3-26-841/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-26-841

Määruse kuupäev

19. märts 2026 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga

20. märtsil 2026)

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Eero Mango

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist (puudutatud isik):

X, sünniaeg XXX

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus, kohtuistung 19. märtsil 2026 Tartus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

üheks kuuks, s.o 19. aprillini 2026 (kaasa arvatud).

3. Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse,

nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

265 lg 5 ja § 204 lg 1).

Määrus toimetatakse kohe kätte Politsei- ja Piirivalveametile. Pärast määruse inglise keelde

tõlkimist toimetatakse määrus koos tõlkega kätte puudutatud isikule.

ASJAOLUD, TAOTLUSE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud kontrollisid 18. märtsil 2026 Tartus

Valga-Tallinn rongis viibinud X reisidokumente. X esitas politseiametnikele Läti

3-26-841

isikutunnistuse, mis ei ole reisidokument. Isikutunnistuse kohaselt on ta Somaalia kodanik

(sünniaeg XXX).

2. PPA pidas X 18. märtsil 2026 kl 15:25 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 361 lg 2 p 7 alusel kinni.

3. X esitas 18. märtsil 2026 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse.

4. PPA Lõuna prefektuur esitas 19. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada VRKS §

361 lg 2 p 7 alusel luba X kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni üheks kuuks. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused.

4.1. X-il ei olnud Eestisse saabumisel kaasas reisidokumenti ning tal puudus Eestis viibimiseks

õiguslik alus. Pärast Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist tuvastas PPA EURODAC

päringu alusel, et X oli esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Lätis. PPA on saanud Läti

ametivõimudelt kinnituse, et X on rahvusvahelise kaitse taotleja. Läti on kinnitanud, et seal

tehti tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta keelduv otsus, kuid otsus pole veel jõustunud.

Otsust on võimalik ühe kuu jooksul edasi kaevata. Kuna X rahvusvahelise kaitse taotluse

läbivaatamise eest vastutab Läti, otsustas PPA alustada Dublini III määruse alusel

tagasivõtumenetluse ning Läti ametivõimudele edastatakse vormikohane tagasivõtupalve.

4.2. X kinnipidamine on vajalik Dublini III määruse alusel tagasivõtumenetluse ajaks. Tema

suhtes esineb põgenemise oht väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 9

tähenduses, sest tal oli kohustus viibida Lätis, kuid ta lahkus Lätist ilma sealsete ametivõimude

loata. X ei pruugi vabaduses viibides olla Lätile üleandmiseks politseile kättesaadav, vaid võib

omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni ala riiki. PPA hinnangul soovis X kasutada

Eestit transiitmaana, et lahkuda Lätist mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki.

4.3. X selgitas PPA-le, et ta saabus Lätti ebaseaduslikult Valgevene kaudu. Ta otsustas Eestisse

tulla pärast seda, kui sai aru, et Lätti jäädes võidakse ta kinnipidamiskeskusesse paigutada ja

riigist välja saata. Tal puuduvad Eestiga sidemed. Kuigi ta väitis menetlustoimingute käigus, et

tema reisi sihtkoht oli Eesti, ei esitanud ta Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust Valgas politseid

nähes, vaid suundus rongiga Tallinna poole. Tartus üritas ta end varjata ja hoidus

politseiametnikega kontakti loomisest. Ta esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse alles

pärast kinnipidamist ja Dublini määruse alusel tagasivõtumenetluse alustamist.

4.4. X suhtes ei piisa VSS §-s 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisest. Ta

ei ole täinud kaasaaitamiskohustust on eiranud teises EL liikmesriigis seadusest tulenevaid

kohustusi ja ületanud ebaseaduslikult Eesti riigipiiri. Samuti puudub tal Eestis kindel elukoht,

tal pole piisavalt raha ega isikut tõendavat dokumenti.

4.5. PPA-le teadaolevalt ei ole X kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema

turvalisuse ja tervisekaalutlustega.

5. Kohus kuulutas 19. märtsi 2026. a määrusega kohtuistungi X õiguste kaitseks kinniseks.

6. Kohus rahuldas 19. märtsi 2026. a istungil PPA loataotluse, vormistas määruse ilma

kirjeldava ja põhjendava osata ning kuulutas määruse resolutsiooni suuliselt.

2

3-26-841

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus täiendab käesoleva määrusega 19. märtsi 2026. a määrust kirjeldava ja põhjendava

osaga (HKMS § 169 lg 2 ja § 178 lg-d 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 464 lg 3).

8. VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem

kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks.

VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 604/2013 (Dublini III

määruses) sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht.

VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel on võimalik kinni pidada isikut, kes on rahvusvahelise kaitse

taotleja (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-20-1697/31, p 22.1). Asja materjalidest

nähtuvalt esitas X PPA-le talle Lätis 16. septembril 2025 väljastatud rahvusvahelise kaitse

taotleja tõendi (digitoimiku leht (dtl) 9). EURODAC-i päringu tulemus kinnitas, et X-ilt on

võetud Lätis 27. juunil 2025 sõrmejäljed (dtl 21). Lisaks on PPA taotlusele lisatud Läti

kontaktpunkti 18. märtsi 2026. a kinnitus, et X esitas 27. juunil 2025 rahvusvahelise kaitse

taotluse, kuid tema rahvusvahelise kaitse taotlus jäeti Lätis 9. veebruaril 2026 rahuldamata ning

tema staatuse kohta Lätis puuduvad muud andmed (dtl 11–12). Asja materjalide hulgas on ka

Läti 9. veebruari 2026. a otsus X rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta (dtl

24–39).

PPA on loataotluses märkinud, et Läti otsus X rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata

jätmise kohta ei ole veel jõustunud. Kuna pole teada, millal X nimetatud otsuse kätte sai, peab

kohus võimalikuks, et otsus on siiski jõustunud. Kuna aga X esitas Eestis rahvusvahelise kaitse

taotluse, on ta praegu sellest asjaolust tulenevalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.

9. PPA on loataotluses selgelt märkinud, et PPA on alustanud Dublini III määruse alusel

tagasivõtmise menetluse. Loataotlusest nähtub ka piisava selgusega, et X kinnipidamise

eesmärk on tagada tema üleandmine Läti Vabariigile Dublini III määruse alusel. Sama kinnitas

PPA esindaja kohtuistungil (istungi protokoll, 00:41:27). PPA eesmärki pidada X kinni Lätile

üleandmise eesmärgil kinnitab ka PPA 18. märtsi 2026. a kinnipidamise protokoll, milles on X

kinnipidamise alusena märgitud VKRS § 361 lg 2 p 7 (dtl 7–8). Seega on PPA alustanud

Dublini III määruse alusel menetlust, mille eesmärk on anda X üle Läti Vabariigile kui

vastutavale liikmesriigile. Asjaolu, et Lätist ei ole tagasivõtmispalvele vastust laekunud, ei

takista isiku kinnipidamist, sest käesoleva määruse eelmises punktis nimetatud dokumentide

põhjal saab pidada tõenäoliseks, et Läti on Dublini III määruse art 18 lg 1 punkti d alusel

vastutav liikmesriik: X rahvusvahelise kaitse taotlus on Lätis tagasi lükatud, ta esitas Eestis uue

rahvusvahelise kaitse taotluse ning tal puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus nr 3-20-1697/31, p 17).

10. VRKS § 361 lg 2 punkti 7 tuleb kohaldada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 ja

art 2 punktiga n.

Dublini III määruse art 28 lg 2 kohaselt võivad liikmesriigid isikuid kinni pidada, et tagada

üleandmismenetluse läbiviimine vastavalt samale määrusele, kui on olemas asjaomaste isikute

märkimisväärne põgenemise oht, hinnates igat juhtumit eraldi ning juhul, kui kinnipidamine on

3

3-26-841

proportsionaalne ja kui muid, leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada.

Dublini III määruse art 2 punktis n on esitatud põgenemisohu definitsioon: põgenemisoht on

õigusaktis määratletud objektiivsete kriteeriumide alusel üksikjuhtumi kohta antud hinnang, et

esineb oht, et isik, kelle suhtes kohaldatakse üleandmismenetlust, võib põgeneda.

Põgenemisohu kindlaksmääramiseks vajalikud objektiivsed kriteeriumid tuleb sätestada

riigisiseses õiguses.

Eesti õiguses on põgenemisohu kriteeriumid sätestatud VSS §-s 68.

11. PPA on tuginenud X põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 9. Nimetatud sätte kohaselt esineb

välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või

teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.

PPA hinnangul lahkus X Lätist ilma sealsete ametivõimude loata.

