1-25-6644/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi 1-25-6644

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-6644

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Cristhine Kõrge

Natalija Mehh

Prokurör

Laura Liisa Mölder

Süüdistatav

Aleksei Matvejev, isikukood 38012130245, viibib XXX

(ema elukoht XXX); XXX kodakondsus, XXX, emakeel:

XXX, XXX; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati

Harju Maakohtu 25.08.2023 otsusega nr 1-23-4365 KarS § 199 lg 2 p 9

ja § 424 lg 2 järgi liitkaristusega KarS § 65 lg 2 järgi vangistusega 2

aastat 3 kuud. Koheselt kuulus ärakandmisele 3 kuud vangistust,

ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 aastat, jäeti tingimisi täitmisele pööramata

2 aasta ja 4-kuulise katseajaga.;

Tõkend - KrMS § 217 alusel kinni peetud 11.08.2025,

vahistatud 12.08.2025 määrusega. 28.11.2025 antud kohtu

alla, tõkend vahistamine jäetud muutmata.

Kaitsja

Liis Suik

Menetluse liik

Lühimenetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 238 lg 1

p 4 ja lg 2, § 311 ja § 313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Aleksei Matvejev KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista

karistuseks vangistus 1 aasta 10 kuud.

2. Süüdi tunnistada Aleksei Matvejev KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks

vangistus 2 aastat.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades kergemat karistust raskeimaga, mõista

liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

4. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku)

võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.

5. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 25.08.2023

otsusega nr 1-23-4365 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 2

aastat ning mõista Aleksei Matvejevile liitkaristuseks vangistus 4 aastat.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja

karistusaja algust lugeda alates Aleksei Matvejevi kinnipidamisest, s.o alates

11.08.2025.

7. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

8. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: karistuse määramisel

arvestatud kergendava asjaoluna kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi.

9. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: vargusega tekitati varalist kahju

kannatanutele järgmiselt:

9.1 XXX OÜ-le summas 799,99 eurot;

9.2 G. G. summas 315 eurot;

9.3 M. M. summas 240 eurot;

9.4 A. K. summas 200 eurot;

9.5 A. R. summas 412 eurot;

9.6 D. G. summas 350 eurot;

9.7 R. O. solidaarselt koos M. I. summas 558 eurot;

9.8 O. T. summas 300 eurot.

9.9 M. R. summas 400 eurot, kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovinud.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4; VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel:

10.1

Rahuldada kannatanu XXX OÜ poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista

Aleksei Matvejevilt XXX OÜ kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes

summas 799.99 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu XXX OÜ

arvelduskontole nr XXX, XXX.

10.2

Rahuldada kannatanu G. G.i poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista

Aleksei Matvejevilt G. G.i kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes

summas 315 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu G. G.i arvelduskontole

nr XXX, XXX.

10.3

Rahuldada kannatanu M. M. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista

Aleksei Matvejevilt M. M. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes

summas 240 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu M. M. arvelduskontole

nr XXX, XXX.

10.4

Rahuldada kannatanu A. K.u poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista

Aleksei Matvejevilt A. K.u kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes

summas 200 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu A. K.u arvelduskontole

nr XXX, XXX.

10.5

Rahuldada kannatanu A. R. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista

Aleksei Matvejevilt A. R. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes

summas 412 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu A. R. arvelduskontole

nr XXX, XXX.

10.6

Rahuldada kannatanu M. T. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista

Aleksei Matvejevilt M. T. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes

summas 170 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu M. T. arvelduskontole

nr XXX, XXX.

10.7

Rahuldada kannatanu D. G. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista

Aleksei Matvejevilt D. G.i kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes

summas 350 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu D. G.i arvelduskontole

nr XXX, XXX.

10.8

Rahuldada kannatanu O. T. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista

Aleksei Matvejevilt O. T. kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes

summas 300 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu O. T. arvelduskontole

nr XXX, XXX.

10.9

Rahuldada kannatanu R. O. poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista

Aleksei Matvejevilt solidaarselt koos M. I. R. O. kasuks välja tsiviilhagi

varalise kahju nõudes summas 558 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu

R. O. arvelduskontole nr XXX, XXX.

11. Menetluskulud: KrMS § 175; § 179 lg 1 p 1; § 180 alusel välja mõista Aleksei

Matvejevilt menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav

sundraha 2215 eurot, Narkootilise aine ekspertiisi nr 25E-AN01062-01 kulu 134

eurot, DNA ekspertiisi kulu summas 630 eurot, kaitsja tasud kohtueelses

menetluses kogusummas 1322.40 eurot ja kohtumenetluses 133.92 eurot, s.o

kaitsekulutused kokku 1456.32 eurot.

12. Menetluskulusid kogusummas 4435.32 on Aleksei Matvejevil võimalik tasuda 12

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis,

EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV

pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida

„Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik

märkida viitenumber 99926700002273.

13. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude

tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbritega Aleksei Matvejevile ka

kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

14. Asitõendid:

-

11 DVD-d ja CD-d videosalvestistega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja

materjalide juurde;

-

Aleksei Matvejevi kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Samsung koos

kõnekaardiga, mis on edastatud Tallinna Vanglasse Aleksei Matvejevi isiklike asjade

juurde lisamiseks - tagastada Aleksei Matvejevile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel;

-

Narkootilise aine ekspertiisist järele jäänud object on jäetud narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel EKEI keemiaosakonda.

Edasikaebamise kord

Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest, s.o 20.03.2026. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja

võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisest. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistus

Aleksei Matvejevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja

keda on selle eest karistatud 25.08.2023 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, uuesti

15.09.2023 ajavahemikul kell 14:53–14:56 võttis XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil M. M. tõukeratta Xiaomi Mi M365 väärtusega 240 eurot. Vargusega tekitas M. M.

varalist kahju summas 240 eurot.

Samuti tema 21.09.2023 kella 14:41 paiku võttis XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil M. R.e tõukeratta Mi Electric Scooter väärtusega 400 eurot. Vargusega tekitas M. R.

varalist kahju summas 400 eurot.

Samuti tema 21.09.2023 kella 15:00 paiku XXX asuva XXX tagumisest rattaparklast võttis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil G. G. kuuluva lukustatud musta värvi jalgratta

Corelli-Snoop maksumusega 300 eurot. Varguse käigus lõhkus Aleksei Matvejev rattaluku

maksumusega 15 eurot. Kokku tekitati vargusega kannatanule G. G. varalist kahju summas 315

eurot.

Samuti tema 21.09.2023 kell 16:38 paiku XXX asuva XXX eest rattaparklast võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX OÜ-le kuuluva lukustatud elektrilise tõukeratta Segway

Ninebot Max maksumusega 799,99 eurot. Vargusega tekitas XXX OÜ-le varalist kahju summas

799,99 eurot.

Samuti tema 21.07.2024 ajavahemikul kell 20:46-20:49 XXX võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil A. K. kuuluva tõukeratta Xiaomi Mi Electric Scooter PRO 2 väärtusega 200

eurot. Vargusega tekitas A. K. varalist kahju summas 200 eurot.

Samuti tema 09.07.2025 kella 18:55 paiku tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos eeluurimisel

tuvastamata isikuga grupis XXX võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

rattaparklast D. G. kuuluva jalgratta Merida Crossway 100 (seerianumber XXX) maksumusega 340

eurot koos rattalukuga maksumusega 10 eurot. Ratta ja rattaluku vargusega tekitatud D. G. 350 euro

väärtuses varalist kahju.

Samuti tema 15.07.2025 ajavahemikul kell 02:27-04:27 võttis XXX asuvast XXX rattaparklast

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX rattaparkla posti külge lukustatud O. T.

kuuluva punast värvi jalgratta Merida Urban väärtusega 300 eurot. Vargusega tekitas O. T. varalist

kahju summas 300 eurot.

Samuti tema 17.07.2025 ajavahemikul kell 04:05-04:16 ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos M. I.

tungides sisse XXX asuva kortermaja trepikotta võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil R. O. kuuluvalt elektrijalgrattalst Crescent ära kaasaskantava suure mahutabusega aku

LG BAFANG (48 V750 W 25Ah) väärtusega 558 eurot.

