2-25-17010/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Irja Koikson

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2026. a, Paide

Tsiviilasja number

2-25-17010

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K.C vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1975,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (e-post:

XXX )

Kostja: K.C (isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-post

XXX)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus (TsMS § 405 lg 1 p 7)

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi K.C vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Menetluskulud jäävad hageja, B2 Impact OÜ, kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu

kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

EDASIKAEBAMISE KORD

Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohus ei anna edasikaebamiseks luba.

Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil

(TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 10. oktoobril 2025 Pärnu Maakohtule hagi kostja K.C vastu lepingust nr

#46761134910 tuleneva põhivõlgnevuse 1510,94 eurot, intressi 224,10 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 51,63 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot väljamõistmiseks. Lisaks taotleb hageja

kostjalt välja mõista viivis alates 11. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, välja mõista kostjalt

menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja K.C 25. juulil 2022 krediidilepingu nr

#46761134910, millega krediidiandja võimaldas kostjale kasutada krediidilimiiti 1700 eurot (dtl 12-

24). Kostja kohustus lepingust tulenevaid kohustusi täitma vastavalt kokkulepitule. Kostja ei täitnud

sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis 04.03.2025

kostja e-posti aadressile XXX laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale võlgnevuse

tasumiseks täiendava tähtaja kuni 18.03.2025.

ESTO AS teavitas kostjat, et käsitleb 04.03.2025 saadetud kirjalikku teatist lepingu ülesütlemise

tahteavaldusena ning täiendava tähtaja jooksul kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping

ühepoolselt üles öelduks. Samuti ESTO AS teatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral loovutab

nõude inkassofirmale. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ning esialgne

võlausaldaja ütles lepingu erakorraliselt üles alates 19.03.2025 ning nõudis kogu võlgnevuse summas

1695,88 euro tasumist (dtl 36-38).

01.04.2025 nõudekirjas teavitas B2 Impact OÜ kostjat ESTO AS ja B2 Impact OÜ vahel sõlmitud

nõudeloovutuslepingust, millega ESTO AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded on

loovutatud B2 Impact OÜ-le. Hageja on seisukohal, et loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS

§ 170 tähenduses. Nõudekiri saadeti kostja e-posti aadressile XXX (dtl 39).

2. Pärnu Maakohus jättis 16.01.2026 hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta, kohustades

hagejat täpsustama nõuet, selgitama nõude kujunemist ja arvutuskäiku, samuti täiendavalt selgitada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitada vastavad tõendid, vajadusel esitada

nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud. Hageja 19.01.2026 esitas täiendavad selgitused, andmed ja tõendid.

3. Pärnu Maakohus võttis 20.01.2026 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostjale toimetati hagiavaldus ja 20.01.2026 menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 28.01.2026

elektrooniliselt TsMS § 3141 lg 2 kohaselt saatmisega kostja poolt kohtule avaldatud e-posti

aadressile, kostja kinnitas dokumentide isiklikult kättesaamist 28.01.2026 e-kirjaga. Kostjale hagile

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes seega 11.02.2026 kell 24.00.

Kostja kirjalikku vastust hagile ei ole esitanud, ei ole taotlenud ka vastamise tähtaja pikendamist.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Hageja esitatud varalise nõudega hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Vastavalt TsMS §-le 405 kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid.

Hageja taotles asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kostja hagile vastanud ei ole. TsMS § 405 lg 1

p 7 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata.

Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).

5. Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 25. juulil 2022 krediidikonto

lepingu nr #46761134910, millega krediidiandja võimaldas kostjale krediidilimiiti 1700 eurot (dtl

12-24), intressiga 39,9% aastas, krediidikulukuse määraga 48,63%, kogukuluga 2283,14 eurot ja

väljavõtu tasuga 3,40 eurot. Asjas ei saa olla vaidlust, et pooled sõlmisid VÕS § 402 lg 1 mõttes

tarbijakrediidilepingu: ESTO AS tegutses krediiti andes oma majandus- ja kutsetegevuses, kostja

füüsilise isikuna sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust ehk tarbijana

tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 lg 1 p 1 tähenduses.

6. Krediidikonto lepingu nr #46761134910 järgi tuli kostjal kasutusse võetud krediit tagastada 60

kuu jooksul, igakuise tagasimakse tegemise päevaks oli 15. kuupäev ning minimaalne igakuine

kasutusse võetud krediidi tagasimakse on 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse

võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot (dtl 12-24).

7. ESTO AS loovutas oma nõuded kostja vastu OÜ-le B2 Impact. OÜ B2 Impact teavitas kostjat

01.04.2025, et on sõlminud ESTO AS-iga nõudeloovutuslepingu ja omandanud kostja ja ESTO AS

vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude kostja vastu (dtl 39). Nõudekiri saadeti lepingus märgitud

kostja e-posti aadressile XXX (VÕS § 164 lg 1, § 170). Kohtule esitatud andmete pinnalt saab

järeldada, et ESTO AS nõue on kehtivalt loovutatud B2 Impact OÜ-le.

8. Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid.

Seda on kohus hagejale selgitanud 16.01.2026 puuduste kõrvaldamise määruses (dtl 50-53).

Esmalt kontrollib kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-

ga 1.

