1-26-12/26 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

F

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg, koht

25. veebruar 2026, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-12

Kohtukoosseis

kohtunik Sandra Kallas

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

Raino Kivimurru süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Rebecca Marie

Post

Süüdistatav

Raino Kivimurd

isikukood: 39209126022; asukoht: Tartu Vangla, XXX;

elukoht: XXX-i; haridus: XXX; töötab XXX ; emakeel:

XXX ; XXX kodanik

kriminaalkorras karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 24.

aprilli 2023. a otsusega KarS § 201 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18. kuni 20. oktoober

2024; loovutusvahistamine 25. september kuni 16.

november 2025; vahistamine alates 17. november 2025

Kaitsja

advokaat Anne Vissak (riigi õigusabi)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-

dest 306, 309 lg 3, 311 - 313, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Raino Kivimurd KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1

aasta 8 kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Raino Kivimurru kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 18. kuni 20. oktoober 2024, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja lugeda Raino

Kivimurru karistuseks 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 1 aasta 7 kuu 27 päeva pikkust

vangistust Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2023. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-5353

mõistetud ärakandmata 1 aasta 1 kuu 15 päeva (405 tundi üldkasulikku tööd) vangistuse

võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis Raino Kivimurrule liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud

12 päeva vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Raino Kivimurru karistuse kandmise algusajaks

25. september 2025, s.o tema kinnipidamisest.

5. Tühistada Raino Kivimurrule kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse

jõustumisel.

6. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Raino Kivimurrult riigituludesse

menetluskuluna sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 626

eurot 74 senti.

7. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata väljamõistetud menetluskulu 1955 euro 74 sendi

tasumine osade kaupa 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

Makseinfo

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS,

märkides ära viitenumbri ning selgituse “Raino Kivimurd, otsus nr 1-26-12, menetluskulud“.

Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber, mis on 99926700006570.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab teate

apellatsiooni esitamise soovi kohta, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav kohtu kantseleis hiljemalt 20. märtsil 2026.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

tervikuna avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

1. Raino Kivimurdu süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi selles, et

tema, olles varasemalt karistatud KarS § 424 lg 2 järgi Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2023. a

otsusega kriminaalasjas 1-23-2353 ja milline karistus ei olnud kustunud, juhtis uuesti, st

korduvalt 18. oktoobril 2024 kell 17.02 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas XXXX-

XXXXXX külas XXXX kinnistu juures mootorsõidukit Mazda 5 registreerimismärgiga XXX

XXX , olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,26 mg/l. R.

Kivimurd rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks,

kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Lisaks

eelnevale puudus R. Kivimurrul teo toimepanemise ajal juhtimisõigus, millega ta rikkus LS §

90 lg 1 p-i 1, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

2. Esmalt hindab kohus R. Kivimurrule KarS § 424 lg 2 järgi esitatud süüdistuse

põhjendatust (I) ning võtab seisukoha mõistetava karistuse osas (II). Viimaks otsustab kohus

menetluskulude hüvitamise (III).

(I)

3. Tõendid kattuvad asjaoludes, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas R. Kivimurd juhtis

mootorsõidukit Mazda 5 registreerimismärgiga XXX XXX ning selle üle ei ole ka vaidlust.

4. Tunnistaja T.P ütluste (tl 104 pöördel-105) kohaselt oli ta 18. oktoobril 2024 tööl koos

patrullpolitseinik S. Jiga ning said väljakutse, et võimalik joobes juht võib Põltsamaa vallas

XXXX-XXXXXX külas liikuda ning ühel hetkel nad nägidki sõidukit, mida kirjeldati.

Sõiduki peatasid nad XXXX-XXXXXX külas XXX kinnistu lähedal. Ta andis sõidukile

käega peatumismärguande. Sõiduk peatus, see oli Mazda. Roolis oli R. Kivimurd, kelle isiku

tuvastasid dokumendi alusel. Lisaks juhile oli autos veel üks meesterahvas, kes istus juhi

kõrvalistmel. See sündmus toimus õhtul kella viie paiku.