Samuti tema 24.07.2025 kella 20:09 paiku võttis XXX asuva kaupluse XXX ees asuvast

rattahoidjast rattaluku lõhkumise teel M. T.ile kuuluva elektrilise tõukeratta GPad Joyride Eco (S/N:

XXX) hetkeväärtusega 150-200 eurot koos rattalukuga maksumusega 20 eurot. Vargusega tekitatud

M. T.ile vähemalt 170 euro väärtuses varalist kahju.

Samuti tema 29.07.2025 kella 04:20 paiku tungis lukustuse eemaldamise teel XXX asuva maja

trepikotta, kus võttis rattaluku lõhkumise teel rattahoidjast A. R. kuuluva jalgratta Kross Hexagon

5.0 S (raami number XXX) maksumusega 399 eurot. Varguse käigus lõhkus ta rattaluku väärtusega

13 eurot. Kokku tekitas ta kannatanule ratta vargusega kahju summas 412 eurot.

Seega Aleksei Matvejev pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis, sissetungimisega ja

süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aleksei Matvejevit süüdistatakse selles, et tema käitles suures koguses narkootilist ainet

ebaseaduslikult. Nimelt valdas ja hoidis ta ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet

metonitaseeni eeluurmisel tuvastamata ajast alates kuni 11.08.2025 kella 11:30ni, mil ta aadressil

XXX kahtlustatavana kinni peeti ning kinnipidamisel võeti temalt ära minigripp kilekott, milles 4

foolium voldikut pruuni ainega kogumassiga 0,17 grammi ning aine sisaldab 1,6% metonitaseeni,

aines sisaldub 0,0027 grammi metonitaseeni.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3

kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine,

pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit

rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või

teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-is ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Metonitaseen kuulub NPALS § 3-1 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai

2005. a määrusega nr 73 vastu võetud määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad

ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab

joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 0,0013

grammist metonitaseenist.

Seega pani Aleksei Matvejev oma tahtliku tegevusega toime narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlus kohtus

Prokurör avaldas 21.01.2026 istungil süüdistuse sisu ja andis ülevaate tõenditest. A. Matvejevil on 2

kehtivat kriminaalkaristust lisaks väärteokaristusele ning ta viibib katseajal. Prokurör taotles A.

Matvejevile määrata KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 toimepanemise eest karistuseks vangistus 1 aasta 10

kuud ja KarS § 184 lg 1 toimepanemise eest taotles prokurör vangistust 2 aastat.

Kannatanud jäid oma esitatud hagide juurde.

Aleksei Matvejev selgitas, et süüdistuse kokkuvõte on temale arusaadav. Süüdistatav tunnistas oma

süüd. Võttis omaks ka tsiviilhagid, leides, et need on põhjendatud. Kui ta vabaneb vanglast soovib

asuda rehabilitatsiooni teenusele ning asuda tööle, millised pakkumised talle on juba tehtud

asfalditehasesse asfalteerijana. A. Matvejev tunnistas, et tal on sõltuvus narkootilistest ainetest ning

ravile soovib asuda seoses sõltuvusega. Samuti selgitas, et varastas kuna temalt nõuti võlgade

tasumist, mitte seoses sõltuvuse toitmiseks. Kahetses tehtut. A. Matvejev nõustus prokuröri

argumentidega. A. Matvejevi sõnul on ta end pannud kirja anonüümsete narkomaanide gruppi.

Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, tegudele on antud õige kriminaalõiguslik hinnang ja

süüdistusaktis nimetatud tõendid on lubatavad ja asjakohased. Puudub vaidlus, kas on teod toime

pannud või mitte. A. Matvejev tunnistab ja kahetseb ning ka tõendid kinnitavad, et süüdistus on

põhjendatud. Põhiküsimuseks on isikule mõistetav karistus. Kuivõrd tal on kehtivad

kriminaalkaristused, uued teod on toime pandud katseajal, leiab kaitsja, et karistuse mõistmisel

tuleb arvestada seda, et see peaks mõjutama A. Matvejevit õiguskuulekuse suunas, et ta uusi

õigusvastaseid tegusid toime ei paneks. A. Matvejevi puhul on kaitsja hinnangul väga oluline, et tal

on olemas visioon millega ta hakkab tegelema pärast vangistusest vabanemist. On positiivne ka

asjaolu, et ta soovib minna ravile, et tegeleda oma sõltuvusprobleemiga. Materjalidest nähtub, et ta

kuritarvitab narkootilisi aineid ning üks kuritegu on ka otseselt sellega seotud. Kaitsja hinnangul on

prokuröri taotletud karistus liialt range, eriti KarS § 184 lg 1 eest. Kuna A. Matvejevi puhul oli

leitud aine kogus vastav ühele doosile ning see kogus mis temalt leiti oligi tema enda tarbimise

jaoks. Seda tuleks arvestada ning karistus mõista pigem miinimumlähedane. Menetluskulude osas

taotles kaitsja, et täies ulatuses ei ole põhjendatud kuna sissetulekud puuduvad ja tasuda on vaja ka

tsiviilhagid.

Kohtu põhjendused

1. 15.09.2023 kl 15:53-14:56 toimepandud vargus

1.1 Objektiivne koosseis:

Varguse objektiks on elektritõukeratas Xiaomi Mi M365, mis on võõras vallasasi. Kannatanu M. M.

süüteoteate ja ütluste kohaselt varastati tõukeratas 15.09.2023 ajavahemikul 14:53-14:56 aadressil

XXX asuva maja juurest. Kannatanu oli tõukeratta lukustanud kella 10:30 paiku, kella 18:00 paiku

avastas, et tõukeratas on varastatud, rattahoidja külge oli rippuma jäänud ainult lukk. Lisana on

kannatanu esitanud elektritõukeratta ostuarve, millest nähtub, et vargusega tekitati kannatanule

varaline kahju 240 eurot.

Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos

videosalvestisega. Salvestisest nähtub, kuidas ajavahemikul 15.09.2023 kella 14:53–14:56 musta

särgi ja lühikeste siniste pükstega meesterahvas tegutseb tõukeratta juures ja lahkub sellega. On

tuvastatud, et mees videos on A. Matvejev.

Antud tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kuna see on toime pandud

süstemaatiliselt. A. Matvejev on varem korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest, viimati

Harju Maakohtu 25.08.2023 otsusega nr 1-23-4365 just süstemaatiliste varguste eest. Käesolev

episood leidis aset vaid 9 päeva pärast eelnimetatud kohtulahendi kuulutamist, ajal, mil kohtulahend

polnud veel jõustunud kuid A. Matvejev viibis talle määratud 2-aastasel ja 4-kuulisel katseajal. Uue

varguse toimepanemine nii lühikese aja jooksul pärast süüdimõistmist kinnitab, et vargused ei ole

juhuslikud, vaid moodustavad sisulise süsteemi ja on elustiili osa.

1.2 Subjektiivne koosseis:

A. Matvejev tegutses antud episoodis kavatsetusega. Kuigi A. Matvejev kasutas õigust mitte anda

enda vastu ütlusi, on tema tahtlus ja eesmärk tuletatavad objektiivsetest asjaoludest. Isik, kes

läheneb võõrale lukustatud tõukerattale, vabastab selle lukust ja sõidab sellega minema, teab, et

tegemist on võõra asjaga, ja tahab selle oma valdusesse võtta. Täidetud on ka ebaseadusliku

omastamise eesmärk, kuna A. Matvejev soovis asja omaniku valdusest püsivalt eemaldada ja

asuda asjaga omanikusarnasesse seisundisse. Arvestades asjaolu, et A. Matvejev oli alles hiljuti

karistatud 20 sarnase varguse episoodi eest, oli ta täielikult teadlik oma tegevuse keelatusest.

Vargus on toimepandud ka 9 päeva peale kohtulahendi kuulutamist, seega see ilmsetab, A.

Matvejevi tahtlus oli suunatud uute varaliste hüvede ebaseaduslikule hankimisele varguste kaudu,

täites varguse subjektiivse koosseisu tunnused.

2.