VÕS § 406² lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud

tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks

korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

Hagiavalduses hageja märkis, et kostja ja krediidiandja vahel 25.07.2022 sõlmitud krediidikonto

lepingu nr #46761134910 krediidi kulukuse määr on 48,63% aastas ning see ei ületanud krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Kohus on kohustatud kontrollima tarbijakrediidilepingu kehtivuse

eeldusi, sh krediidi kulukuse määra märkimist lepingus ja kulukuse määra õigsust. Eesti Panga poolt

25.07.2022 avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30% aastas. Seega VÕS § 406²

lg 1 kohaselt oli tarbijakrediidilepingutes krediidi kulukuse piirmäär 25.07.2022 lepingu sõlmimise

ajal 48,90% aastas (3x16,3).

9. Kohus leiab, et hageja näidatud krediidikulukuse määr ei ole õige. Lepingu ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt oli kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr

48,63% aastas (dtl 19), sama määra näitas hageja hagiavalduses. Lepingu kohaselt oli krediidi

ülekandmise tasu (väljavõtutasu) pangakontole 0 eurot, millele lisandus 0,2% ülekande summast (dtl

19), s.o kostja puhul 3,40 eurot (dtl 3). Kostja pangakontole kanti 1150 eurot 30.12.2023 (dtl 26),

300 eurot 06.11.2024 (dtl 28), 300 eurot 18.11.2024 (dtl 30), 140 eurot 25.11.2024 (dtl 32), kokku

sai kostja 1890 eurot.

Hageja avaldas, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 602,27 eurot, millest krediidiandja arvestas

põhiosa katteks 194,12 eurot, intresside katteks 363,25 eurot, kiire väljamakse tasude katteks 19,90

eurot, meeldetuletus tasude katteks 25 eurot (dtl 5).

Kohtu hinnangul on krediidikonto lepingu osaks muutunud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe kohaselt ka tingimus, mis näeb tarbijakrediidilepingust tuleneva muu tasuna ette

välkmakse tasu 15 eurot (dtl 22). Krediidi kogukulu arvutamisel tuleb seda arvesse võtta. Märgitud

tingimuste sisestamisel Finantsinspektsiooni hallatavasse minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra

kalkulaatorisse kujuneb krediidikulukuse määraks 75,24% (antav krediit 1700 eurot, aastaintress

39,9%, ühekordne lisakulu väljavõtutasu 3,40 eurot, välkmakse tasu 15 eurot, osamakseid 12).

Krediidikulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti

Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 25. juuli 2022 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% ning

kolmekordne määr oli seega 48,90%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr

75,24% ületas krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Seega VÕS § 4062 lg 1

kohaselt on 25.07.2022 sõlmitud krediidileping nr #46761134910 tühine.

10. VÕS § 4062 lg 3 kohaselt juhul, kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg 1 sätestatu kohaselt

tühine, maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta

pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi

kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu

tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva

seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise

tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

11. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise

kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses esitama

oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja

muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse

laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Arvestades krediidi maksimaalset summat

1700 eurot ja seda, et kostja pidi minimaalselt tasuma 1/60 kasutusse võetud krediidist, siis saabuks

viimase osamakse tasumise tähtpäev 15.01.2029 (eeldusel, et esimese osamakse tähtpäev oli

15.01.2024). Seega hageja väljatoodud põhiosa võlgnevuse summat ei saa kohus hagi rahuldamisel

aluseks võtta. Ümberarvestusi ei ole hageja esitanud.

12. Kohus tegi 19.02.2026 kohtunõudes hagejale ettepaneku esitada ümberarvestused, mis vastaksid

krediidiandja ja kostja vahelisele lepingule. Hageja 20.02.2026 vastuses kinnitab, et jääb 19.01.2026

esitatud arvestuse juurde ega nõustu kohtu seisukohaga, et tagasimaksete ümbermääramisel tuleks

rekonstrueerida krediidikonto lepingu algne mehhanism või hinnata lepingu ülesütlemise kehtivust

hüpoteetilise ümberarvestuse alusel.

Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja ESTO AS on määranud

tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Samuti ei ole hageja välja toonud

asjaolusid, millest nähtuvad tagastamata krediidi ning seadusjärgses määras intressi uuesti määratud

tagasimaksed 406² lg 3 järgi, sh maksete suurused ja maksete tähtajad. Seetõttu ei ole kohtul

võimalik hageja nõude põhjendatust kontrollida uuesti määratud tagasimaksete põhjal.

Kohus selgitab, et ilma ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi ka osaliselt rahuldada, sest hagi

rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle,

millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Põhivõla sissenõudmiseks

peab krediidiandja määrama VÕS § 4062 lg 3 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale

teatavaks ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid. Siin asjas

hageja ümberarvutusi esitama ei soostunud.

13. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113² lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude 35 eurot hüvitamist.

Tarbijakrediidilepingu tühisuse tõttu puudub võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulusid lepingu

alusel. Hageja ei ole hagiavalduses sissenõudmiskulude nõuet põhjendanud sellega, et kostja on

jätnud tagastamata tühise krediidilepingu alusel saadud krediidisumma ning hageja või krediidiandja

on teinud selle kohustuse rikkumise tõttu VÕS § 128 lg 3 mõistes kulusid. Hageja ei ole

põhjendanud hagiavaldust sissenõudmistoimingute tegemisega ega põhistanud toimingutega seoses

kulude tekkimist (nt postikulu, SMS-is saatmise vms kulu). Hagi ei ole selles osas asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab ka sissenõudmiskulude 35 eurot väljamõistmise nõude

rahuldamata.

Kõige eeltoodu alusel jääb hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kuna kohus

jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, ei ole

menetluses reaalselt osalenud ja tal ei ole saanud tekkida kulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda.

Seega hageja kanda jäävad tema enda menetluskulud.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude

suurust kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik