2-24-16688/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-16688

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2026, Narva

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

V K ja L K hagi Real Estate

Invest OÜ, Weber International Services OÜ ja L F

vastu kinnistusraamatu

kannete

parandamiseks nõusolekute ja tahteavalduste andmiseks

kohustamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja

nende Hageja V K (isikukood XXX)

esindajad

Hageja L K (isikukood XXX)

Hagejate

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Andrei

Matvejev

Kostja Real Estate Invest OÜ (registrikood 14788799),

lepinguline esindaja Julia Vaganova

Kostja Weber International Services OÜ (registrikood

14881820), lepinguline esindaja August Käära

Kostja L F (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Istung 20.02.2026

KOHUS OTSUSTAB

1. Rahuldada V K ja L K hagi osaliselt.

2-24-16688

2. Kohustada Real Estate Invest OÜd (registrikood 14788799) andma nõusolek (KRS §

341 lg 1 tähenduses) kinnisasja, mille registriosa nr on XXX, omanikukande

kustutamiseks, mille kohaselt on 3/7 kaasomandi osa omanik Real Estate Invest OÜ.

3. Kohustada L F (isikukood XXX) andma nõusolek (KRS § 341 lg 1 tähenduses) kanda ta

tagasi kinnisasja, mille registriosa nr on XXX, 3/7 kaasomandi osa omanikuna.

4. Kohustada L F (isikukood XXX) andma tahteavaldus (TsÜS § 68 lg 5 tähenduses)

asjaõiguslepingu sõlmimiseks, mille kohaselt L F lepib V K ja L K kokku selles, et

kinnisasi, mille kinnistusraamatu registriosa nr on XXX, läheb L F kuulunud 3/7

kaasomandi osas V K ja L K ühisomandisse.

5. Kohustada L F (isikukood XXX) andma nõusolek (KRS § 341 lg 1

tähenduses) kinnisasja, mille registriosa nr on XXX, omanikukande kustutamiseks, mille

järgi on kinnisasja omanik 3/7 kaasomandi osas L F, ning kanda kustutatud omaniku

asemele ühisomanikena V K (isikukood XXX) ja L K (isikukood XXX).

6. Kohustada Weber International Services OÜd (registrikood 14881820) andma

nõusolek (KRS § 341 lg 1 tähenduses) kinnisasjale, mille registriosa nr on XXX, Weber

International Services OÜ (registrikood 14881820) kasuks kinnistusraamatu IV jakku

1. kohale seatud hüpoteegi lõpetamiseks ja kustutamiseks.

7. Jätta menetluskulud Real Estate Invest OÜ, Weber International Services OÜ ja L F

kanda. Real Estate Invest OÜ, Weber International Services OÜ ja L F vastutavad

menetluskulude tasumise eest osavõlgnikena.

8. Välja mõista Real Estate Invest OÜlt V K ja L K kasuks menetluskulud 800,49 eurot.

9. Välja mõista Weber International Services OÜlt V K ja L K kasuks menetluskulud

800,49 eurot.

10. Välja mõista L F V K ja L K kasuks välja menetluskulud 1067,32 eurot.

11. Real Estate Invest OÜl, Weber International Services OÜl ja L F tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

630 lg 1 ja § 632 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

2(7)

2-24-16688

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagejate nõue ja põhjendused

1. V K ja L K (hagejad) esitasid 03.11.2024 Viru Maakohtule hagi Real Estate Invest OÜ

(kostja I), Weber International Services OÜ (kostja II) ja L F (kostja III) (kostjad) vastu

kinnistusraamatu ebaõigete kannete parandamiseks ja tahteavalduste andmiseks

kohustamiseks. Hagejad palusid kohustada kostjaid I ja III andma tahteavaldused

kinnisasja, mille registriosa nr on XXX, mille järgi on kinnisasja omanik kostja I,

omanikukande kustutamiseks, ning hagejate kinnisasja omanikena kinnistusraamatusse

kandmiseks, samuti kohustada kostjaid andma tahteavaldused kinnisasjale seatud

hüpoteegi lõpetamiseks ja kustutamiseks. Tahteavaldusi asendab kohtuotsus. Hagejad

palusid jätta menetluskulud koos lisanduva seadusjärgse viivisega solidaarselt kostjate

kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad ja kostja III Ida-Viru maakonnas XXX asuva kinnisasja

kaasomanikud. Kostja III müüs 25.06.2024. a müügi- ja asjaõiguslepinguga talle kuulunud 3/7

suuruse mõttelise osa kinnisasjast 7000 euro eest kostjale II. Hagejad said müügilepingust teada

