2-23-6142/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-6142

VIRU MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-23-6142

Määruse tegemise kuupäev ja koht

19. märts 2026, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus A F

vastu kahju hüvitamiseks või alternatiivselt

Sillamäe linn, J. Gagarini tn 31 vastu kahju

hüvitamiseks

Menetluse liik

Menetlustoiming

Hagita menetlus

Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja

AB

“Lietuvos

draudimas“

(registrikood 110051834)

AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood

12831829),

lepinguline

esindaja

Arvi

Luhakooder

Puudutatud isik I A F (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Sergei Ivanov

Puudutatud isik II Sillamäe linn, J. Gagarini tn

31 korteriühistu

(registrikood 80003219),

lepinguline esindaja Marina Suhnjova

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu avaldus A F vastu kahju hüvitamiseks.

2. Mõista A F (isikukood XXX) AB „Lietuvos draudimas“ AB (registrikood

110051834) „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu

kasuks välja kahju summas 5313 eurot (põhinõue) ja seisuga 19. märts 2026

sissenõutavaks muutunud viivis summas 1783,51 eurot.

3. Mõista A F AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu kasuks välja viivis alates 20. märtsist 2026 kuni põhinõude (5313 eurot)

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

ning Sillamäe linn, J. Gagarini tn 31 korteriühistu menetluskulud A F kanda.

5. A F menetluskulud jätta tema enda kanda.

6. Mõista A F välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu kasuks menetluskulud 707 eurot.

7. Mõista A F AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu kasuks välja viivist väljamõistetud menetluskuludelt (707 eurot) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

8. Mõista A F välja Sillamäe linn, J. Gagarini tn 31 korteriühistu kasuks

menetluskulud 360 eurot.

1(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale

viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma

riigilõivu.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 24.04.2023

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale avalduse A F vastu kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilasja

saadeti kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Asi on menetlusse

võetud 26.04.2023 määrusega. 19.01.2024 võeti menetlusse avaldaja alternatiivse nõude

puudutatud isiku II vastu.

Avaldus ja avaldaja seisukohad

1. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja

korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 496245738.

Kindlustusvõtjaks on A I. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot.

15.02.2023 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 14.02.2023 XXX korteris

veekahju. Veeavarii juhtus ülemise naabri juures viiendal korrusel. Korter XXX sai

kahjustada.

Kahjuhaldus OÜ vaatas kahjustada saanud korteri nr XXX üle. K OÜ kokkuvõtte kohaselt

on üleval korteris toimunud veeavarii ning vesi voolas ca 1 tund enne seda kui see õnnestus

kinni keerata. Vesi voolas WC, vannitoa, esiku, köögi ja elutoa piirkonnas. Peale kahju oli

korteris ka osaline elektrikatkestus. Korter XXX asub hoone 3. korrusel. Kahju põhjustaja

korter nr XXX asub kindlustusvõtja korteri kohal. Välisel vaatlusel on näha, et korter XXX

siseviimistluse kahjustused on esikus, elutoas, köögis, WC-s ja vannitoas. Elutoas on

kahjustatud betoonist värvitud lagi, kus paneelide vahel on lael tume triip. Läbijooks

piirkonnas on kahjustatud ka seinas olev tapeet, mis on osaliselt lahti tulnud. Niiskusmõõtja

näitab kahjustatud lae ja seina piirkonnas liigniiskust. Vannitoas on nähtavalt lahti tulnud

laeliist, teisi nähtavaid kahjustusi vannitoas ei ole. Vannitoa kõrval WC-s on kahjustatud

seinas olev seineks. Põrandaplaadid on juba varasemalt amortiseerunud aga plaatide alla on

pääsenud vesi, mida näitab mõõtmine. Põranda pealt on eemaldatud laminaat. Esikus on

kahjustatud köögi ukse lähedal tapeeditud sein. Samas piirkonnas on kahjustatud puidust lae