5. Süüdistatava ütluste (tl 106 pöördel-108) kohaselt 18. oktoobri 2024 õhtul pidas

politsei ta kinni XXXX-XXXXXX külas XXX kinnistul. Ta alustas sõitu Põltsamaalt

Terminali tankla lähedalt ning sõitis metsavaheteed pidi XXXX-XXXXXXsse, kus oli tema

naine, et naisega asjad selgeks rääkida. Vahemaa oli ca 2 km ning ühtegi autot talle vastu ei

tulnud. Temaga koos oli autos lapsepõlvesõber K.P. Sõidukiks oli Mazda, see oli naise oma,

sõiduk on müüdud.

6. Sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest (tl 36) nähtuvalt 18. oktoober 2024 kell 17.02

Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas XXXX-XXXXXX külas PPA patrullpolitseinik kõrvaldas

R. Kivimurru mootorsõiduki Mazda 5 registreerimismärgiga XXX XXX juhtimiselt LS § 91

lg 2 p-de 2, 3 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle

lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (punkt 2), kuna tal puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus (punkt 3) kuni asjaolude äralangemiseni.

7. Hinnates kogumis tunnistaja T.P ja süüdistatava ütlusi, sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsuses toodut, loeb kohus tõendatuks, et R. Kivimurd juhtis 18. oktoober 2024

kella 17.02 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas XXXX-XXXXXX külas XXXX kinnistu

juures mootorsõidukit Mazda 5 registreerimismärgiga XXX XXX I. Tunnistaja T.P ütluste

kohaselt toimus sündmus kella viie paiku õhtul. Süüdistatav ise ei ole sündmuse kellaaega

mäletanud, kuid ütles, et väljas oli siis valge. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest

nähtuvalt on R. Kivimurd kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 18. oktoober 2024 kell 17.02,

mistõttu sõiduki juhtimine pidi toimuma (vahetult) enne seda.

8. Tunnistaja T.P ütluste kohaselt oli juhi puhul ilmselgelt näha, et ta on joobes. Oli tugev

alkoholilõhn ning R. Kivimurru suhtumine oli liigselt sõbralik, ta rääkis nagu tuttavaga, ning

ta ei rääkinud selgelt. Esmalt kontrollis ta juhi joovet indikaatorvahendiga, see andis

positiivse näidu. Seejärel kontrollisid nad isiku joovet tõendusliku alkomeetriga, mis andis

tulemuseks 1,26 mg/l. Tõenduslik alkomeeter oli neil kohapeal sõidukis olemas. Autojuhil ei

olnud võimalik enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist süüa ega juua, ta oli koguaeg

nende silme all. Edasi toimetasid nad juhi Tartu Vanglasse.

9. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist (tl 35) nähtuvalt mõõdeti 18. oktoobril 2024 kella

17.17-17.24 ajal Põltsamaa vallas XXXX-XXXXXX külas tõendusliku alkomeetriga Dräger

Alcotest 9510 EE (taatlustunnistus TTRC-24/00084) R. Kivimurru väljahingatavas õhus

alkoholisisaldust ja lugemiks jäi 1,38 mg/l. Arvestades laiendmääramatust 0,12 mg/l, loeti

lõplikuks mõõtetulemuseks 1,26 mg/l. R. Kivimurd on allkirjastanud korrakaitseseaduse § 38

õigused (tl 34), millega on kinnitanud, et talle on selgitatud tema õigusi, toimingu põhjust ja

eesmärki ning on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga.

10. Süüdistatav on oma ütlustes tunnistanud, et ta tarvitas enne mootorsõiduki juhtima

asumist alkoholi. Ta alustas alkoholi tarvitamisega eelmise päeva õhtul laeva peal Soomest

Eestisse sõites, kus jõi ära ühe pudeli Vana Tallinnat. Laeva pealt läks edasi sugulase juurde

