2-25-101184/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-101184

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi P.J-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1435,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja P.J (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi P.J-i

(isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista P.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1184,27 eurot, sealhulgas

põhinõue 1028 eurot, viivis 101,27 eurot ja sissenõudmiskulud 55 eurot.

3. Välja mõista P.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (1028 eurot)

tasumata osalt määraga 16% aastas alates 09.05.2025 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi P.J-i vastu 137,74 euro

väljamõistmiseks, sealhulgas intress 92,74 eurot, lepingutasu 30 eurot ja

sissenõudmiskulus 15 eurot.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud 91% ulatuses P.J-i kanda ja 9% ulatuses

Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

7. Välja mõista P.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 600,60 eurot,

sealhulgas riigilõiv 254,80 eurot ja lepingulise esindaja kulu 345,80 eurot.

1 (13)

8. Välja mõista P.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 600,60

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 15.01.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

P.J-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas hagi 08.05.2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla

1028 eurot, intressi 92,74 eurot, viivise 101,27 eurot, lepingutasu 30 eurot ja

sissenõudmiskulud 70 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 16%

aastas alates 09.05.2025 põhinõudelt 1028 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Hageja palub

jätta menetluskulud kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 17.05.2024

järelmaksulepingu nr L89016296337, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 869 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi

põhiosa katteks, seega on tasumata põhiosa 869 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

tasumata põhivõla 869 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär 16% aastas ja lepingu

krediidi kulukuse määr 34,43% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o

alates 16.06.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o kuni 16.09.2024, summas

78,73 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 16% aastas. Viivisenõue perioodi

26.09.2024–08.05.2025 eest on 85,62 eurot. Lepingutasu nõue on 15 eurot.

Lepingu nr L89016296337 alusel palub hageja kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist

tekkinud sissenõudmiskulud 40 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt:

07.10.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 20 eurot, 06.11.2024 saadetud

meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 30.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega

5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

2 (13)

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 21.05.2024

järelmaksulepingu nr L89016340513, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 159 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi

põhiosa katteks, seega on tasumata põhiosa 159 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

tasumata põhivõla 159 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär 16% aastas ja lepingu

krediidi kulukuse määr 47% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o

alates 20.07.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni, s.o kuni 20.09.2024, summas

14,01 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 16% aastas. Viivisenõue perioodi

26.09.2024–08.05.2025 eest on 15,65 eurot. Lepingutasu nõue on 15 eurot.

Lepingu nr L89016340513 alusel palub hageja kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist

tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt:

22.10.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 11.11.2024 saadetud

meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 19.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega

5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

1.3. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 04.09.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, andes

täiendava tähtaja võla tasumiseks. Hoiatuse ajaks oli kostja viivituses vähemalt kolme

järjestikuse osamaksega mõlema lepingu alusel: lepingu nr L89016296337 osamaksetega

16.06.2024, 16.07.2024 ja 16.08.2024 ning lepingu nr L89016340513 osamaksetega

20.06.2024, 20.07.2024 ja 20.08.2024. Kuna võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasutud,

edastas esialgne võlausaldaja 25.09.2024 teatise lepingute lõpetamise kohta. Lepingutest

tulenevad nõuded loovutati hagejale.

1.4. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne

võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest (kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid ei tuvastatud) ning lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja

laenutaotlustes esitatud sissetuleku ja kohustuste andmetest. Lepingu nr L89016296337 osas

avaldas kostja igakuiseks sissetulekuks 800 eurot ja igakuisteks kohustusteks 0 eurot ning

lepingu nr L89016340513 osas avaldas kostja igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot ja

igakuisteks kohustusteks 60 eurot. Krediidivõime hindamisel rakendati põhimõtet, et

sissetulekud ületavad kohustusi ning pärast lepingujärgsete maksete tasumist jääb kliendile

üle statistikapõhisest arvestuslikust elatusmiinimumist suurem summa; arvestades laenutoote

ja summade väiksust kontoväljavõtet ei nõutud. Nende andmete põhjal järeldati, et kostja on

krediidivõimeline.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

03.06.2025 (TsMS § 3111 lg 5 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse

hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 03.07.2025. Kostja hagile ei vastanud.

3 (13)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust

lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (RKTKo 04.05.2016, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus

(TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab

kohus hageja esitatud tõendeid.

6. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

7. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 17.05.2024

sõlmitud järelmaksulepingu nr L89016296337 (dtl 36–40) ja arve nr 93794648. Leping on

kostja poolt allkirjastatud. Lepingu, selle osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe ja arve kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 869 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 15 eurot. Kostja

kohustus krediidiandjale tegema 24 osamakset, kuumakse suurusega 48,57 eurot, viimase

osamakse suurus 48,39 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 16. kuupäevaks,

esimene osamakse tuli teha 16.06.2024 ja viimane osamakse 16.05.2026 (dtl 37). Kohus loeb

eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.

8. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 21.05.2024

sõlmitud järelmaksulepingu nr L89016340513 (dtl 42–44) ja arve nr 93800830. Leping on

kostja poolt allkirjastatud. Lepingu, selle osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe ja arve kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 159 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 15 eurot. Kostja

kohustus krediidiandjale tegema 18 osamakset, kuumakse suurusega 11,82 eurot, viimase

4 (13)

osamakse suurus 11,76 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 20. kuupäevaks,

esimene osamakse tuli teha 20.06.2024 ja viimane osamakse 20.11.2025 (dtl 43). Kohus loeb

eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.

Krediidi kulukuse määr

9. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus

on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale,

ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).

Lepingust nr L89016296337 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 34,43% aastas.

Lepingutasu oli 15 eurot, intressimäär oli 16% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 24

osamaksega (dtl 36). Lepingust nr L89016340513 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks

47% aastas. Lepingutasu oli 15 eurot, intressimäär oli 16% aastas ning kostjal tuli laen

tagastada 18 osamaksega (dtl 42). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks

korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli

17.05.2024 ja 21.05.2024 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% (kohaldus alates

01.01.2021 kuni 30.06.2021 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 52,08%.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks vastavalt 19,32% ja 33,79%. Kohus tuvastab eelneva

põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud

piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

10. Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab,

kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

11. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

11.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

5 (13)

krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3

esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

6 (13)

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud

kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud

ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija

krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust

kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale

võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu

andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi

2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust

individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

11.2. Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate

asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 96 jj). Kohus

selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab

hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

Hageja asus hagis seisukohale, et krediidiandja järgis kostjaga lepinguid sõlmides

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist

maksehäireregistritest (kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei tuvastatud) ning lähtus

krediidiotsuse tegemisel kostja laenutaotlustes esitatud sissetuleku ja kohustuste andmetest.

Lepingu nr L89016296337 osas avaldas kostja igakuiseks sissetulekuks 800 eurot ja

igakuisteks kohustusteks 0 eurot ning lepingu nr L89016340513 osas avaldas kostja

igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot ja igakuisteks kohustusteks 60 eurot.

Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandja tegi laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluse

pinnalt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt muud

teavet tema varalise seisundi kohta ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete

(majapidamis)kulude kohta. Hageja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate

krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata

isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid

oli. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostja laenutaotluses esitatud

teavet kostja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4

7 (13)

kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja

maksekäitumist maksehäireregistritest.

Hageja tegi küll välise maksekäitumise päringud, kuid ei kogunud tarbijalt ega teistest

allikatest andmeid tarbija sissetulekute ja kohustuste mahu, liigi ja regulaarsete kulude kohta

vajalikus ulatuses. Üksnes kostja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta

krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetulekute, kulude ja finantskohustuste

ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid

järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta.

Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et

on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel

tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut

sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda

lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale

mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei

võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid

tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

12. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine

on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

8 (13)

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

13. Hageja tõi välja, et kostja ei ole kummagi lepingu alusel ühtegi tagasimakset teinud.

Lepingu nr L89016296337 osas muutusid sissenõutavaks osamaksed järgmiselt (dtl 37):

16.06.2024 põhiosa makse 13,47 eurot; 16.07.2024 põhiosa makse 28,78 eurot; 16.08.2024

põhiosa makse 28,81 eurot; 16.09.2024 põhiosa makse 29,49 eurot. Lepingu nr

L89016340513 osas muutusid sissenõutavaks osamaksed järgmiselt (dtl 42): 20.07.2024

põhiosa makse 1,62 eurot; 20.08.2024 põhiosa makse 8,23 eurot; 20.09.2024 põhiosa makse

8,42 eurot. Krediidiandja edastas kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse 04.09.2024, andes

täiendava tähtaja võla tasumiseks (dtl 53). Kuna võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei

tasutud, ütles krediidiandja lepingud üles 25.09.2024 (dtl 54). Eeltoodust nähtuvalt oli kostja

lepingute ülesütlemise ajal, s.o 25.09.2024, viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

põhiosa tagasimaksega mõlema lepingu alusel. Kohus leiab, et lepingute erakorraline

ülesütlemine vastab seaduses sätestatule. Lepingute ülesütlemine vabastab mõlemad

lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja krediidiandja saab lepingute

erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest tagastamist.

