2-26-1669/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

P.C Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-1669

Tsiviilasi

P.C

hagi I.A Savimäe vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2251,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja P.C (isikukood XXX), määratud esindaja

vandeadvokaat Marina Kelpman

Kostja I.A (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P.C (isikukood XXX) hagiavaldus I.A (isikukood XXX) vastu

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista I. A. P.C kasuks 2048,21 eurot, sealhulgas põhinõue 2002 eurot ja viivis

perioodi 01.11.2025–22.01.2026 eest 46,21 eurot.

3. Jätta rahuldamata P.C hagi I.A vastu 0,55 euro väljamõistmiseks, s.o viivisenõue.

4. Välja mõista I. A. P.C kasuks viivis põhinõude (2002 eurot) tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse

tegemisest, s.o alates 23. märtsist 2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud I.A kanda.

6. Määrata menetluskulude suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

7. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

1 (4)

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress; e-toimik: www.e-

toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress; e-

toimik: www.e-toimik.ee.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. P.C (hageja) esitas 22.01.2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse I.A (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 2048,76 eurot, sealhulgas

põhinõue 2002 eurot ja viivis 46,76 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt

2002 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest kuni selle kohase tasumiseni. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse

13.02.2026

kohtumäärusega.

Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale korduvalt laenu, kandes kostja palvel raha kostja

arveldusarvetele ning kostja väitel temaga seotud isiku A. B. arveldusarvetele. Poolte

kirjavahetusest nähtub laenukokkulepe ja kohustus tagastada kogu laenusumma hiljemalt

2025. aasta oktoobri lõpuks. Hageja tegi ülekandeid summas 2252 eurot ja hagejale tehti

2 (4)

tagasikandeid summas 250 eurot. Seega on põhivõla suuruseks 2002 eurot. Kostja ei ole

eelnimetatud võlga tasunud, mistõttu palub hageja mõista kostjalt välja 2002 eurot ning

viivise perioodi 31.10.2025–22.01.2026 eest 46,76 eurot, samuti seadusjärgse viivise

põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni täieliku tasumiseni.

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 12.02.2026 (TsMS § 3111 lg 3 alusel

kättetoimetamisportaali kaudu) ja menetlusse võtmise kohtumäärus 16.02.2026 (TsMS § 3111

lg 3 alusel kättetoimetamisportaali kaudu). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse

hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 18.03.2026. Kostja hagile ei vastanud,

mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et hageja on andnud kostjale laenu, millest on kostja

jätnud tähtaegselt tagasi maksmata 2002 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hagile vastanud ega haginõude osas

vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 2002 eurot.

5. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 31.10.2025–22.01.2026 eest 46,76 eurot.

VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hagis

3 (4)

väljatoodu kohaselt pidi kostja laenu tagastama hiljemalt 2025. aasta oktoobri lõpuks. Seega

tuli kostjal laen tagastada hiljemalt 31.10.2025. Seega muutus nõue sissenõutavaks alates

01.11.2025. Hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt, s.o perioodi 01.11.2025–

22.01.2026 eest 46,21 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi

01.11.2025–22.01.2026 eest 46,21 eurot. Hageja viivisenõue jääb rahuldamata 0,55 euro

ulatuses.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 2002 eurolt alates

kohtuotsuse tegemisest kuni selle kohase tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohus rahuldab selle hageja viivisenõude.

Menetluskulude jaotus

6. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse olulises ulatuses ning jättis rahuldamata viivisenõude

marginaalses osas, mistõttu jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kohus peab määrama hagejale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja ning seejärel

määrab kohus kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 8 kostjale tähtaja hageja menetluskulude kohta

seisukoha esitamiseks. See takistab kohtuotsuse tegemist. Kohus määrab seetõttu

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

A. Roonet

kohtunik

4 (4)