Põltsamaa lähedale, kus jõi rummi. Seejärel magasid mõned tunnid ning hommikul said

tuttavaga kokku, kes autos oli, ning jätkasid joomist. Jõid Vana Tallinnat ja rummi, kui palju,

ei oska öelda. Sõidu ajal alkoholi ei tarvitanud. Kui politsei ta XXXX kinnistu juures kinni

pidas, sai politsei kohe aru, et süüdistatav on alkoholijoobes. Seni kuni politsei tõenduslikku

alkomeetrit käima pani, lasti tal suitsu teha ning ta helistas naisele ja palus suitsu tuua. Ta jõi

veel autos viskit, mis seal oli, kõndis vabalt ringi, rääkis T.P-ga. Naine tõi suitsud. Kohapeal

läks üle poole tunni, siis toodi ta Tartusse. Süüdistatava sõnul tunnistaja valetab, et tal polnud

enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist võimalik juua, suitsetada. Uurijale ei rääkinud

sellest seetõttu, et tal on ärevus- ja paanikahäire ning tahtis ülekuulamiselt kiiresti lahkuda.

11. Kohus on eespool tuvastanud, et R. Kivimurd juhtis mootorsõidukit 18. oktoober 2024

kell 17.02. Kohtu hinnangul tõendavad tunnistaja T.P ütlused, süüdistatava ütlused ja

tõendusliku alkomeetri väljatrükk, et peale R. Kivimurru mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldamist kontrolliti tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldust ning see oli 1,26 mg/l.

Lõplik alkoholisisaldus R. Kivimurru väljahingatavas õhus on kindlaks tehtud tõendusliku

alkomeetriga mootorsõiduki juhtimise lõpetamisest ca 20 minutit hiljem sündmuskohal.

Kohus leiab, et R. Kivimurru ütlused, et peale sõiduki juhtimise lõpetamist ja enne joobe

tuvastamist tõendusliku alkomeetriga tarvitas ta sündmuskohal alkoholi (viskit), ei ole

usaldusväärsed ning on antud süü pisendamise eesmärgil. Seda eelkõige põhjusel, et R.

Kivimurd ei ole kohtueelses menetluses midagi sündmuskohal alkoholi tarvitamisest rääkinud

ning see on vastuolus tunnistaja T.P ütlustega, kelle kinnitusel R. Kivimurd oli neil kogu aeg

silme all ning tal polnud enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist võimalik süüa ja juua.

Kohus nõustub ka prokuröriga, et see on politsei tavapärane praktika, et enne isikul joobe

tuvastamist ei võimaldata isikul süüa ega juua. Samuti ei ole kohtul alust tunnistaja ütluste

usaldusväärsuses kahelda – tunnistaja ja süüdistatav on teineteisele võõrad isikud ning puudub

mõistlik põhjendus, miks peaks tunnistaja süüdistatava kohta valetama. R. Kivimurru ütlused,

et ta ülekuulamisel ei rääkinud sündmuskohal toimunud alkoholi tarvitamisest tema ärevus- ja

paanikahäirete tõttu ja soovist ülekuulamiselt kiiresti lahkuda, ei ole samuti usutavad. On

äärmiselt ebatõenäoline, et R. Kivimurd oleks niivõrd olulise asjaolu jätnud rääkimata. Kohtu

hinnangul R. Kivimurru selgitused, et ta alustas alkoholi tarvitamisega eelmise päeva õhtul,

jätkas tarvitamist öösel sõbra juures, seejärel jätkas alkoholi tarvitamist peale paari tundi

magamist hommikul, ning arvestades, et R. Kivimurd tarvitas vaid kanget alkoholi (Vana

Tallinn, mis on liköör, ja rummi), on tõenäoline, et see võib põhjustada sellist joovet nagu R.

Kivimurrul 18. oktoobril 2024 tuvastati. Seega leiab kohus, et mootorsõiduki juhtimise ajal,

s.o 18. oktoobril 2024 kell 17.02 oli R. Kivimurru väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,26

mg/l. R. Kivimurd juhtis mootorsõidukit joobeseisundis liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 mõttes,

mille kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas

õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. R. Kivimurd rikkus

liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

12. Alkoholisisaldus R. Kivimurru väljahingatavas õhus (1,26 mg/l) ei olnud piiripealne,

millest alates hakkab kriminaalvastutus. Alkoholisisalduse määr annab iseenesest juba alust

järeldusele, et R. Kivimurru tarbitud alkoholikogus ei saanud olla väike. Seda kinnitavad ka

R. Kivimurru ütlused tarvitatud alkoholi ja selle koguste kohta. Alkoholi tarvitamise aega ja

kogust (mis R. Kivimurru seisundist tulenevalt ei saanud olla väike) arvestades sai R.