2(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

alla ehitatud kapp, millel alumisel äärel on pragu sisse tulnud. Samuti on põrandale

voolanud veest kahjustatud esiku laminaat. Köögis on vesi voolanud seinakappide tagant ja

laest. Kahjustada on saanud köögi kipslaadist lagi, kus on nähtavad veejäljed. Seinakappide

tagumistel külgedel on veejäljed ning seinakappide ja töötasapinna vahel olev plaaditud

seina mõõtmine näitab liigniiskust. Vesi on pääsenud ka plaatide taha. Köögis puudub ka

ülevaatuse ajal elekter, mis on lühisesse läinud ja korgid välja löönud. Samuti on köögi osas

osaliselt lahti tulnud seinas olev tapeet.

Korteri nr XXX remondiks tegi hinnapakkumise S OÜ summas 7661,55 eurot

Kindlustusvõtja soovis rahalist hüvitist ning avaldaja ja kindlustusvõtja leppisid kokku 5313

euro suuruses hüvitises, mis avaldaja poolt tasuti. Omavastutus 200 eurot jäi

kindlustusvõtjale.

Korteriühistu akti kohaselt sai veekahju alguse korterist nr XXX, kus remonttööde käigus

purunes külmavee magistraaltoru. Puudutatud isik I on korteriomandi XXX omanik.

Avaldaja esitas 27.03.2023 puudutatud isikule I kohtuvälise kahjunõude ning palus kahju

hüvitada hiljemalt 10.04.2023, kuid seda ei hüvitatud. Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks

11.04.2023, kuna puudutatud isik I ei hüvitanud kahju antud tähtajaks. Avaldaja nõuab

lisaks põhinõudele viivist VÕS § 113 lg 1 alusel kuni kohase täitmiseni.

Avaldaja palub mõista puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja kahju summas 5313 eurot

(põhinõue), viivis põhinõudelt seisuga 24.04.2023 summas 21,40 eurot ja viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 25.04.2023 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

Avaldaja 15.06.2023 seisukohas puudutatud isiku I vastusele märgib, et pooled ei vaidle

selle üle, et avaldaja on kindlustusandja, toimus veekahju, kahju suurus oli 7661,55 eurot,

millest avaldaja hüvitas 5315 eurot, puudutatud isikule I esitati kohtuväline nõue, mida ei

täidetud, purunenud toru oli kaasomandis ning veekahju sai alguse puudutatud isiku I

korterist. Vaidlus seisneb selles, mis täpselt puudutatud isiku I korteris juhtus, milline

hooneosa purunes, kas puudutatud isik I rikkus oma kohustusi, kas nõue on esitatud õige

isiku vastu ning kas puudutatud isiku I süü on asjakohane.

Avaldaja leiab, et kuna kahju sai alguse puudutatud isiku I korterist, saab tema vastutust

eeldada. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isik I tõendanud, et ta ei rikkunud oma

kohustusi või et rikkumine oli vabandatav. Samuti peab avaldaja puudutatud isiku I väiteid

torustiku seisukorra, ventiili purunemise ja õnnetuse asjaolude kohta paljasõnalisteks,

ebaselgeteks või vastuolulisteks ning leiab, et esitatud fotod ei tõenda olulisi asjaolusid.

Avaldaja rõhutab, et torutööde tegemisel tuli tegutseda hoolsalt ja vältida kahju tekkimist,

eelkõige vee sulgemisega, ning puudutatud isik I ei ole selgitanud, miks seda ei tehtud.

Samuti leiab avaldaja, et puudutatud isik I ekslikult keskendub süü küsimusele, kuigi see ei

ole kahjunõude eelduseks. Puudutatud isik I leiab, et nõue tuleks esitada korteriühistule,

kuid avaldaja sellega ei nõustu ja leiab, et vastutab korteriomanik, kelle korterist kahju

alguse sai.

Samas esitab avaldaja ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus ei nõustu puudutatud isiku I

vastutusega. Sellisel juhul palub avaldaja mõista kahju välja korteriühistult, märkides, et

teatud juhtudel võib vastutus lasuda korteriühistul või olla tegemist solidaarvastutusega.