21.09.2023 kl 14:41 toimepandud vargus:

2.1 Objektiivne koosseis:

Varguse objektiks on kannatanu ütluste kohaselt hallikas-valge elektritõukeratas Mi Electric

Scooter 3, mis on võõras vallasasi. Kannatanu M. R. on esitanud süüteoteate, mille kohaselt

varastati 21.09.2023 kella 14:41 ajal XXX juurest temale kuuluv elektritõukeratas väärtusega 400

eurot. Kannatanu ütlused kinnitavad, et tõukeratas oli lukustatud poja poolt turvakaabliga

koolimaja juures asuva posti külge. Tõukeratast olevat nähtud veel kl 14:25, kuid kella 14:45

paiku tõukeratast enam ei olnud. Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab asitõendi

vaatlusprotokoll koos videosalvestisega, millest nähtub, kuidas kell 14:41 tumeda kampsuni ja

lühikeste siniste teksapükstega meesterahvas avab lukustatud tõukeratta ja lahkub sellega. See

tegevus vastab valduse murdmisele ja uue valduse kehtestamisele, kuna varguse toimepanija

kõrvaldas takistuse ja saavutas asja üle faktilise võimu. Elektritõukeratta turuväärtus - 400 eurot

ületab KarS § 199 lg 1 kohaldamiseks vajaliku määra.

A. Matvejev on varasemalt karistatud isikuks.

Antud tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kuna see on toime pandud

süstemaatiliselt. A. Matvejev on varem korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest (vt ka

käesoleva lahendi p 1.1).

2.2 Subjektiivne koosseis:

A. Matvejev tegutses antud kuriteo toimepanemisel kohtu hinnangul kavatsetult. Kuigi A.

Matvejev kasutas kahtlustatavana ülekuulamisel õigust ütlusi mitte anda, on tema tahtlus tuletatav

objektiivsetest asjaoludest ning ka sellest, et kohtuistungil tunnistas ta teo toimepanemist

täielikult. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv sihipärane ja ettevalmistatud tegevus – lukustatud

asja juurde minemine, lukustuskaabli läbilõikamine ja asjaga kohene lahkumine – kinnitab, et ta

soovis teadlikult võõra valduse lõpetada. A. Matvejev teadis, et tema poolt hõivatav

elektritõukeratas on võõras vallasasi ja ta ei tohi seda võtta kuna see ei kuulunud talle ja teiseks oli

ratas ka lukustatud posti külge ilmse eesmärgiga säilitada tõukeratta valdus. A. Matvejevi

käitumine oli suunatud otseselt varguse toimepanemisele, ta soovis ja püüdis saavutada võõra asja

oma valdusse saamist, tegutsedes seeläbi kavatsetult.

3.

21.09.2023 kl 15:00 toimepandud vargus:

3.1 Objektiivne koosseis:

Varguse objektiks on musta värvi jalgratas Correli-Snoop, mis on võõras vallasasi. Kannatanu G.

G. esitas süüteoteate, mille kohaselt varastati 21.09.2023 kella 15:00 paiku XXX parklast temale

kuuluv jalgratas väärtusega 300 eurot. Kannatanu ütlused kinnitavad, et ta lukustas jalgratta XXX

asuvasse parklasse, mis tähendab, et asja üle säilis omaniku valdus, mida kaitses ka füüsiliselt

rattalukk. Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab kohtule esitatud asitõendi

vaatlusprotokoll koos videosalvestisega. Salvestisest nähtub, kuidas kell 15:00 tumeda jope ja

lühikeste siniste teksapükstega meesterahvas, kes hilisemalt tuvastatud kui A. Matvejev tegutseb

ratta juures, murrab valduse ja sõidab rattaga minema. Sellega kehtestas A. Matvejev uue valduse,

saavutades asja üle tegeliku võimu. Kannatanule tekitatud kahju ratta varguse ja luku lõhkumisega

on kokku 315 eurot.

Tegu on toime pandud süstemaatiliselt. Arvestades, et A. Matvejev pani selle varguse toime samal

päeval vaid 19 minutit pärast eelmist episoodi asukohas XXX, viibis katseajal ja on varem

sarnaste tegude eest karistatud, on tegemist selge kuritegeliku käitumismustriga, mis vastab

süstemaatilisuse tunnustele (vt ka käesoleva lahendi p 1.1).

3.2 Subjektiivne koosseis:

Subjektiivsest küljest on kohus seisukohal, et A. Matvejev tegutses kavatsetult. Tahtlust kinnitab

asjaolu, et A. Matvejev tunnistas kuriteo toimepanemist. Kuigi A. Matvejev on kohtueelselt

andnud selgitusi, nagu oleks ta teinud rattaga vaid proovisõitu ja jättis selle hiljem tänavale maha,

tuleb selliseid ütlusi pidada ennast õigustavateks ning need ei välista kohtu hinnangul

ebaseadusliku omastamise eesmärki. Karistusõiguslikult on omastamise eesmärk täidetud, kui isik

soovib käituda asjaga kui enda omaga ning suhtub omaniku kestvasse ilmajätmisse vähemalt

mööndavalt. A. Matvejevi käitumine, tegutsedes sihipäraselt otsides võõrast vara, mida on

võimalik lukustuse murdmise teel hõivata, lükkab ümber väite juhuslikust proovisõidust. Kohtu

hinnangul on tegemist kavatsetud tegevusega, mille eesmärk on hõivata võõrast vara ja pöörata

asja väärtus enda kasuks. Versioon, et A. Matvejev jättis ratta hiljem suvalisse kohta ei ole

kinnitatav mitte ühegi tõendiga ning puuduvad ka igasugused täpsustavaid asjaolud mis

võimaldaks hinnata nende ütluste paikapidavust.

4.

21.09.2023 kl

16:38

toimepandud vargus:

4.1 Objektiivne koosseis:

Selles episoodis on varguse objektiks elektritõukeratas Segway Ninebot MAX, mis on võõras

vallasasi. M. Š. süüteoteate ja e-kirjade ning lisatud ostuarve kohaselt kuulub tõukeratas firmale

XXX OÜ. Tunnistaja M. Š. ütlustest nähtub, et ta lukustas tõukeratta 21.09.2023 Tallinnas

aadressil XXX asuva XXX ees asuvasse rattaparklasse, samal õhtul ca kl 20:00 avastas, et

tõukeratast pole. Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll

koos. Salvestisest nähtub, kuidas kell 16:38 tumeda jaki ja lühikeste siniste teksapükstega

meesterahvas tegutseb sihipäraselt jalgrataste vahel, murrab valduse, võtab elektritõukeratta ja

lahkub sellega sündmuskohalt. On tuvastatud, et isikuks turvakaamera salvestisel osutus A.

Matvejev. Sellega kehtestas A. Matvejev uue valduse, saavutades asja üle tegeliku võimu.

Tõukeratta väärtuseks on 799 eurot, selles ulatuses tekitas A. Matvejev kannatanule varalise kahju.

Tegu on toime pandud süstemaatiliselt. Ei saa tähelepanuta jätta, et tegemist on A. Matvejevi

kolmanda varguse episoodiga 21.09.2023 pärastlõunal, eelnevad vargused tuvastatud kell 14:41 ja

15:00. See on järjekordne kinnitus A. Matvejevi väljakujunenud harjumusele liikuda linnaruumis

ringi eesmärgiga teiste vara hõivata. Nii lühikese ajavahemiku jooksul toime pandud korduvad

vargused viitavad üheselt süstemaatilisele tegevusele kui elatusallikale või harjumuslikule

elustiilile (vt ka käesoleva lahendi p 1.1).

4.2 Subjektiivne koosseis:

A. Matvejev tegutses antud episoodis kavatsetult. A. Matvejev on tunnistanud tõukeratta võtmist.

Kuigi A. Matvejev esitas kohtueelses menetluses oma ütlustes versiooni, nagu oleks ta arvanud, et

tegemist on tuttava tõukerattaga ja teda on petetud, tuleb selliseid selgitusi pidada

ennastõigustavateks ja eluvõõrateks mis pigem viitavad väljamõeldud versioonile vastutusest

vabanemiseks. Samuti kinnitas A. Matvejev kohtuistungil, et pani selle varguse toime. Kohtu

hinnangul nähtub videosalvestiselt selge A. Matvejevi sihipärane tegutsemine lukustatud, ta liigub

lukustatud rataste vahel valides välja sobivaima varguse objekti. Samuti ei saa kõrvale jätta

asjaolu, et ta samal päeval juba korduvalt võõraid jalgrattaid/tõukerattaid enda valdusesse võttis.