Kivimurd ka ise aru, et on mootorsõidukit juhtima asudes lubamatus joobeseisundis. R.

Kivimurd on oma ütluses ka ise tunnistanud, et ta sai enne mootorsõiduki juhtima asumist aru,

et ta on joobes, kuid arvas, et suudab sõita ja ei ole ohtlik. R. Kivimurru sõnul oli tal soov

kohtuda oma naisega, et asjad selgeks rääkida. Kohtu arvates pani R. Kivimurd mootorsõiduki

alkoholijoobes juhtimise toime otsese tahtlusega, sest ta sai aru, et on lubamatus

joobeseisundis ning ta vähemalt möönis seda.

13. Liiklusregistri väljatrükist (tl 94) nähtuvalt on 25. oktoobril 2024 tehtud päring

liiklusregistrisse mootorsõiduki registreerimisnumbri XXX XXX järgi ning vastuseks on

saadud, et andmed puuduvad. Kohtuistungil R. Kivimurd selgitas, et see sõiduk oli xxx oma

ning see on müüdud. Liiklusregistri väljatrükist (tl 43) nähtuvalt on 25. oktoobril 2024 tehtud

päring liiklusregistrisse süüdistatava isikukoodi järgi ning vastuseks on saadud, et andmeid ei

leitud. Kohtuistungil prokurör selgitas, et see tõendab R. Kivimurru juhtimisõiguse

puudumist. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt oli R. Kivimurru juhtimiselt

kõrvaldamise põhjuseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine.

Süüdistatav on ka ise oma ütlustes kinnitanud, et Eestis tal juhtimisõigust ei ole. Soomes teeb

ta juhilube, jäänud on veel lõppastme eksam.

14. Liiklusseaduse § 94 lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud

või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtides 18. oktoober 2024

mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, rikkus R. Kivimurd

LS § 90 lg 1 p-i 1.

15. Karistusregistri teatis (tl 44-52) ja Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2023. a otsus

kriminaalasjas nr 1-23-2353 (tl 37-42) tõendavad, et R. Kivimurrul on kehtiv

kriminaalkaristus KarS § 424 lg 2 järgi (tegu toime pandud 15. oktoober 2022), mis tähendab,

et R. Kivimurd on 18. oktoobri 2024 mootorsõiduki joobes juhtimise pannud toime korduvalt

ning tema tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 424 lg 2 järgi.

16. R. Kivimurru teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

17. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et R. Kivimurd on toime pannud KarS § 424 lg 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo, tema käitumine oli õigusvastane ja süüline.

(II)

18. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuni

nelja-aastase vangistusega.

19. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel

arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2

kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega.

20. Kohus leiab, et R. Kivimurru süü on keskmine. Tema süüd suurendab asjaolu, et tema

joove on olnud suurem kui kriminaalne minimaalne joove. Samuti suurendab süüd asjaolu, et

ta juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, s.o ta pani

toime veel ühe liiklusseaduse rikkumise. Veel suurendab süüd, et sõidukis viibis samal ajal

kaasreisija, kelle elu ja tervist ta oma käitumisega potentsiaalselt ohustas. Samuti suurendab

süüd suures koguses kange alkoholi tarvitamise järgselt mootorsõiduki juhtima asumine

olukorras, kus süüdistatav sai ka ise aru, et ta on alkoholijoobes. Süüd vähendab sõiduki

juhtimine kõrvalteel, kus liiklustihedus on madalam kui mõnel põhimaanteel ning asjaolu, et

toimepandul ei olnud raskeid tagajärgi (keegi ei saanud viga ega kahju).