26.06.2024. Hagejad teostasid ostueesõigust. Narva notar Sergei Nikonov tõestas 09.07.2024

ostueesõiguse teostamise avalduse ja edastas selle kostjatele. Hagejad kandsid müügihinna

notari deposiidikontole 15.07.2024. Kostjatele edastatud avalduses oli välja pakutud notari aeg

kinnistusraamatu kannete parandamiseks, kuid kostjad notari juurde ei ilmunud. Hagejatel on

kostja III müüdud kaasomandi osa osas ostueesõigus, nad on teostanud ostueesõigust

tähtaegselt ning kandnud notari deposiidikontole müügisumma. Kinnisasja müügileping on

sõlmitud hagejate ja kostja III vahel. Kinnisasjale on seatud hüpoteek kostja II kasuks. Hagejad

ei ole andnud nõusolekut hüpoteegi seadmiseks, mistõttu on see tühine. Hüpoteegiga on seotud

kõik kostjad, seega esitatakse hüpoteegikande muutmise nõue kõigi kostjate vastu. Hagejad

saatsid kostjale 12.08.2024 nõudekirja tahteavalduste andmiseks, kuid kostjad sellele ei

reageerinud. Hagejad tuginevad asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg-le 2, § 257 lg-le 3, § 2611 lg-

le 1, §-le 330 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg-le 1.

Kostjate seisukohad ja põhjendused

2. Real Estate Invest OÜ oli nõus omandiõiguse kustutamise ja hageja kinnisasja omanikuna

kinnistusraamatusse kandmisega. Kostja I nõustub hüpoteegi kustutamisega, kuid see saab

toimuda pärast seda, kui kostja I ja kostja II vahelisest laenulepingust tulenevad kohustused

on täidetud.

3. Weber International Services OÜ vaidles hagile vastu, kuid märkis, et on kompromissina

valmis andma nõusoleku kinnisasjale kostja II kasuks seatud hüpoteegi lõpetamiseks ja

kustutamiseks, kui kostja I tasub laenulepingust tulenevad kohustused.

4. L F ei tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid. Ta tõi välja, et hagi ei ole esitatud õige

isiku vastu ning tema osas tuleb menetlus lõpetada. Tema ja kostja I vaheline müügileping

kehtib, talle on tasutud müügihind. Omand on õigesti kostjale I üle läinud. Kuna kostja I

sai asja omanikuks, siis kostjal III ei ole hagejate ees kohustusi.

5. Asjas toimus 20.02.2026 istung, Kostja III istungile ei ilmunud, kuid kohus rahuldas

hagejate taotluse asja sisuliseks arutamiseks. Kostjad I ja II nõustusid hagejate nõuetega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(7)

2-24-16688

6. Kohus rahuldab V K ja L K hagi osaliselt.

7. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille kostjad võtsid omaks või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud nende avaldustest, mistõttu saab kohus lugeda need TsMS § 231 lg-te 2 ja

4 ning tõendite alusel tuvastatuks:

-

V K, L K ja kostja III kaasomandis oli vastavalt 4/7 ja 3/7 mõttelistes osades Ida-Viru

maakonnas XXX asuv kinnisasi, mille registriosa nr on XXX(dtl 7).

-

Kostja III ja kostja I sõlmisid 25.06.2024 lepingu, millega kostja III müüs kostjale I

kuulunud 3/7 mõttelist osa kaasomandist 7000 euroga kostjale I, samuti sõlmiti

asjaõiguslepingud kostja I kandmiseks kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna ning

kostja I ja kostja II leppisid kokku hüpoteegi seadmises kostja II kasuks 15 000 eurot

kohesele sundtäitmise allumise kokkuleppega.