Avaldaja taotleb, et kohus esmalt hindaks puudutatud isiku I vastutust ning kui seda ei

tuvastata, siis korteriühistu vastutust.

3(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

Avaldaja teatab, et puudutatud isik I tegi avaldajale kompromisspakkumise summas 5313

eurot, mille ta tasuks kuue kuu jooksul. Avaldaja kompromisspakkumisega ei nõustunud

ning pakkus omapoolset kompromissi summas 5698, millest 5313 eurot on kahjuhüvitis;

360 eurot on avaldaja menetluskulu ning 25 eurot on pool riigilõivust. Puudutatud isik I

vastas kohtuväliselt avaldajale, et ta pakutud kompromissi vastu ei võta. Seega pidasid

pooled kompromissi osas läbirääkimisi, kuid kokkuleppele ei jõudnud.

2. Avaldaja 06.02.2024 esitatud vastuses nõustub korteriühistu seisukohaga selles, et

korteriomanikul on seadusest tulenev kaasomandi eseme alalhoiu kohustus. Riigikohus on

kaasomandieseme alalhoiu kohustuse sisutanud järgenvalt: Korteriomaniku kaasomandi osa

alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti

kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta

teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (2-18-

13649/57, p 16). Seega ei tohtinud remonttööde käigus kaasomandi eset rikkuda / lõhkuda.

Kui selgub, et kaasomandi ese on purunemisohtlik, tuleb selle kahjustumise ohust

korteriühistule viivituseta teatada. Kindel on see, et remonttöid on võimalik teostada

ohutult. Igasuguse veelekke ohu saab lihtsalt kõrvaldada, kui ajutiselt, remonttööde ajaks

veepüstik suletakse.

Puudutatud isiku I seisukohad

1. Puudutatud isik I vastuses avaldusele vaidleb avaldaja nõudele vastu. Puudutatud isik I

väidab, et veekahju ei tekkinud tema eriomandis olevatest torudest, vaid korterite vahelisel

ühisel külmaveetorustikul asuvast vanast ventiilist, mis oli paigaldatud 20–25 aastat tagasi.

Tema hinnangul kuulub ventiil kaasomandisse ning selle korrashoiu eest vastutab

korteriühistu, mitte korteri nr XXX omanik.

Puudutatud isiku I sõnul tekkis rike ventiili väljavahetamise käigus, kui vana sulgeventiil

purunes. Ta väidab, et tööde teostaja tegutses hoolsalt ning võttis kasutusele kõik

võimalikud meetmed lekke kiireks lokaliseerimiseks. Puudutatud isik I märgib, et

korteriühistu juhatust ja hooldusettevõtet teavitati koheselt, kuid nemad viivitasid ühise

veekraani sulgemisega. Vesi suleti alles 50–55 minuti pärast, mis tema hinnangul põhjustas

kahju ulatusliku suurenemise.

Puudutatud isik I leiab, et tema ei ole kahju tekkimises süüdi ning vastutus lasub

korteriühistul, kes ei reageerinud õigeaegselt. Seetõttu vaidleb ta kindlustusandja esitatud

nõudele vastu.

2. 07.02.2024 seisukohas puudutatud isik I märgib, et ei vaidle vastu avaldaja kirjeldatud

asjaolule, et 04.02.2023 juhtus tema korteris, tualettruumis, remonditööde käigus avarii.

Kahjustada sai külmaveetorustiku sulgventiil enne veearvestit. Remonttööde käigus vahetati

vana veetoru uue vastu (vasktoru) ja paigaldati uus ventiil. Avaldaja pöördus 27.03.2023

puudutatud isiku poole võlanõudega, milles on märgitud kahjusumma 5313 eurot. Järgmisel

päeval pöördus puudutatud isik I avaldaja poole kirjaga. Tema palus põhjendada nõude

suurust, esitades seda tõendavad dokumendid ja fotod. Avaldaja ei vastanud puudutatud

isiku I pöördumisele, ei esitanud tõendavaid dokumente ja fotosid ning 24.04.2023 koostati

avaldus, mis esitati kohtule. Puudutatud isik leiab, et kõnealust konflikti oleks saanud

lahendada kohtuvälise menetluse teel. Seetõttu peavad menetluskulud jääma avaldaja kanda.