21. R. Kivimurru karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Erinevalt prokurörist leiab

kohus, et karistust kergendava asjaoluna on põhjendatud arvestada süü puhtsüdamlikku

kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Süüdistatav on kohtuistungil antud ütlustes oma tegu

kahetsenud ning leidnud, et selline tegu ei ole normaale. Kohtul ei ole alust süüdistatava

kahetsuse siiruses kahelda. Kuigi R. Kivimurd on oma süüd üritanud pisendada, ei välista see

toimepandu kahetsemist.

22. R. Kivimurdu tuleb karistada vangistusega, sest KarS § 424 lg 2 sanktsioonis

karistusena rahalist karistust ette nähtud ei ole.

23. Karistusregistri teatis, Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2023. a otsus, PPA Lõuna

prefektuuri 13. detsembri 2021. a otsus (tl 53-54), PPA Lõuna prefektuuri 7. märtsi 2023. a

otsus (tl 55-57) ja PPA Lõuna prefektuuri 22. augusti 2023. a otsus (tl 58-59) tõendavad R.

Kivimurru kehtivaid karistusi varasemate liiklusalaste rikkumiste (sh alkoholijoobes

mootorsõiduki juhtimise, juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise, kiiruse ületamise) eest.

Seega ei saa pidada R. Kivimurdu ka varasemalt õiguskuulekaks inimeseks. Pigem on näha, et

temale on omane toime panna erinevaid liiklusalaseid süütegusid.

24. Arvestades R. Kivimurru süü suurust, karistust kergendava asjaolu esinemist,

raskendavate asjaolude puudumist ning sedagi, et R. Kivimurd ei ole varasematest karistustest

järeldusi teinud, mõistab kohus R. Kivimurrule KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 1 aasta 8

kuud vangistust.

25. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 66-68) tõendab, et R. Kivimurd oli

kahtlustatavana kinni peetud 18.-20. oktoober 2024, s.o 3 päeva, millise aja arvestab kohus

KarS § 68 1g 1 alusel karistusaja hulka. Seega kuulub R. Kivimurrul kandmisele 1 aasta 7

kuud 27 päeva vangistust.

26. Karistusregistri teatis ja Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2023. a otsus kriminaalasjas nr 1-

123-2353 tõendavad, et R. Kivimurdu on karistatud vangistusega, mis asendati üldkasuliku

tööga, mille ta kohustus tegema 1 aasta 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest (jõustus 10.

mai 2023), s.o kuni 10. november 2024. Kohtueelne ettekanne (tl 60-63) tõendab, et eelnevalt

nimetatud kohtuotsusega määratud 480-st üldkasuliku töö tunnist on süüdistataval tehtud vaid

75 tundi, tegemata on 405 tundi. Kuna R. Kivimurd pani uue kuriteo toime 16. oktoobril

2024, on see toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal.

27. KarS § 69 lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue

kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö

tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse

vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule.

28. KarS § 65 lg 2 alusel suurendab kohus mõistetud 1 aasta 7 kuu 27 päeva pikkust

vangistust Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2023. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-5353 mõistetud

ärakandmata 1 aasta 1 kuu 15 päeva (405 tundi üldkasulikku tööd) vangistuse võrra ja

mõistab kohtuotsuste kogumis R. Kivimurrule liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 12 päeva

vangistust.

29. Mõistetud liitkaristust ei pea kohus võimalikuks üldkasuliku tööga asendada. Seda

põhjusel, et KarS § 69 lg 1 võimaldab kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle

üldkasuliku tööga, kuid R. Kivimurru vangistuse pikkus on üle kahe aasta. Samuti leiab

kohus, et R. Kivimurrule mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ega ka

vangistusest tingimisi kasvõi osaline vabastamine ei ole põhjendatud ka tema varasema

käitumise tõttu. R. Kivimurdu on Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2023. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-23-2353 juba analoogilise rikkumise, s.o mootorsõiduki korduva joobes juhtimise, eest

vangistusega karistatud, mille kohus asendas üldkasuliku tööga. Kuid R. Kivimurd ei teinud

mõistetud karistusest vajalikke järeldusi, ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid (probleemid

registreerimiskohustuse täitmisel, rikkus alkoholi tarvitamise keeldu) ja hoidus tahtlikult ja

teadlikult kõrvale üldkasulikust tööst ning pani toime uue kuriteo. Samuti on tal läbimata

määratud sotsiaalprogramm. Lisaks eelnevale hoidis R. Kivimurd tahtlikult ja teadlikult

eemale eelmise karistuse täitmisele pööramise menetlusest ning samuti käesolevast

kriminaalmenetlusest. Käesolevas menetluses kuulutati R. Kivimurd tagaotsitavaks (tl 69-71)

ning kohaldati tõkendit vahistamine (tl 72-80). R. Kivimurd tabati Soomes.

