2-25-20285/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-20285

Kohtuasi

Advokaadibüroo HansaLaw OÜ hagi REGISTER OÜ

vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Advokaadibüroo HansaLaw OÜ (registrikood

11055205), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paavo

Paal ja Andres Past

Kostja: REGISTER OÜ (registrikood 11735006),

seaduslikud esindajad B.O, H.H, N.T

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-25-20285 Advokaadibüroo HansaLaw OÜ loobumine hagist

REGISTER OÜ vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-20285.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud REGISTER OÜ kanda, välja arvatud 26.11.2025

hagi tagamise taotluse esitamisest tingitud menetluskulud, mis jätta Advokaadibüroo

HansaLaw OÜ kanda.

4. Rahuldada osaliselt Advokaadibüroo HansaLaw OÜ menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus.

5. Välja mõista REGISTER OÜ-lt (registrikood 11735006) Advokaadibüroo

HansaLaw OÜ (registrikood 11055205) kasuks menetluskulud 1414,20

eurot, sealhulgas riigilõiv 210 eurot ja lepingulise esindaja kulu

1204,20 eurot.

6. Välja mõista REGISTER OÜ-lt Advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks viivis

menetluskulude 1414,20 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

1 (7)

7. Rahuldada Advokaadibüroo HansaLaw OÜ taotlus riigilõivu tagastamiseks ja

tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Advokaadibüroo HansaLaw OÜ-le pool

menetluses 25. novembril 2025 tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Advokaadibüroo HansaLaw OÜ (hageja) esitas 26. novembril 2025 Tartu Maakohtule

hagiavalduse REGISTER OÜ (kostja) vastu, milles palub keelata kostjal avaldada kostja poolt

hallatavatel veebilehtedel hageja osas krediidiskoori „riskantne“. Kohus võttis hagiavalduse

kostja vastu menetlusse 28.01.2026.

Hagiavalduse kohaselt haldab kostja veebilehte www.inforegister.ee. Kostja tutvustab enda

veebilehte kui krediidihinnanguid, tegelikke kasusaajaid ja finantsprognoose avaldavat

veebilehte, kust saab ülevaatliku ja võimalikult paljusid asjaolusid käsitleva ülevaate. Veebilehel

avaldatakse äriühingute krediidiskoorid. Kostja veebileht on suure külastatavusega ja seda

kasutatakse laialdaselt, et saada teavet oma tehingupartnerite majandusseisu kohta.

Kostja poolt hallataval veebilehel on avaldatud hageja kohta krediidihinnang „riskantne“ –

punktiskoorina 0.99. Kostja on teisel tema hallataval veebilehel avaldanud ka krediidihinnangute

selgitused. Hagejale antud krediidihinnangu kohaselt on tegemist kõige madalama võimaliku

krediidihinnanguga. Kostja hallataval veebilehel krediidiskoor.ee on selgitatud krediidihinnangut

järgmiselt: „Krediidiskoor jääb vahemikku 0,00–1,00, kus 0 tähendab madalat ja 1 kõrget

krediidiriski. Otsuste tegemise lihtsustamiseks on vahemik jaotatud viite riskiklassi. Igale

riskiklassile vastab ka soovitatav käitumisjuhis, mis aitab teha paremaid otsuseid müügis ja

hiljem, kui klient ei ole maksetähtajaks arvet tasunud”. Samuti on kostja poolt samas selgitatud

krediidiskoori „riskantne“ tähendust järgmiselt: „V riskiklass – riskantne: sellesse riskiklassi

kuuluvatel ettevõtetel on tavaliselt aruanded esitamata juba mitmeid aastaid ja on suured võlad.

Enamasti on esitamata ka mitmed maksudeklaratsioonid ning juhatusega võib olla seotud ka

teisi halva mainega ettevõtteid. Riskantsele ettevõttele müü ainult ettemaksuga. Kui sellesse

riskiklassi kuuluval kliendil on maksmata arveid, siis nõude laekumine on ebatõenäoline. Raha

kättesaamiseks võid kasutada inkassoteenuseid“. Lisaks selgitab kostja krediidiskoori tähendust

järgmiselt: „Krediidiskoor kasutab ettevõtete kohta teadaolevat informatsiooni, mis ulatub kuni

1,5 aastat minevikku, ning kombineerib seda igapäevaselt muutuda võivate uute andmetega

(näiteks võlgade info, juhatuse vahetused, deklaratsioonide esitamine). Selliselt suudab

krediidiskoor prognoosida ettevõtete maksejõuetuse tekkimise või sundkustutamise võimalikkust

täpsusega 99,5% järgneva 12 kuu jooksul“. Seega on kostja liigitanud enda poolt sellise

krediidiskoori andmisega hageja selliste ettevõtete hulka, kellel on tavaliselt aruanded esitamata

juba mitmeid aastaid ja on suured võlad ning enamasti on esitamata ka mitmed

maksudeklaratsioonid ning juhatusega võib olla seotud ka teisi halva mainega ettevõtteid ning

2 (7)

kellele kostja soovitab müüa ainult ettemaksuga ning märgib, et kui sellesse riskiklassi kuuluval

kliendil on maksmata arveid, siis nõude laekumine on ebatõenäoline.

Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud hageja krediidiskoor on käsitletav nii ebakohase

väärtushinnanguna kui ka ebaõige faktiväitena koos kostja poolt täiendavalt avaldatud

krediidiskoori selgitustega. Sisuliselt väidab kostja, et talle on teada asjaolud, mis

iseloomustavad hageja finantsolukorda eriliselt riskantsena. Sellise krediidiskoori avaldamine

kostja poolt on õigusvastane. Hagejal ei ole tähtaegselt esitamata aruandeid ega

maksudeklaratsioone, hagejal ei ole tähtaegselt täitmata kohustusi ning käibemaksuvõlg on

ajatatud ja korrektses tasumisgraafikus. Pealegi moodustab maksuvõlg vaid ca 1% hageja

aastakäibest. Hageja otsustas rahavoogude tõttu ajatada käibemaksukohustuse summas 9500

eurot. Sealjuures oli hageja maksustatav käive 2025. aasta III kvartalis 138 645 eurot ning sellel

perioodil tasuti riiklikke makse summas 57 753 eurot ja tööjõumakse 39 745 eurot. Hageja leiab,

et käibemaksusumma ühekordne ajatamine ei anna alust jõuda kostja tehtud järeldustele.

2. Kostja vastas hagile 30.01.2026. Kostja avaldas kohtule, et enam ei avaldata hageja osas

krediidiskoori „riskantne“.

3. Hageja esitas 20.02.2026 kohtule hagist loobumise avalduse. Ühtlasi esitas hageja kohtule

oma menetluskulude nimekirja. Avalduse kohaselt on kostja pärast hagi esitamist hagis toodud

nõude rahuldanud. Hageja märgib, et kostja on tasunud 29.01.2026 Maksu- ja Tolliameti

keskkonnas hageja ajatatud maksukohustuse ning lõpetanud kostja hallatavas veebikeskkonnas

krediidiskoori „riskantne“ avaldamise. Kostja poolt hageja maksukohustuse tasumine on

käsitatav hageja nõude täitmisena, sest maksukohustuse tasumise otsene tagajärg on ka

krediidiskoori „riskantne“ avaldamise lõpetamine kostja hallataval veebilehel.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on menetluskuludena maakohtus

kandnud 1794,55 eurot, sh riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1304,55 eurot

(käibemaksuta). Hageja palub tagastada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud

riigilõivust. Hageja taotleb tagastamisele mittekuuluva riigilõivu ja hageja esindajakulude

kostjalt väljamõistmist. Hagejale on antud asjas osutanud õigusabiteenust eraldi sellel eesmärgil

sõlmitud käsunduslepingu alusel Advokaadibüroo HansaLaw OÜ vandeadvokaat Paavo Paal.

Esindajale on makstud tunnihinna alusel brutotöötasu summas 975 eurot, millele lisanduvad

sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse summas 329,55 eurot, s.o kokku 1304,55 eurot.

Hageja palub määrata, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

4. Kohus määras kostjale hagist loobumise avalduse kohta seisukoha esitamiseks ja

menetluskulude nimekirjale vastamiseks tähtaja. Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Kostja

tasus maksuvõla eraldiseisva tehinguna. Maksuvõla tasumine ei olnud hagi eseme täitmine ega

hagi õigeks võtmine. Kostja ei muutnud krediidiskoori käsitsi ega teinud üksikjuhtumipõhist

erandit. Krediidiskoori avaldamise lõpetamine toimus avalike registriandmete muutumise tõttu

automatiseeritult ja objektiivselt, mitte kostja nõude rahuldamise tulemusena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist

loobunud.

3 (7)

6. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist

kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule

kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise

avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna kostja vastu esitatud hagiavaldusest loobunud.

TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab

kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda

vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta. Kostjal puuduvad hageja hagist loobumise

avalduse osas vastuväited. Kostja palub jätta hageja menetluskulude taotluse rahuldamata ja jätta

menetluskulud hageja kanda.

7. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja

seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi.

Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks

hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja

erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust

tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja

lõpetab menetluse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub

hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud,

kannab kostja hageja menetluskulud.