Ka ebaseadusliku omastamise eesmärk on täidetud, kuna A. Matvejev soovis asja omaniku

valdusest püsivalt eemaldada ja asuda sellega omanikusarnasesse seisundisse. A. Matvejevi

tegevus peegeldab kindlat tahet teiste vara ebaseaduslikult hõivata, mis on tema korduvaid

süütegusid arvestades saanud tema tavapäraseks tegutsemisviisiks.

5.

21.07.2024

toimepandud vargus

:

5.1 Objektiivne koosseis:

Selles episoodis on varguse objektiks must elektritõukeratas Xiaomi Mi Electric Scooter PRO2,

mis on võõras vallasasi. Kannatanu A. K. esitas süüteoteate, mille kohaselt varastati 21.07.2024

XXX juurest temale kuuluv tõukeratas. Kannatanu ütlused kinnitavad, et ta parkis sõiduki kella

11:00 paiku XXX tagaukse juurde, 21.07.2024 ajavahemikul kl 16:00-22:00 see varastati.

Vargusega tekitati kannatanule varalist kahju 200 eurot.

Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos

videosalvestisega. Salvestisest nähtub, kuidas kell 20:48 sinakas-lilla T-särgi ja tumedate pükstega

meesterahvas võtab terrassi juurest võõra tõukeratta ja lahkub sellega sündmuskohalt.

Turvakaamera salvestisel tegutsenud isik on tuvastatud kui A. Matvejev.

Tegu on toime pandud süstemaatiliselt. Käesolev episood on osa A. Matvejevi pikemast varguste

jadast, mis on toime pandud katseajal. Varguste sarnane käekiri ja järjepidevus tõendavad üheselt

A. Matvejevi süstemaatilist varguste toimepanemist (vt ka käesoleva lahendi p 1.1).

5.2 Subjektiivne koosseis:

A. Matvejev tegutses ka antud episoodis kavatsetult. Kuigi A. Matvejev kasutas ülekuulamisel

õigust ütlusi mitte anda, on tema tahtlus ja eesmärk tuletatavad objektiivsetest asjaoludest. Isik,

kes võtab võõra tõukeratta kohast, kuhu omanik on selle parkinud, ja lahkub sellega, tegutseb

eesmärgiga võõras valdus lõpetada ja kehtestada enda oma. Täidetud on ka ebaseadusliku

omastamise eesmärk, kuna A. Matvejev soovis asja omaniku valdusest püsivalt eemaldada ja

pöörata selle väärtus enda või kolmanda isiku kasuks. Arvestades tema varasemat käitumist ja

arvukaid sarnaseid episoode, ei saa tegu pidada juhuslikuks eksituseks. A. Matvejevi teadlik valik

võtta võõras asi ja sellega sündmuskohalt lahkuda peegeldab kindlat eesmärki käituda asjaga kui

enda omaga, mis vastab varguse subjektiivsele koosseisule.

6.

09.07.2025

toimepandud vargus

:

6.1 Objektiivne koosseis:

09.07.2025 episoodi osas on kannatanu D. G. polisteile esitanud süüteoteate selle kohta, et

09.07.2025 kella 19:30 paiku avastas ta, et tema must jalgratas Merida Crossway 100 väärtusega

350 eurot on varastatud aadressilt XXX. Avalduse juurde on lisana esitatud foto varguse objektiks

olnud jalgrattast. Kannatanu D. G. on kohtueelses menetluses üle kuulatud, koostatud on

sellekohane kannatanu ülekuulamise protokoll. Kanntanu ütluste kohaselt parkis ta 09.07.2025

kella 13:30 paiku oma musta jalgratta Merida Crossway 100 XXX asuvasse jalgrattaparklasse ja

lukustas jalgratta lukuga ja kella 19:30 paiku avastas ta, et jalgratas koos lukuga on varastatud.

Vargusega tekitati talle kahju summas 350 eurot.

Kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga on vaadeldud turvakaamera salvestisi,

juurde lisatud videosalvestis digitaalsel andmekandjal. Nähtub kuidas 09.07.2025 kella 19:00

paiku liiguvad salvestisel 2 meesterahvast: siniste teksapükste, punaste jalatsite ja

päikeseprillidega mees (M1) ja lühikeste valgete pükste, tumedate jalatsite ja hallikas -sinise

pulloveriga mees (M2). Meesterahvad liiguvad edasi-tagasi ja M1 liigub jalgratta juurde, M2 on

kaugemal. Seejärel liiguvad nad koos rattaparklast eemale, M1 lükkab jalgratast enda kõrval.

Märgitud kuriteo episoodis on A. Matvejev kohtueelses menetluses andnud ütlusi kus ta tunnistab

talle etteheidetud kuriteo toimepanemist ja selgitab, et tal olid rattaluku lahti lõikamiseks kaasas

tangid ning temaga oli kaasas juhututtav, kes varguse toimepanemises ei osalenud. A. Matvejev on

kinnitanud, et tema pani varguse toime võla katteks. Eelkirjeldatut kinnitas A. Matvejev ka

kohtuistungil.

Eeltoodud tõenditega on kinnitust leidnud, et A. Matvejev võttis ebaseaduslikult oma valdusesse

kannatanu lukustatud jalgratta, murdes luku ja viies ratta sündmuskohalt ära. Sellega täitis ta

täielikult varguse objektiivse koosseisu tunnused.

Tegu on toime pandud süstemaatiliselt. Käesolev episood on osa A. Matvejevi pikemast varguste

jadast, mis on toime pandud katseajal. Varguste sarnane käekiri ja järjepidevus tõendavad üheselt

A. Matvejevi süstemaatilist varguste toimepanemist (vt ka käesoleva lahendi p 1.1).

6.2 Subjektiivne koosseis:

Subjektiivsest küljest on kohus seisukohal, et A. Matvejev tegutses antud episoodis kavatsetusega.

Ta teadis, et jalgratas on võõras vallasasi ning asub kellegi teise valduses, mida kinnitab asjaolu, et

ratas oli lukustatud ja asus avalikus parklas. A. Matvejev soovis senise valduse murda, mida

tõendab spetsiaalselt kaasas olnud tööriistade (tangide) kasutamine luku läbilõikamiseks.

Kavatsetust kinnitab ka tema enda ütlused kohtueelses menetluses ja kohtus, kus ta tunnistas teo

toimepanemist. Kuna A. Matvejevil puudus seaduslik alus või omaniku nõusolek ratta võtmiseks,

oli tema eesmärk omastada asi ebaseaduslikult.

7.

15.07.2025 toimepandud vargus:

7.1 Objektiivne koosseis:

Selles episoodis on varguse objektiks punast värvi Merida Urban jalgratas, mis on võõras

vallasasi. Kannatanu O. T. süüteoteate ja ütluste kohaselt parkis ta jalgratta 14.07.2025 kl 01:00

ajal XXX XXX parklasse posti külge. Ligikaudu kuu aega hiljem ratast parklas ei olnud. Sai XXX

töötajatelt teada, et 15.07.2025 ajavahemikul 02.27-04.27 varastati tema jalgratas. Vargusega

tekitati kannatanule varaline kahju 300 eurot. Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab

asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestisega. Salvestisest nähtub, kuidas 15.07.2025 kell

03:27 paiku liigub A. Matvejev sihipäraselt lukustatud jalgratta juurde, eemaldub ja läheneb

uuesti, mis viitab olukorra hindamisele. Seejärel võtab ta välja lõiketangid ja lõikab jalgrattaluku

läbi. Kell 03:28 istub ta rattale ja lahkub sellega sündmuskohalt. Sellega kehtestas A, Matvejev

uue valduse, saavutades asja üle tegeliku võimu.

Tegu on toime pandud süstemaatiliselt. A. Matvejevil oli on kaasas spetsiaalsed tööriistad

rattaluku lõhkumiseks. Samuti asjaolu, et A. Matvejev liigub öisel ajal ringi, kaasas varustatud

tööriistad võõra vara hõivamiseks, kinnitab veelkord, et tegemist ei ole juhusliku

õigusrikkumisega, vaid teadliku ja süstemaatilise elustiiliga (vt ka käesoleva lahendi p 1.1).