Praeguses asjas ei ole esitatud tõendit, mis kinnitaks, et Läti ametivõimud oleksid määranud X-

ile konkreetse elukoha (direktiivi 2013/33 art 7 lg-d 2 ja 3). Siiski on ilmne, et X lahkus Lätist

õigusvastaselt, sest ta pole väitnud, et tal oleks õigus viibida mõnes teises Schengeni

konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigis. Euroopa Liidu alusdokumendid ega Schengeni

reeglid ei anna rahvusvahelise kaitse taotlejale liikmesriikides vaba liikumise õigust. Lisaks

eeltoodule võttis PPA loataotluses X põgenemisohu sisustamisel põhjendatult arvesse asjaolu,

et ta ületas riigipiiri ilma reisidokumendita. Tema Lätis väljastatud isikutunnistusele on selgelt

märgitud, et see pole reisidokument (dtl 9–10). Kohus nõustub PPA hinnanguga, et tõenäoliselt

on X tegelik eesmärk liikuda Eestist mõnda teise EL liikmesriiki. Kuna ta otsustas lahkuda

Lätist pärast seda, kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus jäeti 9. veebruaril 2026 Lätis

rahuldamata (istungi protokoll, 00:24:14), saab pidada väga tõenäoliseks, et Eestis vabaduses

viibides liiguks ta Schengeni alasse jäämise eesmärgil edasi mõnda teise Schengeni ala riiki või

EL liikmesriiki.

12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et X osas esineb märkimisväärne põgenemisoht (Dublini

III määruse art 28 lg 2, art 2 p n ja VSS § 68 p 9).

13. Kohtu hinnangul oleksid muud järelevalvemeetmed X märkimisväärse põgenemisohu tõttu

praegu ebatõhusad (VRKS § 361 lg 1 ja § 29 lg 1 ning Dublini III määruse art 28 lg 2). PPA on

loataotluses põhjendatult esile toonud, et X-il puudub Eestis kindel elukoht, mistõttu poleks

võimalik kohustada teda elama kindlaksmääratud elukohas. Märkimisväärse põgenemisohu

tõttu oleks ka majutusasutusse paigutamine ebatõhus meede.

14. Isiku kinnipidamine peab olema ka muus osas kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega

(VRKS § 361 lg 1). Kohtule teadaolevalt ei esine X suhtes asjaolusid, mille tõttu ei tohiks teda

kinnipidamiskeskusesse paigutada. Ta tõi küll istungil esile oma terviseprobleemid (istungi

protokoll, 00:17:21–00:24:14), kuid kinnitas, et tunneb end hästi (istungi protokoll, 00:19:15).

Muid kaebusi ega muresid ta istungil ei maininud (istungi protokoll, 00:31:27). Samuti nõustus

ta istungil kinnipidamiskeskusesse paigutamisega (istungi protokoll, 00:31:15). Kohus selgitas

X-ile istungi lõpus, et talle tagatakse kinnipidamiskeskuses arstiabi osutamine (VRKS § 363 lg

1 koosmõjus VSS §-ga 269).

4

3-26-841

15. PPA taotleb, et kohus lubaks X kinni pidada kuni üheks kuuks. PPA loataotlusest ei nähtu,

et PPA oleks loataotluse esitamise ajaks esitanud Lätile tagasivõtmispalve.

Kohtu hinnangul võimaldavad Dublini III määruse art 28 lg 3 teine ja neljas lõik anda loa kuni

üheks kuuks. Nimelt sätestab Dublini III määruse art 28 lg 3 teise lõigu esimene lause, et kui

isik peetakse sama määruse alusel kinni, ei tohi ajavahemik tagasivõtmispalve esitamiseks

ületada ühte kuud alates taotluse esitamisest. Sama lõike neljas lõik näeb ette, et kui palve

esitanud liikmesriik ei suuda tagasivõtmispalve esitamise tähtaegadest kinni pidada, tuleb

kinnipeetu vabastada. Eeltoodud sätetest järeldub, et PPA-l tuleb esitada Lätile X

tagasivõtmispalve hiljemalt ühe kuu jooksul tema Lätile üleandmise eesmärgil kinnipidamisest

arvates. Vastasel juhul tuleb ta vabastada (välja arvatud juhul, kui tema kinnipidamiseks tekib

vahepealsel ajal muu õiguslik alus).

X tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamatult vabastada ka juhul, kui kinnipidamise alus langeb

ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või talle antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VRKS §

364 lg 1 ning Dublini III määruse art 28 lg 3 esimene ja neljas lõik).

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab VRKS § 361 lg 2 p 7,

Dublini III määruse art 28 lg 2 ja art 2 p n ning VSS § 68 p 9 alusel loa X ’i kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui üheks kuuks, s.o 19. aprillini 2026.

17. Kohus asendab avaldatavas määruses X nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

5