse) põhiosa 3,35 euro ulatuses, jääk selle kuupäeva põhiosast on 0,86 eurot. Hageja

intressi osas ümberarvestust ei esitanud. Kostja ei olnud lepingu ülesütlemise ajal –

26.11.2024 – viivituses vähemalt kolme järjestikuse põhiosamaksega. Seetõttu tuvastab

kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ning leping nr L89011639805 ei ole

ülesütlemisega lõppenud.

Lepingu nr L89011639805 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 15.08.2028 (dtl

23), mistõttu ei ole tänaseks lepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg osamaksete osas

veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7

tähenduses.

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla

väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast

hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Lepingust nr L89011639805 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosamaksed, mis ei

ole sissenõutavaks muutunud, on (kokku põhiosa 98,87 eurot, dtl 23):

Maksepäev

Jääkmaksumus

Põhiosa

15.02.2027

98,87

0,86

15.03.2027

98,01

4,58

15.04.2027

93,43

4,45

15.05.2027

88,98

4,64

15.06.2027

84,34

4,69

15.07.2027

79,65

4,88

15.08.2027

74,77

4,94

15.09.2027

69,83

5,07

15.10.2027

64,76

5,26

15.11.2027

59,50

5,34

15.12.2027

54,16

5,53

15.01.2028

48,63

5,63

15.02.2028

43,00

5,78

15.03.2028

37,22

6,00

15.04.2028

31,22

6,09

15.05.2028

25,13

6,28

15.06.2028

18,85

6,42

15.07.2028

12,43

6,60

15.08.2028

5,83

11 (14)

Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt

98,87 eurot) eeltoodud graafiku järgi.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese

lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja tugineb sellele, et lepingus

on viivisemääraks kokku lepitud 22% aastas (0,06% päevas). Kohus leiab, et seadusest

tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole

käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas –

lepingu järgi on viivisemääraks 22% aastas, 0,06% päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus

nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt määraga 22% aastas alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

Kohus jätab rahuldamata lepingu nr L89011639805 alusel kohtule esitatud järgmised nõuded:

põhinõue 88,12 eurot, intressinõue 24,04, viivisenõue 40,23 eurot, sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue 30 eurot ja viivisenõue alates 19.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras

22% aastas põhinõude summalt 186,99 eurolt. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade

saatmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning

leping nr L89011639805 ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise

eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.

13.4. Kostja sai lepingu nr L89012330527 osas laenu 1175 eurot ning on teinud lepingu alusel

tagasimakseid summas 830,39 eurot. Arvestades kostja tasutud summa 830,39 eurot üksnes

põhiosamaksete katteks, katab see täies ulatuses põhiosa maksed perioodil 20.06.2023–

20.06.2026 (maksed 1–37) kogusummas 828,23 eurot ja osaliselt 20.07.2026 (38. osamakse)

põhiosa 2,16 euro ulatuses, 38. osamakse põhiosa jääk on 27,23 eurot. Hageja intressi osas

ümberarvestust ei esitanud. Kostja ei olnud lepingu ülesütlemise ajal – 26.11.2024 –

viivituses vähemalt kolme järjestikuse põhiosamaksega. Seetõttu tuvastab kohus, et lepingu

ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ning leping nr L89012330527 ei ole ülesütlemisega

lõppenud. Lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ka seetõttu, et krediidiandja ei

andnud kostjale kahenädalast täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks. Lepingute

ülesütlemise hoiatus saadeti üksnes lepingute nr L89011515055 ja nr L89011639805 osas (dtl

55). Lepingu nr L89012330527 osas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatust ei saadetud. Lisaks

nähtub hagist, et kostjal oli võlgnevus üksnes ühe intressimakse osas ja kostja ei olnud

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.

Lepingu nr L89012330527 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 20.05.2027 (dtl

28), mistõttu ei ole tänaseks lepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg osamaksete osas

veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7

tähenduses.

12 (14)

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla

väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast

hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Lepingust nr L89012330527 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosamaksed, mis ei

ole sissenõutavaks muutunud, on (kokku põhiosa 344,61 eurot, dtl 23):

Maksepäev

Jääkmaksumus

Põhiosa

20.07.2026

344,61

27,23

20.08.2026

317,38

29,67

20.09.2026

287,71

30,11

20.10.2026

257,60

30,68

20.11.2026

226,92

31,01

20.12.2026

195,91

31,56

20.01.2027

164,35

31,94

20.02.2027

132,41

32,41

20.03.2027

100,00

33,04

20.04.2027

66,96

33,39

20.05.2027

33,57

Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt

344,61 eurot) eeltoodud graafiku järgi.