3-25-2755/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2755

Haldusasi

X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.08.2025 otsuse

nr 4.2-1/405-4 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Agne Niido

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi ja aadressiandmed tähemärkidega.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.04.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja

lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise

menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-25-2755

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (vastustaja) karistas 28.05.2025 kiirmenetluse otsusega

väärteoasjas nr 2317,24,010596 X. Xi (kaebaja) relvaseaduse (RelvS) § 891 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 eurot (dtl 24–26). Otsuse kohaselt

hoidis kaebaja relvaloa omanikuna 03.12.2024 kl 17.55 tulirelva Glock 17 nr BCNN356

aadressil Xxxxxx xxx xxx-xx, Tallinn vastustajaga kooskõlastamata.

2. Kaebaja vaidlustas kiirmenetluse otsuse. Harju Maakohus jättis 19.06.2025 otsusega nr 4-

25-2277 (dtl 27) kaebaja kaebus rahuldamata ning vastustaja otsus muutmata.

3. Vastustaja tunnistas 04.08.2025 otsusega nr 4.2-1/405-4 (dtl 4–6) kaebajale väljastatud

relvaloa nr DL50020611 RelvS § 43 lg 3 p 2, § 36 lg 1 p 7 ja § 44 lg 6 alusel kehtetuks ja

kohustas kaebajat võõrandama relva kolme kuu jooksul või alustama võõrandamist.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 04.08.2025 otsuse

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks taastama kaebaja relvaluba. Põhjendused:

4.1. Kaebajat karistati 28.05.2025 väärteoasjas rahatrahviga, sest ta hoiustas relva aadressil,

mida ei olnud eelnevalt vastustajaga kooskõlastanud. Tegemist oli formaalse rikkumisega.

Relv oli turvaliselt hoiustatud, kõrvalistele isikutele kättesaamatu ning oht avalikule korrale ja

turvalisusele puudus.

4.2. Vastustaja tugines relvaloa kehtetuks tunnistamisel väitele, et kaebaja puhul esineb

potentsiaalne oht teiste isikute turvalisusele, kuid seda ohtu ei ole täpsustatud ega konkreetsete

asjaoludega põhjendatud. Relvaloa kehtetuks tunnistamine ei ole pelgalt administratiivne

abinõu, vaid sisuliselt täiendav karistus juba määratud väärteotrahvile (kahekordne

karistamine ühe teo eest). Relvaloa äravõtmine piirab kaebaja põhiseaduslikku õigust ennast

kaitsta (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 19 ja § 20) ja harrastada laskesporti. Selline riive

ei ole proportsionaalne ega põhjendatud.

4.3. Kriminaalstatistika kohaselt registreeriti 2024. a üle 28 000 kuriteo, neist enamik vara-

vastased. Vastustaja otsus kaebaja relvaluba tühistada ei suurenda avalikku turvalisust, vaid

jätab kaebaja kaitseta olukorras, kus enesekaitsevajadus on ühiskonnas pigem kasvanud.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Kaebaja väidetest järeldub, et ta ei ole piisavalt tuttav RelvS-i nõuete ning selles

sätestatud relvaomaniku õiguste ja kohustustega. Kaebaja pisendab põhjendamatult oma

süüteo tähendust ega oska ette näha selle võimalikke tagajärgi. Kaebaja väide, et tema relv oli

turvaliselt hoitud, on ebaõige ja vastuolus tegelike asjaoludega. Nimelt on politsei

andmebaasis registreeritud 18.12.2024 juhtum, kus kaebaja ei hoidnud tulirelva hoiukohas

tingimustes, mis tagaks selle säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistaks sellele kõrvalise

isiku juurdepääsu (dtl 31).

5.2. Vastustaja otsus on piisavalt põhjendatud. Vastustajal ei ole kaalutlusruumi, tal on

kohustus relvaluba kehtetuks tunnistada, kuna seadusandja on teinud kaalutlusotsuse

haldusorgani eest. Relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks on kaebaja karistamine RelvS §

891 lg-s 1 nimetatud rikkumise eest. Riigikohus on 18.12.2019 otsuses asjas nr 3-17-1506

jõudnud järeldusele, et kui isikut on väärteokorras karistatud RelvS-i rikkumise eest, siis on

lubatav RelvS § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 7 alusel tunnistada relvaluba kehtetuks. Kohus viitas

nimetatud asjas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve asjas tehtud otsuses asjas nr 5-19-26

toodud seisukohale, et need sätted tagavad praegusel juhul proportsionaalse tulemuse ka ilma

2(6)

3-25-2755

haldusorganile kaalutlusõigust ette nägemata. Samuti on Riigikohus selgitanud, et väärteo

korras karistatud isiku relvaloa kehtetuks tunnistamise eesmärk on isikute elu ja tervise, riigi

julgeoleku ja avaliku korra kaitsmine (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

18.06.2019 otsus asjas nr 5-19-26, p 42). Seega pole tegemist karistusliku meetmega. Meetme

eesmärk on ohu ennetamine.