7.2 Subjektiivne koosseis:

Subjektiivsest küljest leiab kohus, et A. Matvejev tegutses antud kuriteo toimepanemisel otsese

tahtlusega. Kuna kohtueelses menetluses väitis süüdistatav, et ta ei mäleta antud kuriteo

toimepanemisest midagi kuid tundis end ise videosalvestiselt ära tuleb tema tahtlust hinnata läbi

objektiivse teopildi. Videosalvestiselt nähtuv tegevus on koordineeritud ja eesmärgipärane: A.

Matvejev valib välja konkreetse ratta, hindab ümbrust, kasutab luku läbilõikamiseks kaasasolevaid

tange ning sõidab rattaga minema. Selline käitumine kinnitab, et ta teadis, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Kuigi A. Matvejev on väitnud, et on sõltuvuses

narkootilistest ainetest, ei välista joobeseisund või sõltuvus tahtlust. Vastupidi, see selgitab sageli

kuriteo motiivi – vajadust hankida kiiresti vahendeid uimastite ostmiseks. Spetsiaalsete

lõiketangide kaasas kandmine viitab sellele, et A. Matvejev oli valmis ja soovis võõrast vara

ebaseaduslikult omastada, et pöörata selle väärtus enda kasuks (nt ratas maha müüa). Seega,

hoolimata väidetavast mäluaugust, kinnitavad tema ettevalmistatud tööriistad ja sihipärane

tegutsemine subjektiivse koosseisu täidetust.

8. 17.07.2025 toimepandud vargus:

8.1 Objektiivne koosseis:

Selles episoodis on varguse objektiks elektrijalgratta kaasaskantav aku LG BAFANG, mis on

võõras vallasasi. Kannatanu R. O. süüteoteate ja ütluste kohaselt varastati temale kuuluv aku

17.07.2025 XXX korterelamu trepikojast, kus see oli kruvidega kinnitatud lukustatud jalgratta

raamile. Kannatanu ütlustest nähtuvalt on korterelamu välisuks lukustatud. Varguse toimepannud

mehed väljusid kannatanu sõnul korterist nr XXX. Ütluste kohaselt on näha turvakaamera

salvestiselt kuidas esmalt püütakse varastada elektrijalgratast kuid kuna see ei õnnestunud siis

võeti ära ratta külge kinnitatud aku. Vargusega sai kriimustada rattaraam, kruvid olid lahti murtud.

Aku vargusega tekitati varaline kahju 558 eurot.

Kanatanu ütlusi, süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll

koos videosalvestisega. Salvestisest nähtub, kuidas 17.07.2025 kell 04:05 on trepikojas kaks meest

(M1 tuvastatud kui A. Matvejev ja M2 tuvastatud kui M. I..). On näha kuidas A. Matvejev läheb

trepikojas oleva ratta juurde ja lõikab lõiketangidega rattal midagi. Seejärel mõlemad mehed

väljuvad trepikojast. Meesterahvad sisenevad mõlemad uuesti trepikotta ning A. Matvejev asub

kruvikeerajaga jalgratta juures tegutsema, M. I. vaatab ukse ees pealt. A. Matvejev saab jalgratta

küljest lahti pikliku eseme ning meesterahvad lahkuvad koos esemega trepikojast. Seega A.

Matvejev kasutas lõiketange ja kruvikeerajat, et murda lahti aku kinnitused, samal ajal kui M. I.

viibis ukse juures ja jälgis toimuvat. Sellega kehtestasid süüdlased uue valduse, eemaldades aku

rattaraamilt ja lahkudes sellega trepikojast.

Tegu on toime pandud süstemaatiliselt ja isikute grupi poolt ning sissetungimisega.

Sissetungimine väljendub selles, et mehed blokeerisid esmalt välisukse sulgumise

reklaamlehtedega, seejärel sisenesid nad uuesti trepikotta, olles vahepeal kaasa võtnud täiendava

tööriistana kruvikeeraja. Seega nähtuvalt turvakaamera salvestiselt pidi olema meestel tekkinud

eesmärk varastada jalgratta aku peale ebaõnnestunud ratta vargust. Kuigi esmane trepikotta

sisenemine võis olla seaduslik, muutus korduv sisenemine pärast ukse vahele reklaamlehtede

asetamist ebaseaduslikuks sissetungimiseks, kuna see toimus varguse eesmärgil ja reklaamlehed

olid pandud eesmärgiga takistada ukse sulgumist. A. Matvejev ise selgitab oma ütlustes, et nägi

avatud ust ja otsustas siseneda, et jalgrattalt aku varastada, videosalvestiselt on näha, et ukse

vahele on pandud reklaamlehti, et uks kinni ei vajuks. Grupi tunnuse puhul on tegemist

kaastäideviimisega. M. I.e ütlustest nähtub ülestunnistus, et nad olid A. Matvejeviga koos ja võtsid

aku, see kinnitab ühist tegutsemist. See lükkab ümber ka A. Matvejevi säästva väite, nagu teine M.

I. ei teadnuks vargusest midagi. Küll aga on üheselt selge, et A. Matvejev jätkab oma

kuritegelikku käitumismustrit, kandes kaasas spetsiaalseid tööriistu, mis kinnitab teo

süstemaatilisust (vt ka käesoleva lahendi p 1.1).

8.2 Subjektiivne koosseis:

A. Matvejev tegutses antud episoodis kavatsetult. Tema eesmärk oli suunatud konkreetselt võõra

aku äravõtmisele, mida kinnitab asjaolu, et pärast esimest ebaõnnestumist võtta ratas kogu

varustusega ei loobutud, vaid kindlustati endale uuesti sissepääs pannes reklaamlehed ukse vahele,

et tulla tagasi sobivama tööriistaga, et aku rattalt eemaldada. See on puhtakujuline ebaseadusliku

omastamise eesmärk, kus isik on valmis pingutama võõra asja kättesaamise nimel. A. Matvejev

varjas ka oma nägu päikeseprillide ning maskiga ilmse eesmärgiga, et teda oleks hiljem

keerulisem tuvastada.

9. 24.07.2025 toimepandud vargus:

9.1 Objektiivne koosseis:

Varguse objektiks on elektriline tõukeratas GPad Joyride Eco, mis on A. Matvejevile võõras

vallasasi. Kannatanu M. T. süüteoteate ja ütluste kohaselt varastati temale kuuluv tõukeratas

24.07.2025 kella 20:06 paiku XXX asuva XXX kaupluse rattahoidlast, kus see oli lukustatud.

Juurde lisatud arve-saateleht kinnitab asja olemasolu ja väärtust mis varastamise hetkel maksis

150-200 eurot. Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitab kohtule esitatud asitõendi

vaatlusprotokoll koos videosalvestisega. Salvestisest nähtub, kuidas kaupluse sissepääsu poole

liigub musta T-särgi, hallide pükste ja punaste jalatsitega meesterahvas tõukerattal. Meesterahvas

siseneb kauplusesse, nähtub, et tal on vasakul õlavarrel tätoveering. Kauplusest väljas annab

meesterahvas kl 08:55 paiku endaga algselt kaasas olnud tõukeratta naisterahvale, kes sellega Sõle

tn poole lahkub. Seejärel võtab meesterahvas rattahoidlast tõukeratta ja sõidab sellega Sõle tn

suunas. Salvestisel fikseeritud meesterahvas on tuvastatud kui A. Matvejev, on tõendatud, et ta

murrab valduse ja lahkub rattahoidlast võõra tõukerattaga. Sellega kehtestas A. Matvejev uue

valduse, saavutades asja üle tegeliku võimu. Tõukeratta väärtus vastab varguse põhikoosseisu

tunnustele, kuid arvestades süütegu kogumis teiste episoodidega lõpetati väärteomenetlus kuriteo

tunnuste ilmnemise tõttu.

Tegu on toime pandud süstemaatiliselt. A. Matvejev tunnistas ütlustes, et kasutas luku

lõhkumiseks lõiketange mis tal kaasas olid. See episood kinnitab A. Matvejevi väljakujunenud

elustiili, kus ta liigub ringi sihiga teiste vara ebaseaduslikult hõivata (vt ka käesoleva lahendi p

1.1).

