2-25-127766/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-127766

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi S.F vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

72,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja S.F (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus S.F

(isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S.F-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 69,69 eurot, sealhulgas põhinõue

30 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis perioodi 16.03.2023–06.01.2026 eest

9,69 eurot.

3. Välja mõista S.F-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõude (30 eurot)

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

7. jaanuarist 2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud S.F kanda.

5. Rahuldada osaliselt AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

6. Välja mõista S.F-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud 360 eurot,

sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 260 eurot.

1 (6)

7. Välja mõista S.F-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis menetluskulude 360 eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus 98 euro väljamõistmiseks S.F-ilt.

9. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

2 (6)

ASJAOLUD

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 20.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse S.F (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Viru Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus edastas asja kohtualluvusel menetlemiseks Tartu

Maakohtule. Hageja esitas 06.01.2026 hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista 69,69

eurot, millest põhivõlg on 30 eurot, sissenõudmiskulud on 30 eurot ja viivis perioodi

16.03.2023–06.01.2026 eest on 9,69 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata

põhivõlgnevuselt alates 07.01.2026 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 01.03.2023 sõidukit registreerimismärgiga 493BBH

hageja poolt opereeritavas parklas, mis asub Tartus, N. Lunini 14, parkimiskorralduse

nõudeid rikkudes. Parklas on lubatud parkida 15 minutit tasuta parkimiskellaga või

parkimistasu makstes. Kostja ei seadnud parkimiskella ega tasunud parkimise eest, mistõttu

nõudis hageja leppetrahvi 30 eurot. Hageja korraldab antud territooriumil parkimist maa

omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja on teinud parkimistingimused infotahvlil

teatavaks ja kostja on parkides nendega nõustunud (sõlminud lepingu).Tingimuste punkti 5

kohaselt on sõidukijuht kohustatud operaatori parkimiskoha kasutamise eest tasuma

parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba.

Parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral

tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot. Leppetrahviteade paigutati sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale (14 päeva) järgnevast

päevast. Käesolevas asjas arvestas hageja viivist perioodi 16.03.2023–06.01.2026 eest

summas 9,69 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS §

113² lg 2 p 1 alusel. Kulud on tekkinud järgmiselt: 27.06.2023 saadetud võlateatis (15 eurot),

24.09.2024 saadetud võlateatis (5 eurot), 14.11.2025 saadetud võlateatis (5 eurot) ning muud

makseviivitusega tekkinud kulud (5 eurot, sh päringute, andmete kontrolli, kontaktandmete

otsingu, kõnede ja teavituste kulud).

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

elektrooniliselt 07.02.2026 (TsMS § 3141 lg 2 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama

kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 09.03.2026. Kostja hagile ei

vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)

andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

selle eest tasu (üüri). Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu

tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab

3 (6)

parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 25.01.2017, 3-

2-1-68-16, p 29; RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et

leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on

tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise

ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada

saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis

nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS §

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja põhjendab nõuet kostja vastu sellega, et 01.03.2023 parkis kostja sõidukit

registreerimismärgiga 493BBH Tartus, N. Lunini 14 parklas, mis on hageja hallatav

parkimisala. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 30 euro. Parkimisleping vastab

üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kostja ei ole hagile vastanud ega haginõude osas

vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagi on leppetrahvinõude osas asjaoludega õiguslikult

põhjendatud. Kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude.

5. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 9,69 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates

leppetrahvi tasumise tähtajale (14 päeva) järgnevast päevast. Leppetrahv nr 1022005882

muutus sissenõutavaks 16.03.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi

16.03.2023–06.01.2026 eest summas 9,69 eurot. Viivis on VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohus leiab, et hagi on eeltoodud viivisenõude osas asjaoludega

õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude eeltoodud osas, s.o 9,69 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 30 eurolt kuni selle kohase

tasumiseni alates 07.01.2026 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus

rahuldab hageja viivisenõude.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab,

et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.

Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 27.06.2023 saadetud võlateatis (15 eurot),

4 (6)

24.09.2024 saadetud võlateatis (5 eurot), 14.11.2025 saadetud võlateatis (5 eurot) ning muud

makseviivitusega tekkinud kulud (5 eurot, sh päringute, andmete kontrolli, kontaktandmete

otsingu, kõnede ja teavituste kulud).

Kohus leiab, et hagi on sissenõudekulude nõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude nõude. Kohus rahuldab hagiavalduse

tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

8.1. Hagilt hinnaga 72,34 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud

kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.

8.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 338 eurot (ilma

käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS §

175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis

hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm

21.06.2021, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile;

hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele ning lisade kogumisele ja komplekteerimisele

ning dokumentide esitamisele kohtule 2 tundi. Kohus leiab, et eeltoodud toimingutele kulunud

aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi mahtu ja sisu ning esitatud tõendite mahtu.

Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele, kui esmastele

toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele

toimingutele. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.

8.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu

suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

5 (6)

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta)

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu

suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud

nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et

tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et

hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma

käibemaksuta).

Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 2 tunni, siis on

põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab,

et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on

põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 360 eurot, sealhulgas

riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot (sh käibemaks) ja lepingulise esindaja

kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena

välja mõista 458 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 360

euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 98 euro osas.

8.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

9. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

6 (6)