Hüpoteek on seatud kostja I ja kostja II vahelise laenulepingu nr 2506/2024-1 tagamiseks (dtl

11–21).

-

Kostjale III kanti notari deposiidikontolt 25.06.2024 müügisumma 7000 eurot (dtl 56).

-

Hagejaid teavitati kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisest 26.06.2024 (dtl 10).

-

Hagejad avaldasid soovi ostueesõiguse teostamiseks, esitasid 09.07.2024 notariaalse

ostueesõiguse teostamise avalduse ning pakkusid notari juurde aja asjaõiguslepingu

sõlmimiseks 19.07.2024 kell 09.00 (dtl 35–37).

-

Hagejad tasusid 15.07.2024 notari deposiidikontole 7000 eurot (dtl 22).

-

Kostjad hageja ostueesõiguse teostamise avaldusele ega nõudekirjale ei reageerinud.

8. Hagejad nõuavad kostjate I ja III kohustamist anda tahteavaldused kinnistusraamatu

omanikukande kustutamiseks, mille järgi on kinnisasja omanik kostja I, ning hagejate

kinnisasja omanikena kinnistusraamatusse kandmiseks; samuti kostjate I–III kohustamist anda

tahteavaldused, et samale kinnisasjale kostja II kasuks seatud hüpoteek lõpetatakse ja

kustutatakse. Hagejate eesmärk on see, et nemad saaksid XXX kinnisasja, mille registriosa nr

on XXX, omanikuks kostja I asemel ning et samale kinnisasjale kostja III kasuks seatud

hüpoteek lõpetatakse ja kustutatakse. Hagejad tuginevad sellele, et neil on kinnisasja osas

ostueesõigus ja leiavad, et nad on seda kehtivalt teostanud.

9. VÕS § 244 lg 1 järgi loetakse ostueesõiguse teostamisel ostueesõigust omava isiku ja

müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis.

Ostjana on ostueesõiguslasel seega õigus esitada võlaõiguslikke nõudeid müüja vastu, sh nõuda

tema kohustuste täitmist VÕS § 108 järgi. Kinnisasja kaasomanike ostueesõigusel on

kolmandate isikute suhtes samane tähendus eelmärkega omandi üleandmise nõude tagamiseks.

AÕS § 63 lg 3 järgi on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kinnistusraamatusse kandmist

tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, kuid eelmärge ei takista

kannete tegemist kinnistusraamatusse. Seega on müüdud kinnisasja omandi üleandmine

esialgsele ostjale AÕS § 257 lg-le 3 ja § 63 lg-le 3 tuginedes tühine, kui see kahjustab

ostueesõiguse teostamist. Selle tagajärjeks on, et kinnisasja omanikuks on ikkagi müüja ning

ostueesõiguslane võib nõuda temalt omandi üleandmist müügilepingu alusel. See tähendab, et

ostueesõiguslane saab esitada võlaõiguslikud nõuded müüja kui oma lepingupoole vastu.

Ostueesõiguslasel on ostuhinna tasumise vastu võimalik saada kinnisasja omanikuks.

Ostueesõiguslane vajab kinnisasja omandi saamiseks kandenõusolekut nii ostjalt, kes on

ebaõigesti (kuna omandi üleandmine temale ei kehti) kantud kinnisasja omanikuna

kinnistusraamatusse, kui tahteavaldust ja kandenõusolekut kinnisasja tegelikuks omanikuks

4(7)

2-24-16688

olevalt müüjalt. Nõue esialgse ostja vastu on AÕS § 63 lg 5 ja § 65 järgne nõue

kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks ja selle sisuks on ostjalt kui puudutatud isikult

nõusoleku saamine paranduskande tegemiseks. Kinnisomandi üleandmiseks on vaja õigustatud

isikute käsutustehingut (asjaõiguslepingut) ja õigusmuudatuse kohta kande tegemist

kinnistusraamatusse (AÕS § 641) ning kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks ühepoolset

käsutustehingut (avaldust) ja kannet kinnistusraamatusse (AÕS § 642 lg 1). Kande tegemiseks

peavad olema asendatud nii käsutustehingu (asjaõiguslepingu) sõlmimiseks või tegemiseks

vajalik tahteavaldus ja kandenõusolek. Ostueesõiguslase kinnisasja omanikuks saamiseks on