9.2 Subjektiivne koosseis:

A. Matvejev tegutses antud episoodis kavatsetult. A. Matvejev on tunnistanud kuriteo

toimepanemist ja lõiketangide kasutamist. Tema eesmärk oli suunatud võõra valduse murdmisele

ja asja ebaseaduslikule omastamisele. A. Matvejev ise põhjendas vargust sooviga varastada

võlgade katteks. Selline selgitus kinnitab üheselt kavatsust pöörata võõra asja väärtus enda kasuks,

et lahendada isiklikke rahalisi kohustusi. Omaniku kestev ilmajätmine varast oli A. Matvejevi

jaoks eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Tema ütlused võla katteks varastamise kohta on

ennast õigustavad, kuid juriidiliselt tähendavad need otsest omastamistahtlust. Asjaolu, et ta oli

varustatud lõiketangidega ja tegutses avalikus kohas kiiresti, viitab kindlale ja korduvalt läbi

harjutatud tahtele võõrast vara ebaseaduslikult hõivata, täites täielikult varguse subjektiivse

koosseisu tunnused.

10. 29.07.2025 toimepandud vargus:

10.1 Objektiivne koosseis:

Selles episoodis on varguse objektiks punane jalgratas Kross Hexagon 5.0 S, mis on A. Matvejevi

jaoks võõras vallasasi. Kannatanu A. R. süüteoteate ja ütluste kohaselt varastati jalgratas XXX

asuva kortermaja siseparklast/trepikojast. Ütluste kohaselt pani kannatanu oma elukaaslase A. D.

jalgratta 28.07.2025 kella 20:00 paiku XXX asuva kortermaja trepikoja rattahoidlasse ja lukustas

selle rattalukuga. 29.07.2025 kella 05:40 paiku avastas aga, et ratas väärtusega 399 eurot on

rattahoidlast ära varastatud, lõhutud rattalukk, mis maksis 13 eurot, oli maha jäetud. Kokku tekitati

vargusega kannatanule varalist kahju summas 412 eurot. Jalgratta olemasolu ja väärtust kinnitab

ka esitatud ostuarve. Süüteo toimepanemist ja valduse murdmist kinnitavad asitõendi

vaatlusprotokoll koos videosalvestisega ning tunnistaja S. R. ütlused. S. R.i ütluste kohaselt on tal

tuttav Aleksei, kes on ca 40-45 aastat vana, 180 cm pikk, lühikeste hallide juustega. 29.07.2025 sai

ta Alekseiga kokku, Aleksei tegi ettepaneku ühe maja trepikojast jalgratas ära tuua. Nad läksid

Kristiines ühe korrusmaja juurde, välisuks oli tema sõnul lahti. Jalgratas oli lukustatud, Aleksei

ütles, et tal on võti kaduma läinud. Aleksei võttis punase jalgratta ja sõitis sellega minema, tema

ise läks aga tagasi koju. Ta ei kahtlustanud, et Aleksei varguse toime paneb. Salvestisest nähtub, et

tundmatu isik kes tuvastatud kui A. Matvejev siseneb koos kaaslasega trepikotta 29.07.2025 kella

04:18 paiku, liigub jalgrataste juurde ning väljub sealt punase jalgrattaga. Sellega kehtestas A.

Matvejev uue valduse, saavutades asja üle tegeliku võimu. Kuigi A. Matvejev väidab oma

kohtueelselt antud ütlustes, et luku lõhkumist vaja ei olnud, lükkavad selle ümber kannatanu

ütlused sündmuskohale maha jäetud lõhutud rattaluku kohta. Samuti tunnistas A. Matvejev

kohtuistungil, et pani teo toime nii nagu süüdistuses kirjeldatud.

Tegu on toime pandud süstemaatiliselt ja sissetungimisega. Sissetungimine väljendub võõrasse

trepikotta sisenemises varguse eesmärgil. Süstemaatilisust kinnitab A. Matvejevi järjepidev

varguste toimepanemine planeeritult. Planeeritusele viitab asjaolu, et A. Matvejev liigub ringi

kaasas tööriistad nagu nt lõiketangid, millega vargusi toime panna saab. Eelnev näitab planeeritud

ja korduvat kuritegelikku käitumist (vt ka käesoleva lahendi p 1.1).

10.2 Subjektiivne koosseis:

A. Matvejev tegutses antud episoodis kavatsetult. Tahtlust kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll ja

tunnistaja ütlused, millest nähtub A. Matvejevi aktiivne ja eesmärgipärane roll varguse

täideviimisel. Tahtlus hõlmas ka sissetungimist, lisaks varajane hommikutund ja sisenemine

võõrasse trepikotta varguse eesmärgiga viitavad teadlikule õigusvastasele käitumisele. Täidetud

on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk, mida A. Matvejev ise möönab, väitega, et varastas

võlgade katteks. See selgitus kinnitab kavatsust pöörata võõra asja väärtus enda kasuks.

11. KarS § 184 lg 1 toimepandud vargus:

11.1 Objektiivne koosseis

:

Kohtule esitatud ekspertiisiakt nr 25E-AN01062-01 kinnitab, et A. Matvejevilt ära võetud pruun

aine sisaldas metonitaseeni. Metonitaseen kuulub sotsiaalministri määruse nr 73 lisa 1 kohaselt

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, mille käitlemine on NPALS § 3 lg 1 järgi

keelatud.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt on suur kogus selline ainehulk, millest piisab joobe tekitamiseks

kümnele inimesele. Metonitaseeni puhul on selleks piiriks 0,0013 grammi. Ekspertiisiga 25E-

AN01062-01 tuvastati A. Matvejevi valdusest 0,0027 grammi puhast metonitaseeni (sisaldus 0,17

g kogumassis). Kuna leitud ainehulk ületab joobe tekitamiseks vajaliku piirmäära enam kui

kahekordselt, on tegemist suure kogusega KarS § 184 lg 1 tähenduses.

A. Matvejevi kinnipidamisel 11.08.2025 Sõpruse puiesteel, mida kinnitab kinnipidamise

protokoll, leiti ja võeti temalt ära neli fooliumvoldikut kõnealuse ainega. Asjaolu, et aine oli

vahetult A. Matvejevi füüsilises vallas, tõendab valdamist. Seda kinnitab täiendavalt DNA-

ekspertiis 25E-GE00739-01, mille kohaselt tuvastati kahel fooliumvoldikul A. Matvejevi DNA-

profiilid, välistades juhusliku kokkupuute ainega.

11.2 Subjektiivne koosseis:

A. Matvejev tegutses otsese tahtlusega, ta teadis, et valdab narkootilist ainet ja soovis seda.

A. Matvejevi on oma ütlustes ja ka kohtusaalis tunnistanud, et on sõltuvuses narkootilistest

ainetest. See kinnitab, et ta oli teadlik fooliumvoldikutes sisalduva aine olemusest ja selle

ebaseaduslikkusest. Tahtlus peab KarS § 184 puhul hõlmama vähemalt kaudset tahtlust asjaolu

suhtes, et tegemist on narkootilise ainega. A. Matvejevi puhul oli see teadmine täielik.

A. Matvejevi soovis ainet hoida ja vallata oma tarbeks, mis on käsitatav sihipärase ebaseadusliku

käitlemisena.

Kuna A. Matvejevi eesmärk oli aine tarbimine, tegutses ta vähemalt otsese tahtlusega ka aine oma

valduses hoidmise suhtes. Kohus selgitab, et KarS § 184 toimepanemise puhul ei ole tähtsust teo

eesmärgil ehk et kas käitlemine toimus edasiandmiseks või oma tarbeks, koosseis on täidetud

suure koguse ebaseadusliku valdamisega. Küll aga arvestab kohus seda süü suuruse hindamisel.

12. Varguste süstemaatilisus

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise

varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm

vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu)

või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud,

s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel

eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale

varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid

väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. /…/ Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on

varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes

menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse

moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu

kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde.

