2-24-17054/48 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2026, Rapla

Tsiviilasja number 2-24-17054 Tsiviilasi XX-i hagi XX-i vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Kohtuistungi toimumise aeg Hageja XX (isikukood XXX), seaduslik esindaja XX, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Kostja XX (isikukood XXX), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine 19.03.2026 RESOLUTSIOON 1. Kinnitada XX-i (isikukood XXX, kompromissis nimetatud ka lapsevanem või vanem), XX-i (isikukood XXX) ja XX-i (isikukood XXX) vahel 19.03.2026 istungil sõlmitud kompromissileping järgmistel tingimustel: 1.1. XX ei nõua tsiviilasjas nr 2-24-17054 esitatud elatise nõuet XX-i vastu perioodi 09.11.2024 – 16.01.2026 eest. 1.2. XX kohustub mitte esitama XX-i nimel elatise nõudeid XX-i vastu. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-17054 menetlus. 3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, v.a XX-ile määratud riigi õigusabi osutaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord

2-24-17054 Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Pärnu Maakohtu menetluses on XX-i elatisenõue XX-i vastu perioodi alates 09.11.2024 kuni täisealiseks saamiseni, s.o 16.01.2026. 19.03.2026 toimunud kohtuistungil jõudsid menetlusosalised kokkuleppele, mis on fikseeritud kohtuistungi protokollis. Kokkulepe arvestab asjaolusid, et XX elab ja on elanud ema juures, kes on XX-ile vahetut ülalpidamist andnud. Alaealine XX elab isa juures ja vanemad on kokku leppinud, et isa kannab XX-i ülalpidamise kulud ise. Kohus selgitas istungil pooltele, et kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.2 kajastatud kokkulepe ei mõjuta XX-i enda seadusest tulenevat õigust nõuda vanematelt ülalpidamist. 2. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku hageja ega avalikku huvi ja on täidetav. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pärast käesoleva määruse jõustumist on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (TsMS § 459 lg 1 p-d 1-2). 3. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised ei ole menetluskulude kandmises kokku leppinud, millest tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda. 4. TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised ei loobunud kohtuistungil edasikaebeõigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 2