5.3. Riigivõimu sekkumine kaebuse esitaja PS § 19 lg-s 1 sätestatud üldisesse vabaduspõhi-

õigusesse ei tähenda veel selle õiguse rikkumist. Põhiõigust riivav õigusakt ei riku põhiõigust,

kui see on põhiseaduspärane ehk formaalselt ja materiaalselt PS-iga kooskõlas (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.03.2009 otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 26).

KOHTU PÕHJENDUSED

6. RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaselt tunnistab Politsei- ja Piirivalveamet soetamisloa või relvaloa

kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam sama seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb

sama seaduse § 36 lg 1 p-s 1–7, 9 või 10 või § 40 lg-s 1 nimetatud asjaolu.

RelvS § 36 lg 1 p 7 kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on

väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist,

hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise

eest.

RelvS § 46 lg 1 kohaselt peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas

või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalve-

ametiga. Lisaks võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on

kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.

RelvS § 891 lg 1 kohaselt karistatakse relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise,

hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise,

veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või nõuetele

mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga.

7. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja karistas 28.05.2025 kiirmenetluse otsusega (dtl 7–9)

väärteoasjas nr 2317,24,010596 kaebajat RelvS § 891 lg-s 1 kvalifitseeritud väärteo toime-

panemise eest. Kaebaja väärtegu seisnes selles, et ta ei hoidnud relva relvahoiukoha aadressil,

ei teavitanud vastustajat õigeaegselt uuest relvahoiukoha aadressist ja vastustajal puudus

informatsioon, millisel aadressil kaebaja relva hoidis. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja

vaidlustas 28.05.2025 kiirmenetluse otsuse ning Harju Maakohus jättis 19.06.2025 otsusega

asjas nr 4-25-2277 (dtl 27) kaebaja kaebuse rahuldamata. Harju Maakohtu otsus on jõustunud.

8. Vastustaja 04.08.2025 otsuses on relvaloa kehtetuks tunnistamise alus ja põhjus selgelt

välja toodud. Kaebaja suhtes relvaloa kehtetuks tunnistamine ei ole ebaproportsionaalne, vaid

RelvS-ist tulenev vältimatu tagajärg väärteo toimepanemisele. Relvaloa kehtetuks

tunnistamisel ei ole oluline ohu suurus. Riigikohus on leidnud, et isik, keda on relva või

laskemoona käitlemise nõuete rikkumise eest kriminaal- või väärteo korras karistatud, on

seetõttu alati tekitanud vähemalt abstraktse ohu isikute elule ja tervisele, riigi julgeolekule ja

avaliku korrale (Riigikohtu 18.06.2019 otsus asjas nr 5-19-26, p 47).

9. Väärteomenetluses on tuvastatud, et 03.12.2024 ei asunud kaebaja relv relvahoiukoha

aadressil Xxxxxxxx xx-x, Tallinn. Viidatud aadressil elav üürnik teatas, et kaebaja ei ela sellel

aadressil vähemalt aasta. Samal päeval teavitas kaebaja vastustajat, et ta on vahepeal mitu

korda kolinud ning tema viimane aadress oli Xxxxxx xxx xxx-xx, Tallinn (dtl 7).

3(6)

3-25-2755

10. Relvaloa omaja on kohustatud teavitama vastustajat relva hoiukoha asukoha muutumisest

seitsme tööpäeva jooksul ning kui ei esine RelvS § 42 lg-s 5 sätestatud välistatavaid

asjaolusid, muudab vastustaja andmed relvaloal 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates

(RelvS § 42 lg 1 p 2, lg-d 2, 5). Praegusel juhul esitas kaebaja vastustajale relvaloa andmete

muutmise taotluse 12.12.2024, milles teavitas relva hoiukoha uueks aadressiks Xxxxxx xxx

xxx-xx, Tallinn (dtl 48–50). Kuna kaebaja ei olnud elanud relva hoiukoha aadressil Xxxxxxxx

xx-x, Tallinn juba vähemalt aasta aega, siis on 12.12.2024 taotlus relva hoiukoha muutmiseks

esitatud hiljem kui seaduses sätestatud seitse tööpäeva. Kaebaja relv ei asunud relvahoiukoha

aadressil ja kaebaja ei teavitanud vastustajat relva hoiukoha muutmisest. Seetõttu rikkus ta

RelvS § 46 lg-s 1 sätestatud nõuet.