Kohus leiab, et hageja nõue on pärast hagi esitamist kostja poolt rahuldatud TsMS § 168 lg 5

tähenduses. Hageja teatas kohtule, et pärast hagi esitamist lõpetas kostja krediidiskoori

„riskantne“ avaldamise hageja kohta ning hageja hinnangul langes seetõttu ära hagi alus. Hageja

selgitas, et kostja tasus hageja maksuvõla, mille tasumisega kaasnes automaatselt hageja

krediidiskoori muutumine ning negatiivse krediidiskoori eemaldamine kostja hallatavast

veebikeskkonnast. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta teostas maksuvõla tasumise iseseisva

tehinguna, kuid kostja ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta hageja eest maksuvõla tasus.

Kohus märgib, et õiguslikult ei ole määrav, kuidas kostja ise oma tegevust kvalifitseerib, vaid

oluline on kostja teo tegelik tagajärg. Käesoleval juhul tõi kostja tegevus kaasa hageja negatiivse

krediidiskoori muutumise positiivseks, mis oli hageja nõude sisuline eesmärk. Kuna hageja

nõude aluseks olnud olukord lõppes kostja tegevuse tulemusena, tuleb lugeda, et kostja rahuldas

hageja nõude pärast hagi esitamist. Sellises olukorras kohaldub TsMS § 168 lg 5, mille kohaselt

4 (7)

jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuid hagi tagamise taotluse esitamisega seotud

menetluskulud jätab kohus TsMS § 169 lg 3 alusel hageja enda kanda, sest kohus jättis hagi

tagamise taotluse rahuldamata, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista hagi tagamise

taotluselt tasutud riigilõivu ja hagi tagamise taotluse esitamisega seonduvaid menetluskulusid.

9. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti.

Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 420 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu 70 eurot,

seega kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastamisele tasutud riigilõivust (490 eurost) pool ehk

245 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

10.1. Hageja tasus hagilt riigilõivu 420 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu 70 eurot.

Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 420 eurot seaduses sätestatud ulatuses. Hagilt tasutud

riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud

kostja kanda, välja arvatud 26.11.2025 hagi tagamise taotluse esitamisest tingitud

menetluskulud, mis jäid hageja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 210

eurot.

10.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 1304,55 eurot (ilma

käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel

menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm

21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepinguline esindaja tegi menetluses järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud

järgmine: materjalide ja õigusliku olukorra analüüs 0,5 tundi; hagiavalduse ja hagi tagamise

taotluse koostamine, lisade komplekteerimine ja esitamine kohtule 3,5 tundi; kostja vastusega ja

maakohtu määrusega tutvumine, nende õiguslik analüüs ja asjaolude väljaselgitamine 0,5 tundi;

kohtule seisukoha ja hagist loobumise avalduse koostamine ning menetluskulude nimekirja

koostamine ja korrigeerimine 2 tundi. Kokku 6,5 tundi.

Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik 6 tunni

ulatuses ning põhjendamata 0,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab, et hagi koosseisus esitatud hagi

5 (7)

tagamise taotluse koostamisele kulus 0,5 tundi. Kuna kohus jättis hagi tagamise avalduse

rahuldamata ja selles osas menetluskulud hageja kanda, siis on 0,5 tunni ulatuses toimingud

põhjendamata. Kohus arvestab ka seda, et hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide

läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele

menetlustoimingutele.

10.3. Hageja esindaja vandeadvokaat Paavo Paali tunnitasu suurus on 150 eurot (ilma

käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb

hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud

tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti

esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18;

RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 150 eurot (ilma käibemaksuta) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele

(TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaat.

10.4. Hageja on selgitanud, et hageja ja hageja lepingulise esindaja vahel sõlmiti õigusabiteenuse

osutamiseks käesolevas asjas eraldi käsundusleping, mille alusel osutas esindaja õigusabiteenust

eraldiseisvana muust advokaadibüroo tööst. Esindajale on makstud tema töötunde arvesse võttes

brutotöötasu 975 eurot, millelt tuli seaduse kohaselt maksta ka sotsiaalmaks ja tööandja

töötuskindlustusmakse summas 329,55 eurot, s.o kokku 1304,55 eurot. Arvestades, et kohus

leidis, et hageja esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 6 tunni

ulatuses, siis tuleb maksude lisandumist arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista 1204,20

eurot.

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1414,20 eurot,

sealhulgas riigilõiv 210 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1204,20 eurot (ilma

käibemaksuta).

10.5. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

11. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

12. Kohus selgitab, et TsMS § 432 lg 1 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

6 (7)

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

7 (7)