Kohus on tuvastanud, et varasemalt on A. Matvejevit karistatud korduvalt kriminaalkorras, hetkel

kehtivaid kriminaalkaristusi kaks, seejuures üks neist süstemaatiliste varguste eest. Vastavalt

karistusregistri andmetele karistati A. Matvejevit viimati Harju Maakohtu 25.08.2023

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-4365, mille kohaselt pani A. Matvejev toime 20 tegu KarS §

199 lg 2 p 9 järgi ja lisaks KarS § 424 lg 2 kvalifikatsioonile vastava teo. Nimetatud kuritegude

eest mõisteti kokkuleppemenetluses A. Matvejevile liitkaristusena 1 aasta ja 6 kuu pikkune

vangistus. Kuivõrd ka tol korral viibis A. Matvejev katseajal suurendati KarS § 65 lg 2 alusel

mõistetavat karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat

ja 3 kuud vangistust. KarS § 74 järgi pöörati karistus täitmisele osaliselt. Koheselt ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks määrati 3 kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 aastat jäeti

tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta ja 4-kuulise katseaja jooksul. Samuti allutati A. Matvejev

käitumiskontrolli ajal 12-kuuks alluma elektroonilise valvele, lisaks kohustusele osaleda

sotsiaalprogrammis ning kohustusele mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid

aineid. A. Matvejev vabanes kinnipidamisasutusest 06.09.2023 ning uue sarnase varguse pani

toime vaid 9 päeva hiljem s.o 15.09.2023. Seega ei olnud A. Matvejevi osas jõudnud lahend

jõustudagi kui juba uus tegu oli toime pandud. Elektroonilise valve aparaat paigaldati A.

Matvejevile 22.09.2023, päev enne seda on ta sooritanud 3 vargust. 24.04.2024 määras kohus

lühendada elektroonilise valve tähtaega kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel ning alates

10.05.2024 mil määrus jõustus eemaldati elektroonilise valve seade A. Matvejevilt. Üsna pea, s.o

21.07.2024 pani A. Matvejev toime uue sarnase varguse ning jätkas mustrit kuni kinnipidamiseni

ja vahistamiseni, mil tuvastati ka suures koguses narkootilise aine käitlemise tegu.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et A. Matvejevi toimepandud kuritegude rohkus, tegude ajaline

tihedus ja jätkamine vahetult pärast karistusasutusest vabanemist või valvemeetmete leevendamist

kinnitavad üheselt, et varguste toimepanemine on kujunenud A. Matvejevi elustiiliks ja püsivaks

harjumuseks. A. Matvejev on toime pannud uued kuriteod katseajal, ignoreerides talle

käitumiskontrolliga pandud kohustusi. Seetõttu on kõigi käsitletud 10 kuriteo puhul täidetud

süstemaatilisuse tunnus ning teod kuuluvad kvalifitseerimisele KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

13. Õigusvastasus ja süü

Süüdistatav A. Matvejev on kohtuistungil ning kohtueelselt kahtlustatavana antud ütlustes

selgitanud, et pani vargused toime mitte sõltuvuse tõttu, et tarbida narkootilisi aineid vaid võlgade

katteks. Kohus märgib, et isiku varaline seisund või võlgnevused kolmandate isikute ees ei ole

KarS tähenduses õigusvastasust välistavad asjaolud. Võlgade olemasolu ei anna isikule õigust

lahendada oma majanduslikke probleeme teiste isikute omandiõiguse rikkumise teel.

Kuigi A. Matvejev ei ole otsesõnu väitnud, et varastas narkootiliste ainete hankimiseks, on ta

möönnud pikaajalist narkosõltuvust. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et süüdistatava

majanduslikud raskused ja võlgnevused on otseses seoses tema narkosõltuvusega. Sõltuvushäired

võivad küll selgitada kuritegude toimepanemise tagamaid, kuid see ei vähenda isiku süüd ega teo

ebaõigust.

Kohus selgitab sedagi, et tahtlust vargusi toime panna ei saa ka välistada sõltuvushäire tõttu. A.

Matvejevi ettevalmistus vargusteks -vajalike tööriistade kaasas kandmine viitab sellele, et tema

kognitiivsed funktsioonid ja teovõime olid säilinud. Ta sai aru oma tegude keelatusest ja valitses

oma käitumist eesmärgiga hankida varalist kasu, et täita oma varalisi kohustusi. Võlgade tasumise

soov ei saa olla ka õigustuseks vargustele. Vastupidi, see kinnitab süüdistatava subjektiivse

koosseisu täidetust – tal oli selge eesmärk pöörata võõras vara ebaseaduslikult enda kasuks (või

enda vabanemiseks võlgadest), mis on varguse klassikaline eesmärk.

Kohus märgib sedagi, et A. Matvejevile eelmise kohtuotsusega pandud kohustus mitte tarvitada

narkootikume oli suunatud just nimelt tema sotsiaalsele parandamisele. Asjaolu, et isik jätkas

narkootikumide tarvitamist ja käitlemist viitab sellele, et ta on teadlikult valinud õigusvastase

elutee, kus vargused on vahendiks sõltuvusest tingitud elustiili ülevalpidamiseks.

Seega asub kohus seisukohale, et A. Matvejevi väited võlgnevuste ja narkosõltuvuse kohta ei oma

tähtsust süü välistamisel. Need asjaolud iseloomustavad süüdistatava isikut ja tema kuritegelikku

käitumismustrit, mis on suunatud teiste isikute vara ebaseaduslikule hõivamisele oma

majanduslike huvide rahuldamiseks. Seega on kohus seisukohal, et A. Matvejevi tegudes

puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. A. Matvejev oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja

vähemalt 14-aastane, kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid. Samuti

puuduvad A. Matvejevi puhul süüd välistavad asjaolud.

14. Karistus

Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et

kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või käesoleval juhul

isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes

sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut

karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada ühe- kuni kümneaastase

vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on A. Matvejevi suhtes välistatud leebema

karistusliigi kui vangistuse kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii

eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus aga ka süü suurus ning asjaolu, et teod

on toime pandud katseajal. Süüdistatavat ei ole võimalik allutada käitumiskontrollile kuna

süüdistatav on varasemalt juba katseaja tingimusi rikkunud ning uusi kuritegusid toime pannud.

A. Matvejevi süü suurust KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 osas mõjutab episoodide rohkus ja varastatu

väärtus. A. Matvejevi vastu on esitatud varalised nõuded tulenevalt tsiviilhagides esitatud nõuetest

kogusummas 3344.99 eurot. A. Matvejevi on varavastaste süütegude eest kriminaalkorras

karistatud ning vargusi pani ta toime järjepidevalt (vt ka käesoleva lahendi p 11), mistõttu on A.

Matvejev täitnud süstemaatilisuse kriteeriumi. Samuti on osa kuritegusid pandud toime

sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes kuna osa vargusi on A. Matvejev toime pannud

lukustatud trepikodadest. Samuti on tuvastamist leidnud asjaolu, et A. Matvejev ei pannud kõiki

kuritegusid toime üksi, seega on osa kuritegusid grupis toime pandud süüteod KarS § 199 lg 2 p 7

mõttes. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et A. Matvejevi süü on

keskmise suurusega.

Kohus arvestab karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. A. Matvejevil on kaks kehtivat

kriminaalkaristust, millest üks sisaldab süstemaatiliselt toime pandud vargusi. Kohus on

seisukohal, et eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes

isikuga, kes on varasemalt karistamata. Praegusel juhul on A. Matvejev pannud toime kümme

varguse episoodi küllaltki lühikese aja jooksul ning süüdistatav tunnistas oma süüd kogu

süüdistuse raames. A. Matvejev avaldas kohtule ka kahetsust, mida kohus arvestab kergendava

asjaoluna. A. Matvejevi varguste toimepanemise viis ja regulaarsus veenab kohut, et vargused on

saanud tavapäraseks käitumismustriks ning ei nähtu, et A. Matvejev oleks teinud järeldusi enda

varasemast karistamisest. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et varguste episoodide eest on

prokuröri poolt taotletud 1 aasta ja 10 kuu pikkune vangistus proportsionaalne süü suurusega,

arvestades süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, mis kaalub üles vajaduse mõista karistus

keskmises määras.