AÕS § 641 järgi vajalik seega võõrandaja ja omandaja kokkulepe (asjaõigusleping) ja kande

tegemine kinnistusraamatusse. Kuna ostueesõiguslasel on ostjana VÕS § 208 lg 1 ja § 108 lg 2

järgi nõue müüja vastu omandi üleandmiseks, võib ta nõuda müüjalt selleks vajalike

tahteavalduste tegemist ning lähtudes TsÜS § 68 lg-st 5 ja TMS § 184 lg-st 1 ka nende

asendamist kohtuotsusega (vt RKTKo 20.06.2006, 3-2-1-13-06 p-d 22–28). Kehtiv

kinnistusraamatukanne kinnisasja asjaõigusega koormamiseks eeldab AÕS § 641 järgi kande

alusena kehtivat asjaõiguslepingut, kinnisasja koormanud isiku õigust käsutamiseks, st ta oli

kinnisasja omanik või tulenes käsutamise õigus omaniku nõusolekust või seadusest ning õiguse

kohta tehtud kehtivat kannet kinnistusraamatusse (RKTKo 09.04.2014, 3-2-1-18-14, p 26).

Kaasomaniku ostueesõigusel on eelmärke toime ning asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke

kandmist kinnistustraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab

või piirab (AÕS § 63 lg 3). Õigustatud isik saab nõuda alusetult seatud hüpoteegi lõpetamist ja

hüpoteegikande kustutamist AÕS § 63 lg 5, § 65 lg 1, § 257 lg 3 ja § 330 alusel. Kande

muutmiseks peab andma nõusoleku vaid isik, kelle õigusi kande parandamine puudutab (vt

RKTKo 14.12.2016, 3-2-1-115-16, p 19; 27.01.2010, 3-2-1-153-09, p 16; 07.04.2009, 3-2-

130.09, p 10).

10. Hagejad vajavad hagi eesmärgi saavutamiseks seega kostja I nõusolekut vaidlusaluse

kinnisasja omanikukande parandamiseks (kustutamiseks), kostja III nõusolekut kanda ta tagasi

kinnisasja kaasomandi osa omanikuna, kostja III tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks

hagejatega kinnisasja omandi üleandmiseks, kostja III nõusolekut kinnistusraamatu

omanikukande kustutamiseks ja hagejate omanikena kinnistusraamatusse kandmiseks, kostja II

nõusolekut kinnisasjale seatud hüpoteegi lõpetamiseks ja ebaõige hüpoteegikande

kustutamiseks. Eesmärgi saavutamiseks on sobivad järgmised taotlused:

-

Kohustada Real Estate Invest OÜd (registrikood 14788799) andma nõusolek (KRS § 341 lg

1 tähenduses) kinnisasja, mille registriosa nr on XXX, omanikukande kustutamiseks, mille

kohaselt on 3/7 kaasomandi osa omanik Real Estate Invest OÜ.

-

Kohustada L F (isikukood XXX) andma nõusolek (KRS § 341 lg 1 tähenduses) kanda ta

tagasi kinnisasja, mille registriosa nr on XXX, 3/7 kaasomandi osa omanikuna.

-

Kohustada L F (isikukood XXX) andma tahteavaldus (TsÜS § 68 lg 5

tähenduses) asjaõiguslepingu sõlmimiseks, mille kohaselt L F lepib V K ja L K kokku selles, et

kinnisasi, mille kinnistusraamatu registriosa nr on XXX, läheb L F kuulunud 3/7 kaasomandi

osas V K ja L K ühisomandisse.

