1-25-5033/52 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-5033

Kohtunik

Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Viktor Ruhno süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9;

§ 121 lg 2 p 3; § 120 lg 1 järgi ja

Andrei Ossipenko süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4,

7, 8 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. jaanuari 2026 otsus

kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Viktor Ruhno (isikukood 38203152238)

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohus karistas 28. jaanuari 2026 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Viktor

Ruhnot karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi (13.juuli 2024 - 19. jaanuari

2025 episoodid) 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (21. juuli 2023

episood) 4 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 120 lg 1 järgi (21. juuli 2023 episood) 2 kuu

pikkuse vangistusega, millest mõistis KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta 6 kuu

pikkuse vangistuse. Kohus suurendas KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistust Viru

Maakohtu 30. jaanuari 2025 otsusega mõistetud karistuse (1 aasta vangistust) võrra ning

mõistis kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aasta pikkuse vangistuse. Kohus arvas

liitkaristusest maha kantud karistuse ning karistuseks jäi 1 aasta 11 kuu 24 päeva pikkune

vangistus.

2. Sama kohtuotsusega karistas maakohus V. Ruhnot KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (30. jaanuar

2025 kuni 27. aprill 2025 episoodid) 6 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

(27. aprill 2025 episood) 3 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 64 lg 1 alusel mõistis

liitkaristuseks 9 kuu pikkuse vangistuse. Kohus mõistis KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 2

aasta 8 kuu 24 päeva pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel arvati V. Ruhno karistusaja

hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks on 2 aasta 8 kuu 23 päeva pikkune

vangistus, mille kandmise algus on 27. aprill 2025. Maakohus rahuldas tsiviilhagid ja mõistis

välja tekitatud kahjud.

3. Sama kohtuotsusega mõistis maakohus V. Ruhnolt välja menetluskulud 3711,29 eurot ning

määras, et need tuleb süüdistataval tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.

4. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav V. Ruhno, kes palub vähendada menetluskulude

sissenõudmist. Aresti tõttu kaotas ta oma töö ja tal töötasu puudub. Samuti on ta tervise tõttu

100% töövõimetu.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Kuna maakohus lahendas V. Ruhno kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb

apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st

4 ja lg-st 4. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada

apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust

reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

6. Apellatsioonis ei viita V. Ruhno sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel

KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu oleks

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud

karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega

võiks süüdimõistetul olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks

kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras,

kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui

kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. V. Ruhno kinnitas maakohtule,

et ta on kokkuleppest aru saanud, ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ning jääb selle juurde.

Kokkuleppe juures ei jäänud midagi arusaamatuks. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam

võimalikest probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole V. Ruhnol

apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab

ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata

ja tagastab selle talle.

(allkirjastatud digitaalselt)