30. Sellise käitumise põhjuseks on R. Kivimurd toonud perekondlikud probleemid ja oma

tervisliku seisundi, kuid ükski neist ei õigusta ära kadumist ja kättesaamatuks jäämist. Kohtu

hinnangul on R. Kivimurd näidanud end inimesena, keda ei saa usalda, mistõttu ei ole kohtul

usku, et R. Kivmurd tahaks ja suudaks edaspidi teha üldkasulikku tööd ja täita

käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kohus juhib tähelepanu sellele, et R. Kivimurrule anti

varasemalt võimalus kanda karistust vabaduses, kuid R. Kivimurd sellist võimalust ei

hinnanud. Arvestades ka eeltoodut, on kohus seisukohal, et R. Kivimurd võib seetõttu ka

edaspidi jääda kättesaamatuks, seda eriti olukorras, kus ta leiab vähemalt enda jaoks sobiva

põhjenduse, miks on kõik muu olulisem kui karistuse kandmine. Erinevate kontrollnõuete- ja

kohustuste täitmine, sh elektroonilisele valvele allumine, korrektselt ei ole R. Kivimurru

puhul tõenäoline ega muudaks ka tema edasist käitumist. Käesoleva otsuse aluseks oleva teo

pani ta toime üldkasuliku töö tegemise ajal, mil talle oli määratud ka mitmeid kohustusi.

Vaatamata sellele jätkas ta süütegude toimepanemisega.

31. Sirene vormist nähtuvalt (tl 85-88) peeti R. Kivimurd Soome Vabariigis kinni 25.

septembril 2025. Kinnipidamisprotokollist (tl 89) nähtuvalt peeti R. Kivimurd Tallinna

Sadamas kinni 17. november 2025 ning anti üle Tallinna Vanglale. KarS § 68 lg 1 alusel

arvestab kohus R. Kivimurru karistuse kandmise aja algust alates tema Soome Vabariigis

kinnipidamisest, s.o alates 25. septembrist 2025.

32. Kuna kohus mõistab R. Kivimurrule liitkaristuseks reaalse vangistuse, tuleb tema

suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

(III)

33. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

34. Süüdistatava menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras

määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 59,53 eurot (tl 90-91) ja 104,16 eurot (tl 92-93)

ning määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 463,06 eurot (tl 101-103), kokku 626,74 eurot.

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel lisandub süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse kuulutamise

ajal on sundraha suuruseks 1329 eurot. Seega on R. Kivimurru menetluskulud kokku 1955,74

eurot.

35. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitab

süüdimõistetu ositi. Kohtu arvates on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda

menetluskulud ositi kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

36. Kohtu hinnangul ei ole süüdistataval võimalik menetluskulusid ühe korraga tasuda.

Süüdistatav viibib vahi all ning kohtuotsuse jõustumisel asub ta reaalset vanglakaristust

kandma, mis tähendab, et tal ei ole lähiajal võimalik varasemal töökohal jätkata. R. Kivimurru

peres kasvab kuus last, kellele tuleb ülalpidamist anda. Samas on süüdistatava puhul tegemist

töövõimelise isikuga, mistõttu ei ole tal takistusi töökoha leidmiseks ja sissetuleku saamiseks

edaspidi. Menetluskulude ositi tasumise võimaldamisel ei määra kohus R. Kivimurrule

kindlat osamakse suurust. Eelnev tähendab, et R. Kivimurd saab ise otsustada, kui tihti ja mis

summas osamakseid ta menetluskulude katteks tasub, kuid oluline on, et 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest oleksid menetluskulud täielikult tasutud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra Kallas

Kohtunik