-

Kohustada L F (isikukood XXX) andma nõusolek (KRS § 341 lg 1 tähenduses) kinnisasja,

mille registriosa nr on XXX, omanikukande kustutamiseks, mille järgi on kinnisasja omanik

3/7 kaasomandi osas L F, ning kanda kustutatud omaniku asemele ühisomanikena V K

(isikukood XXX) ja L K (isikukood XXX).

-

Kohustada Weber International Services OÜd (registrikood 14881820) andma nõusolek

(KRS § 341 lg 1 tähenduses) kinnisasjale, mille registriosa nr on XXX, Weber International

5(7)

2-24-16688

Services OÜ (registrikood 14881820) kasuks kinnistusraamatu IV jakku 1. kohale seatud

hüpoteegi lõpetamiseks ja kustutamiseks.

11. Pooltele on läbivalt olnud selge hagi eesmärk saada kostjatelt nõusolekud ja

tahteavaldused, mis on vajalikud ostueesõiguse teostamiseks ja selleks, et Ida-Viru maakonnas

XXX kinnisasja (registriosa nr on XXX) omanikuks oleksid hagejad ja et kinnisasjale seatud

hüpoteeki seal enam ei oleks. Taotluste täpsustamine, nagu need võiks olla toodud otsuse

resolutsioonis, poolte õigusi ei kahjusta.

12. Hagejatel oli kinnisasja kaasomanikena kinnisasja ostueesõigus (vt AÕS § 73 lg 1).

Hagejaid teavitati müügi- ja asjaõiguslepingust 26.06.2024 ning nad edastasid kostjatele

ostueesõiguse teostamise avalduse 09.07.2024. Hagejad teostasid ostueesõigust seega VÕS §-s

250 sätestatud kahekuulist tähtaega järgides. Ostueesõiguse teostamise avaldus on vastavalt

VÕS § 244 lg-le 5 samas vormis, mis müügileping. Seega on hagejad ostueesõigust kehtivalt

teostanud. Kostjad on kohustatud andma nõusolekud ja tahteavaldused, mis on vajalikud

omandi üleandmiseks hagejatele ning hüpoteegi lõpetamiseks.

13. Ekslik on kostja III käsitlus, et teda ei ole õige kostjaks pidada. Kuna ostueesõiguse

teostamise tõttu ei ole omand kostjale I üle läinud, saab vaid müüja anda omandi üle

ostueesõiguslasele ja nõusoleku omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus. Kinnisasja

käsutamine (hüpoteegi seadmine) on ostueesõiguse teostamise tõttu tühine, mistõttu puudus

kostjatel I ja II õigus kinnisasja käsutada (koormata) ning hüpoteegikanne on tehtud ebaõigesti.

Ebaõige hüpoteegikande parandamiseks on vaja vaid hüpoteegipidaja nõusolekut. Kostjad I ja

II saavad kasutada omavahelises suhtes laenulepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Kostjal I on õigus saada kinnisasja eest tasutud ostuhind notari deposiidikontolt asjaõiguslike

muudatuste tegemisel.

14. Hagejate nõuded kostja I vastu on eelnevat arvestades põhjendatud AÕS § 63 lg 5 alusel

koosmõjus AÕS § 257 lg-ga 3 ja § 73 lg-ga 2, kostja III vastu VÕS § 108 lg 2 alusel

koosmõjus § 208 lg-ga 1 ning § 244 lg-ga 1 ning kostja II vastu AÕS § 63 lg 5 alusel

koosmõjus AÕS § 257 lg-ga 3, §-ga 330 ja § 73 lg-ga 2.

15. Eelneva põhjal rahuldab kohus hagi. Hagi tuleb rahuldada osaliselt, sest hüpoteegikande

parandamise nõude saab esitatud vaid kostja II vastu.

16. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Osalise rahuldamise

põhjuseks olid ebaõigesti sõnastatud taotlused, kuid faktiliselt saavutasid hagejad hagi

eesmärgi. Seega puudub põhjus jätta menetluskulud osaliselt kostjate kanda. Kohus märgib

TsMS § 173 lg 4 ja § 165 alusel, et kostjad vastutavad menetluskulude tasumise eest

osavõlgnikena. Kohus jätab kostja I kanda 30% menetluskuludest, kostja II kanda 30%

menetluskuludest ning kostja III kanda 40% menetluskuludest. Hagejate nõuded kostjate vastu

erinevad. Kostja I ja kostja II olid valmis lõpetama asja kompromissiga, kostja III

kohtuistungile ei ilmunud, mistõttu ei olnud ka võimalik asja kokkuleppel lahendamine.

17. Hüvitatavad menetluskulud on kohtukulud ja kohtuvälised kulud, sh riigilõiv ja

lepinguliste esindajate kulud (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 144 p 1). Hagejad esitasid

menetluskulude nimekirja 03.11.2024, 14.07.2025 ja 25.02.2026 (dtl 6, 82, 115–116). Hageja

menetluskulud on riigilõiv 630 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3402,70 eurot (koos

käibemaksuga). Esindajal kulus toimingute tegemisele 13 tundi ja 15 minutit, sh 45 minutit

istungil osalemisele. Esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 170 eurot (lisandub käibemaks).

18. Hagejad on maksnud hagi esitamisel 630 eurot riigilõivu (dtl 103). See on põhjendatud

ja vajalik menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

6(7)

2-24-16688

19. Esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud tingimustele ning on esitanud TsMS §

176 lg-le 5 vastava kinnituse. Kohus peab lepingulise esindaja kulude suuruse

kindlaksmääramise taotlust lahendades hindama TsMS § 175 lg 1 järgi kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Hagejate menetluskulude nimekirjades kirjeldatud toiminguid võib pidada

vajalikuks ja põhjendatuks. Hagejate esindaja pidid koostama hagi, koguma tõendeid, suhtlema

esindatavatega, samuti vastama kostjate vastustele, valmistuma istungiks ning osalema istungil.

Kostjad I ja II tunnistasid hagi nõudeid kirjalikes seisukohtades üksnes osaliselt ega võtnud

enne istungit samme asja kohtuväliseks lahendamiseks. Hagejad andsid kostjatele võimaluse

lahendada asi kohtuväliselt juba enne kohtusse pöördumist.

20. Kohus nõustub kostjatega I ja II, et hagejate esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Hagiavalduse põhjendavas osas osaliselt korratakse asjaolusid. Hagejate taotlused

ei vastanud kohtuotsuse resolutsioonile ettenähtud nõuetele. Kohus peab hagi koostamise ja

esitamise põhjendatud ajaks koos kliendiga suhtlemisele ja nõustamisele ning analüüsile 5

tundi. Kostja kostjate vastustega tutvumisele ja sellele vastamise põhjendatud ajaks peab kohus

4 tundi.

Hagejad pidid kostjatele vastama, sest kostjad ei nõustunud nende nõuetega ega pakkunud

kompromissi. Istungil osalemise aeg vastab tegelikkusele. Põhjendatud aeg on seega kokku 9

tundi ja 45 minutit (5 + 4 + 0,75 = 9,75 tundi). Ajakulu 3,5 tunni ulatuses ei pea kohus

põhjendatuks. Lepingulise esindaja tunnitasu on küll kõrge, kuid see ei ole vandeadvokaadi

puhul ebatavaliselt kõrge. Hagejad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased,

mistõttu tuleb hüvitatava menetluskulu summa mõista välja käibemaksuga (TsMS § 178 lg 10).

Käibemaks oli 22% ajavahemikul 01.01.2024 – 30.06.2025 ning alates 01.07.2025 on see 24%.

Arvestades toimingute tegemise aega ja käibemaksumäära, on lepingulise esindaja kulud koos

käibemaksuga 2038,30 eurot (5 x 170 x 1,22 + 4,75 x 170 x 1,24 = 2038,30). Koos riigilõivuga

on hagejate vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 2668,30 eurot (2038,30 + 630 = 2668,30).

21. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt I hagejate menetluskulude

hüvitisena välja 800,49 eurot, kostjalt II 800,49 ja kostjalt III 1067,32 eurot.

22. Hagejate taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda nende poolt hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)