11. Kaebaja väidab, et relv oli turvaliselt hoiustatud, kõrvalistele isikutele kättesaamatu ning

puudus oht avalikule korrale ja turvalisusele. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei

hoidnud kaebaja tulirelva aadressil Xxxxxx xxx xxx-xx, Tallinn tingimustes, mis tagab selle

säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistab sellele kõrvalise isiku juurdepääsu (dtl 31).

Kohtule esitatud politseijaoskonna juhi ettekandest nähtub, et kaebaja relva asukoht oli teada

kõrvalisele isikule (kaebaja ema) ja kaebaja ise sellel aadressil ei viibinud (dtl 54). Kaebaja ei

vaidle sellele asjaolule vastu, kuid leiab, et tema ema on usaldusväärne isik, kelle teadmine

relva asukohast ei kujutanud reaalset ohtu (dtl 42).

12. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks, et tema relv oli turvaliselt hoiustatud

ja kõrvalisele isikule kättesaamatu. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja ema oli

teadlik relva asukohast. Relvakarp oli peidetud riidekappi, mille ukse võti oli samuti kaebaja

emale teada (dtl 54). Kaebaja ema on kõrvaline isik, kellele ei tohi relva asukoht teada olla.

Asjakohane ei ole kaebaja väide, et tema ema on usaldusväärne isik. RelvS ei erista usaldus-

väärseid ja ebausaldusväärseid kõrvalisi isikuid. Kaebaja pidi relvaloa omanikuna teadma, et

relva tuleb hoiustada selleks ette nähtud kohas ja viisil, mis välistab kõrvalise isiku

juurdepääsu sellele. Relva hoiustamine vastustajaga kooskõlastamata aadressil ja viisil, mis

võimaldas kõrvalisele isikule sellele juurdepääsu, ei ole ohutu ega turvaline. Kirjeldatud

olukord tekitab ohu avalikkusele ja loob võimaluse, et relva võib kasutada isik, kes ei ole

selleks saanud luba ega väljaõpet.

13. Kohus ei nõustu kaebajaga, et nii väärteo otsusega kui ka relvaloa kehtetuks tunnistamise

otsusega on kaebaja saanud ühe teo eest topelt karistada. Haldusmenetluslik otsus ei ole

karistus, relvaluba ei tunnistatud kehtetuks karistusena. Kaebaja relvaluba tunnistati kehtetuks,

kuna kaebaja ei vastanud enam RelvS-is ettenähtud tingimustele. Kaebaja pidi ka õigusalaseid

eriteadmisi omamata aru saama, et kui ta rikub relva hoiustamise nõudeid, siis tunnistatakse

tema relvaluba kehtetuks.

14. Kaebaja väidab, et vastustaja ei ole tekkinud ohtu täpsustatud ega konkreetsete

asjaoludega põhjendatud. Kohus on seisukohal, et RelvS § 43 lg 3 p 2 ei näe vastustajale ette

võimalust teostada kaalutlusõigust, sh arvestada väärteo asjaolusid või muid kaebajaga seotud

asjaolusid. Kui RelvS § 36 lg 1 p-s 7 nimetatud asjaolu esinemine ehk karistatus selles sättes

nimetatud tunnustele vastava väärteo eest on kindlaks tehtud, siis tuleb relvaluba kehtetuks

tunnistada.