Lepingute nr L89016296337 ja L89016340513 ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja

kohustus tagastada laenu põhiosad (vastavalt 869 eurot ja 159 eurot), kokku 1028 eurot. Seda

kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingute sõlmimisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1028

eurot. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 1028 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

14. Hageja viivisenõue lepingute nr L89016296337 ja L89016340513 osas on perioodi

26.09.2024–08.05.2025 eest 101,27 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise

määraga 16% aastas alates 09.05.2025 põhinõudelt 1028 eurolt kuni selle kohase tasumiseni.

Lepingutes on viivisemääraks kokku lepitud 16% aastas.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille

nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on lepingutes

eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingute järgi on viivisemääraks 16% aastas, 0,04%

päevas (dtl 36, 42). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras.

Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt

9 (13)

hageja kasuks välja viivise 101,27 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise põhinõude (1028 eurot) tasumata osalt viivisemääraga 16% aastas alates 09.05.2025

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

15. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja ei ole ümberarvestust

intressinõude osas kohtule esitanud. Hageja intressinõue 92,74 eurot jääb rahuldamata.

Samuti jääb rahuldamata lepingutasu nõue 30 eurot.

15.1. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud

30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et pärast lepingu lõppemist võib majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta:

-

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

-

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni

1000 eurot.

Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel

lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem

seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

15.1.1. Leping nr L89016296337 lõppes ülesütlemisega 25.09.2024. Hageja avaldas, et

sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 07.10.2024 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 20 eurot, 06.11.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

30.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja on tõendanud, et kostjale edastati eelnimetatud

kolm nõudekirja (dtl 64–72). Seega on hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

põhjendatud 30 euro ulatuses ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

Muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot jätab kohus rahuldamata. Hageja ei ole

tõendanud, et talle on tekkinud kahju nimetatud suuruses.

15.1.2. Leping nr L89016340513 lõppes ülesütlemisega 25.09.2024. Hageja avaldas, et

sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 22.10.2024 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 15 eurot, 11.11.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

19.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja on tõendanud, et kostjale edastati eelnimetatud

kolm nõudekirja (dtl 73–81). Seega on hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

põhjendatud 25 euro ulatuses ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

10 (13)

Muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot jätab kohus rahuldamata. Hageja ei ole

tõendanud, et talle on tekkinud kahju nimetatud suuruses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

17. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja

hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 15.01.2025. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 15.01.2025. Hagi

esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal

(15.01.2025) oli hagihinnaks 1435,12 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus

menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 1301,38

eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 91% ulatuses ning jättis rahuldamata

9% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja

kanda.

17.1. Hagilt hinnaga 1435,12 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 280 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 91%

ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 254,80 eurot.

17.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 845 eurot (ilma

käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses.

Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses

määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm

21.06.2021, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus nõude aluseks olevate dokumentide tellimisele,

kogumisele, analüüsile ning hagi ettevalmistamisele, koostamisele ja esitamisele 4 tundi ja

hageja 18.02.2026 seisukoha koostamisele 1 tund. Kohus leiab, et eelnimetatud toimingud on

vajalikud ja põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses. Kohus arvestab, et hagi koostamine ja hagi

aluseks olevate materjalide esmane läbitöötamine nõuab tavapäraselt rohkem aega kui

järgnevad menetlustoimingud ning et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga

11 (13)

17.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu

suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta)

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu

suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud

nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et

tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et

hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma

käibemaksuta).

Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 3 tunni

ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 360 eurot (ilma

käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja

kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 345,80 eurot.

18. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 660 eurot, sealhulgas

riigilõiv 280 eurot, lepingulise esindaja kulu 380 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et

poolte menetluskulud jäid 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda, siis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 600,60 eurot, s.o riigilõiv 254,80 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 345,80 eurot.

Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1145 eurot, kuid kohus

rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 600,60 euro ulatuses, siis jääb

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 544,40 euro osas.

19. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

20. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt

kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

21. TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

12 (13)

kohtunik

13 (13)