KarS § 184 lg 1 osas leiab kohus, et kuriteo asjaolusid koostoimes vaadeldes on süüdistatava süü

hinnatav pigem väiksena. On kinnitatav asjaolu, et süüdistatav on sõltuvushäirega ning raskete

narkootiliste ainete tarbimine on sage ning A. Matvejevi sõltuvushäire võib küll seletada

kuritegude toimepanemise motiivi, kuid ei kõrvalda tema võimet aru saada oma tegude keelatusest

ja juhtida oma käitumist. Kaitsja tähelepanek, et A. Matvejevilt leitud narkootilise aine kogus oli

tema ühekordne annus ei ole leidnud kuidagi kinnitust ning kohus hindab selle pigem

paljasõnaliseks kuivõrd seda ei saa ühegi tõendiga kinnitada. Kohtul puudub alus järeldada, et

leitud narkootiline aine oli A. Matvejevil ainuüksi tema enda tarbimiseks mõeldud, selliseid

argumente esitades tuleks seda ka tõendite ja asjaoludega põhjendada. Seega on see kaitseväide

asjakohatu. On tuvastatud fakt, et A. Matvejevi valdusest leiti suur kogus metonitaseeni mis on

erakordselt ohtlik ja tugevatoimeline sünteetiline narkootikum. On üldteada, et juba

mikroskoopiline kogus seda ainet võib põhjustada surmava üledoosi, mis teeb iga tarvitamiskorra

eluohtikuks. See on tegemist narkootikumiga, mis on vastutav üledoosisurmade järsu kasvu eest.

Sellise üliohtliku aine ringluses hoidmisel panustas A. Matvejev teadlikult rahvatervise vastu

suunatud riski suurenemisse.

Ehkki A. Matvejevi valdusest leitud puhta aine kogus 0,0027 grammi ületab suure koguse

piirmäära (0,0013 grammi) enam kui kahekordselt, on see absoluutväärtuses siiski väike. Samas

on süü suurus intensiivsem seetõttu, et aine oli jaotatud nelja fooliumvoldikusse. See viitab aine

teadlikule doseerimisele ja ettevalmistatud kasutamisele/hoidmisele, mitte juhuslikule ühekordsele

kokkupuutele. DNA-ekspertiis voldikutel kinnitab otsest ja korduvat A. Matvejevi kontakti ainega,

mis tõendab süüdistatava püsivat tahtlust ainet vallata. Kuigi A. Matvejevi sõltuvus selgitab

osaliselt motiivi narkootilist ainet käidelda, ei ole see õigustavaks asjaoluks. Süü suuruse

hindamisel arvestas kohus ka asjaolu, et A. Matvejev pani teo toime ajal, mil ta oli allutatud

käitumiskontrollile, mis otsesõnu keelas tal muuhulgas narkootiliste ainete tarvitamise ja

omamise. Kohustuse teadlik eiramine näitab süüdistatava küünilist suhtumist kohtu poolt talle

seatud piirangutesse ja õiguskorda tervikuna. Arvestades, et A. Matvejev kahetses toimepandut

saab jõuda järeldusele, et 2-aastane vangistus KarS § 184 lg 1 toimepanemise eest on

proportsionaalne ja vältimatu, täitmaks karistuse eripreventiivset eesmärki ja isoleerimaks

süüdistatav keskkonnast, kus ta jätkab ühiskonnaohtlike ainete käitlemist.

Võttes arvesse, et A. Matvejev on toime pannud mitu iseseisvat kuritegu, tuleb talle mõista

liitkaristus vastavalt KarS § 63 reeglitele. Kohus pidas põhjendatuks süüdistatavale varguste s.o

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 toimepanemise eest mõista karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust ning

suures koguses narkootilise aine käitlemise eest s.o KarS § 184 lg 1 toimepanemise eest 2 aastat

vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 sätetele moodustab kohus nimetatud süütegude eest

liitkaristuse, suurendades kergemat karistust raskeimaga, ning mõistab liitkaristuseks 3 aastat

vangistust.

Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, kohaldab kohus KrMS § 238 lg 2 imperatiivset

nõuet vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Pärast lühimenetluse mahaarvamist

on A. Matvejevile uue kohtuotsusega mõistetavaks karistuseks 2 aastat vangistust.

Kuna A. Matvejev pani käesolevas asjas tuvastatud kuriteod toime ajal, mil tema suhtes kehtis

Harju Maakohtu 25.08.2023 otsusega nr 1-23-4365 määratud tingimisi vangistuse katseaeg, tuleb

kohaldada KarS § 65 lg 2 reegleid. Nimetatud sätte kohaselt tuleb uue kohtuotsusega mõistetud

karistusele liita varasema otsuse alusel täitmisele pööramata jäänud karistuse osa. Kuna A.

Matvejevil on eelmisest kohtuotsusest täitmisele pööramata 2 aastat vangistust, moodustab kohus

liitmise teel lõpliku liitkaristuse 4 aastat vangistust.

Karistusaja algust tuleb vastavalt KarS § 68 lg 1 sätetele lugeda süüdistatava tegelikust

kinnipidamisest ehk alates 11.08.2025, arvates selle hulka eelvangistuses viibitud aja. Arvestades

süüdistatava järjepidevat kuritegelikku tegevust katseajal ja varasemate hoiatuste eiramist, kuulub

karistus reaalsele täideviimisele vangistuses. Tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse

jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

15. Tsiviilhagi

Vargusega tekitas A. Matvejev varalise kahju kannatanutele järgmiselt: XXX OÜ-le summas

799,99 eurot; G. G. summas 315 eurot; M. M. summas 240 eurot; A. K. summas 200 eurot; A. R.

summas 412 eurot; D. G. summas 350 eurot; O. T. summas 300 eurot; M. T.ile summas 170 eurot

ja M. R. summas 400 eurot, kes tsiviilhagi esitada ei soovinud. R. O. tekitas A. Matvejev varalise

kahju solidaarselt koos M. I. summas 558 eurot.

Kannatanud XXX OÜ, G. G., M. M., A. K., A. R., D. G., O. T., M. T., R. O. on esitanud

tsiviilhagid, mis hõlmavad kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudeid. Süüdistatav

A. Matvejev tunnistas tsiviilhagisid ning võttis need omaks. Kuna süüdistatava süü varguste

toimepanemises on leidnud tõendamist ning tekitatud kahju suurus on kinnitatud kannatanute

ütluste ja esitatud dokumentidega (ostuarved, hinnangud), on tsiviilhagid põhjendatud. Arvestades

süüdistatava nõustumist hagidega ja asjaolu, et kahju tekitamine on otseses põhjuslikus seoses A.

Matvejevi toimepandud süütegudega, rahuldab kohus tsiviilhagid täies ulatuses. Tsiviilhagid

tasuda vastavalt kohtulahendi resolutsiooni p 10 toodule.

16. Menetluskulud ja asitõendid

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud koosnevad

käesolevas kriminaalasjas sundrahast, narkootilise aine ekspertiisi kuludest, DNA ekspertiisi

kuludest ja kaitsjatasust. Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha

KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmise eest 2,5

palga alammäära, s.o 2215 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 25E-AN01062-01 kulu 134 eurot,

DNA ekspertiisi kulu summas 630 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu

kohtueelses menetluses kogusummas 1322.40 eurot ja kohtumenetluses 133.92 eurot, s.o

kaitsekulutused kokku 1456.32 eurot riigituludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võiksid

tingida menetluskulude vähendamist, seega peab A. Matvejev kokku menetluskuludena hüvitama

4435.32 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud

tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades A. Matvejevi majanduslikku olukorda ning KrMS § 180 lg 3, peab kohus vajalikuks

anda süüdistatavale võimalus menetluskulude tasumiseks ositi igakuiste osamaksetena ühe aasta

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendina 11 DVD-d ja CD-d videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juues

tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. A. Matvejevi

kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Samsung koos kõnekaardiga, mis on edastatud Tallinna

Vanglasse A. Matvejevi isiklike asjade juurde lisamiseks määrata tagastada A. Matvejevile KrMS

§ 126 lg 3 p 2 alusel. Narkootilise aine ekspertiisist järele jäänud aine konfiskeerida KrMS § 191

alusel ja jätta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel EKEI

keemiaosakonda.

Kohus juhindub KrMS § 238, § 313, § 315 sätetest.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/