15. Riigikohus on leidnud, et isik, keda on relva või laskemoona käitlemise nõuete rikkumise

eest kriminaal- või väärteo korras karistatud, on seetõttu alati tekitanud vähemalt abstraktse

ohu isikute elule ja tervisele, riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Ohtu ei muuda iseenesest

olematuks rikkumise vähene tähtsus, isiku väike süü või muud sarnased asjaolud. Vähetähtsa

väärteo korral on menetlejal võimalus menetlust mitte alustada ja piirduda hoiatamisega või

väärteomenetlus lõpetada. Riigikohus suunas kaalutlusõiguse teostamise väärteomenetluse

4(6)

3-25-2755

läbiviimise faasi, märkides, et kui rikkumine on väheoluline, ei ole vaja väärteomenetlust

alustada või saab alustatud väärteomenetluse lõpetada ja piirduda nõuete rikkuja

hoiatamisega. Riigikohus viitas oma varasemale praktikale sarnastes asjades ja leidis, et

seadusandjal on õigus kehtestada selliseid regulatsioone, kus relva soetamisloa või relvaloa

andjal ei ole kaalutlusõigust. Riik saab usaldada relva ja laskemoona üksnes sellisele isikule,

kelle puhul ta on veendunud, et see isik tunneb ja täidab kehtestatud käitlemisnõudeid ning ei

kasuta relvi süütegude toimepanemiseks. Isiku teadmisi relvade ja laskemoona käitlemise

nõuete kohta kontrollitakse enne relvaloa väljaandmise otsustamist relvaeksamil (RelvS § 35

lg 5). Kui isik relva või laskemoona käitlemise nõudeid rikub, võib see olla märgiks, et ta

kehtivaid nõudeid ei tunne või ei suhtu nende järgimisse vajaliku hoolsusega. Sel juhul on

preventiivsetel kaalutlustel põhjendatud relvaluba kehtetuks tunnistada ja isiku teadmisi

relvaloa väljastamisel uuesti kontrollida (Riigikohtu 18.06.2019 otsus asjas nr 5-19-26, p-d

47, 52–53).

16. Halduskohus nõustub Riigikohtu eeltoodud seisukohaga. Kui väärtegu oleks olnud vähe-

tähtis, oleks vastustajal olnud võimalus väärteo menetlust mitte alustada ja piirduda hoiata-

misega või väärteomenetlus lõpetada. Seda ei tehtud. Samuti jättis Harju Maakohus kaebaja

kaebuse rahuldamata ning väärteo otsuse muutmata. Kui karistuse määramine väärteo eest on

jõustunud, siis haldusorgan RelvS-i alusel läbi viidavas haldusmenetluses enam väärteo asja-

olusid, sh teo ohtlikkust või süü suurust hinnata ei saa.

17. RelvS § 891 lg 1 võimaldab relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise,

hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise,

veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või nõuetele

mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest karistada rahatrahviga kuni

300 trahviühikut või arestiga. Kaebajale määrati karistuseks rahatrahv 80 eurot. See tähendab,

et kaebajale määrati suhteliselt kerge karistus võttes arvesse karistusseadustiku § 57 lg 1 p-s 3

sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid. Rahaline karistus kustutatakse karistusregistri

seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel registrist, kui rahatrahvi tasumisest on möödunud 1 aasta. Pärast

karistuse kustutamist on kaebajal võimalus taotleda uuesti relvaluba.

18. Kaebaja on seisukohal, et relvaloa äravõtmine piirab kaebaja põhiseaduslikku õigust

enese kaitsele (PS § 19 ja § 20) ning harrastada laskesporti. Laskespordi harrastamine ei ole

inimese põhiõigus, mida ei tohi seaduses sätestatud alustel piirata. PS § 20 sätestab igaühe

õiguse vabadusele ja isikupuutumatusele. Kohus märgib, et kaebajalt ei ole vabadust võetud.

PS § 19 sätestab igaühe õiguse vabale eneseteostusele. Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium on 18.06.2019 otsuses asjas nr 5-19-26 asunud seisukohale, et kui isik

rikub relva või laskemoona käitlemise nõudeid, on preventiivsetel kaalutlustel põhjendatud

relvaluba kehtetuks tunnistada ja isiku teadmisi relvaloa väljastamisel uuesti kontrollida.

Riigikohus leidis, et vaidlusalused normid tagavad olukorra tasakaalustatud käsitlemise ka

ilma haldusorganile kaalutlusõiguse ettenägemise vajaduseta. Ka õigusakt, mis ei võimalda

kaalutlusõigust, võib olla PS-iga kooskõlas (p-d 49, 51–53). Eeltoodust tulenevalt ei ole

relvaloa äravõtmisega ebaseaduslikult piiratud kaebaja põhiseaduslikku õigust enesekaitsele ja

laskespordi harrastamisele.

19. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja otsus, millega tunnistati kaebaja relvaluba

kehtetuks, on põhjendatud ja õiguspärane. Seetõttu jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata.

20. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

ega ole esitanud kohtule enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

5(6)

3-25-2755

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)