2-25-6804/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

20.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-6804

Kohtuasi

A.N hagi U.C vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.01.2026 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.C apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.N (isikukood XXX)

Kostja U.C (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta U.C apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19.01.2026 otsuse peale

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud U.C kanda. A.Nl ei ole ringkonnakohtu

menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

2-25-6804

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid

teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A.N (hageja) esitas 04.05.2025 Harju Maakohtule hagi U.C (kostja) vastu abielu

lahutamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on poolte vaheline kooselu lõppenud ning nad ei ela alates 2018.

aasta detsembrist koos. Hageja hinnangul on abielu jätkamine võimatu, hageja ja kostja

faktiline ja emotsionaalne kooselu on pöördumatult lõppenud. Hageja ei soovi kostjaga ühist

peret.

2. Kostjale toimetati hagi ja 06.05.2025 menetlusse võtmise määrus kätte 06.05.2025

isiklikult kättetoimetamise portaali kaudu. Kostja ei ole abielu lahutamise kohta oma

seisukohta esitanud. Samuti ei ilmunud kostja 14.07.2025 toimunud kohtuistungile. Pärast

seda ei ole maakohus kostjat kätte saanud. Seetõttu loeti kohtukutse 15.01.2026 toimuvale

istungile kostjale kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel 23.11.2025 Ametlike

Teadaannete kaudu. Kostja ei ilmunud taas kohtuistungile.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 19.01.2026 otsusega hagi ning lahutas abielu. Menetluskulud

jättis maakohus poolte endi kanda.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt lahutatakse abielu perekonnaseaduse (PKS) § 67

lg 1 kohaselt, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam pole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt

kaks aastat eraldi.

3.2. Maakohus tuvastas menetluses järgmist:

1) hageja ja kostja abielu sõlmiti 18.12.1976;

2-25-6804

2) hageja soovib abielu lahutada, sest abikaasade abielusuhted on lõppenud ning pooled

elavad 2018. aasta detsembrist eraldi.

3) pooltel ei ole enam kooselu ega perekondlikke suhteid.

4) kostja pole abielu lahutamise kohta arvamust avaldanud ega ilmunud ka asja

arutamisele.

3.3. Maakohus leidis, et vaidlustamata asjaoludel on hageja ja kostja abieluline kooselu

lõppenud. Hageja soovib abielu lahutada ning kostja ei ole abielu jätkamise vastu huvi üles

näidanud. Seega ei ole alust arvata, et kooselu on võimalik taastada. Poolte abielu on

pöördumatult lõppenud, mistõttu on PKS §-is 67 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks

täidetud ning hagi kuulub rahuldamisele.

3.4. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles selgitas, et ei saanud

kohtumenetluses tervislikel põhjustel osaleda ning maakohus ei ole teda seetõttu ära

kuulanud. Kostja leidis, et abielu tuleks lahutada pärast hageja ja kostja vaheliste varaliste

suhete lahendamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast

põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel

ülemääraseid menetluskulusid.

6. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p

12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks

olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018,

2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

7. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda kostja väited maakohtu otsusest erinevat lahendit teha.

Maakohus on menetluses õigesti tuvastanud PKS § 67 lg 1 abielu lõpetamise eelduste

esinemise. Hageja on selgelt väljendanud, et soovib abielu lahutada. Kostja ei ole maakohtu

menetluses oma seisukohta avaldanud, kuigi sai menetlusdokumendid ning kohtukutse kätte.

8. TsMS § 345 kohaselt, kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või

tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise

takistust põhistama. TsMS § 346 lg 2 esimese lause kohaselt kohaselt abieluasjas ja

2-25-6804

põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama,

välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Sama sätte lg 3

kohaselt tehakse isiklikult kohtusse ilmumise kohustus kutsega teatavaks menetlusosalisele

isiklikult, isegi kui ta on määranud endale menetluseks esindaja.

9. Toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus teinud kõik vajalikud menetlustoimingud, et

kostja elukohta välja selgitada ja talle menetlusdokumendid kätte toimetada. Kostjale

toimetati hagi ja menetlusse võtmise määrus 06.05.2025 kätte, kuid kostja ei esitanud hagile

vastust. Samuti ei ilmunud kostja 14.07.2025 istungile. Telefonivestluses 29.10.2025 kostja

oma kontaktandmeid ei avaldanud. Talle toimetati kohtukutse 15.01.2026 istungile kätte

TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Maakohtu menetluses ei ole kostja avaldanud, et ta ei

saanud tervislikel põhjustel asja arutamises osaleda. Kokkuvõttes ei ole maakohus

kolleegiumi hinnangul õigusliku ärakuulamise põhimõtet rikkunud.

10. Teiseks põhjendas kostja apellatsioonkaebust sellega, et enne abielu lahutamist oleksid

pooled pidanud lahendama omavahelised varaküsimused. Kolleegium selgitab vastuseks

sellele väitele, et PKS § 67 kohaselt ei ole abielu lahutamise eelduseks see, et poolte vahel on

enne abielu lahutamist lahendatud ka varaliste suhetega seotud küsimused.

11. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja apellatsioonkaebuses esile toonud väiteid ja

põhjendusi, mis annaksid aluse maakohtu lahendist erineva lahendi tegemiseks. Seetõttu tuleb

apellatsioonkaebuse menetlemisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda.

12. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest, ei ole kostjal apellatsioonimenetluses hagejalt väljamõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

13. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu ei ole vaja seda TsMS §

150 lg 1 p 2 alusel tagastada.

14. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)