3. Puudutatud isik I on 07.02.2024 ja 31.05.2025 dokumentides pakkunud sõlmida

kompromissi, et ta tasub avaldajale põhinõude 5313 eurot kuue kuu jooksul, avaldaja loobub

viivise nõudest ja menetluskulud jäävad osaliste endi kanda.

4(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

Puudutatud isiku II seisukohad

1. Korteriühistu ei nõustu puudutatud isiku I väitega. Korteriühistu süü tekitanud kahjus

puudub. Korteriühistu arvab, et süü on täiesti korteri XXX korteriomaniku oma.

14.02.2023 korteris, mis asub aadressil XXX, korteriomanikule kuuluva äravoolutoru

sulguri remontide tööde käigus tekkis veeleke. Töid teostas korteriomanik iseseisvalt.

Remondist korteriomanik pole teavitanud korteriühistut ja ei ole kaasanud AS-t M, mis

teenindab korteriühistut lepingu alusel. Töid teostas korteriomaniku tuttav töötaja.

Korteriühistul oli võimatu ette näha tagajärjed, mis oleksid võinud tekkida pärast

kolmandate isikute veesurve all veevärki sekkumise, kuna korteri XXX korteriomanik

korteriühistu ei teavitatud tööde teostamisest 14.02.2023 oma korteris. Töö käigus purunes

kraan ning kuna seni teadmata põhjustel jäi veevarustus kinni keeramata, siis uputati all

olevad korterid. Korteri 55 omanik puudus töö ajal korterist. Avariiabi AS M ja korteriühistu

juhatuse liige panid veetorud kinni alles siis, kui all olevad naabrid helistasid korteriühistu

juhatuse esimehele ja teavitasid nende korterites toimunud uputusest. Peatoru vigastada ei

saanud.

2. Korteriühistu 21.04.2024 esitatud kirjalikus seisukohas väidab, et puudutatud isik I on

juhtumi asjaolusid moonutanud ning jätnud olulise osa sündmustest esitamata. Korteriühistu

hinnangul toimus 14.02.2023 veekahju seetõttu, et puudutatud isik I korraldas oma korteris

torustiku remondi, mille käigus plaaniti vana toru asendada vasktoruga. Remonditööde

käigus murdis puudutatud isiku I poolt palgatud töötaja vee sulgemisel sulgeventiili, mille

tagajärjel hakkas vesi püstikust korterisse voolama ning põhjustas üleujutuse nii korteris nr

XXX kui ka alumises korteris nr XXX.

Korteriühistu vaidleb vastu puudutatud isiku I väitele, et töötaja võttis tarvitusele kõik

meetmed lekke kiireks lokaliseerimiseks. Korteriühistu sõnul ei teavitanud ei töötaja ega

korteriomanik viivitamata juhatust ega avariiteenust, mistõttu sai juhatus avariist teada alles

korteri nr XXX omaniku kaudu, kui vesi oli juba pikemat aega voolanud. Korteriühistu

rõhutab, et selline ulatuslik kahju ei saa tekkida mõne minuti jooksul.

Samuti lükkab korteriühistu ümber väite, et juhatus ei tegutsenud piisavalt kiiresti.

Korteriühistu kinnitab, et juhatuse esimees sulges külmavee püstiku umbes viie minuti

jooksul pärast teate saamist ning kutsus kohale avariiteenuse, kes koostas vastava akti. Seega

ei ole põhjendatud väide, et viivitus oli juhatuse või teenindusorganisatsiooni tegevusetuse

tagajärg.

Korteriühistu ei nõustu ka puudutatud isiku I seisukohaga, et vastutus lasub üksnes

korteriühistul põhjusel, et ventiil asub kaasomandis. Korteriühistu selgitab, et seaduse

kohaselt võivad korteriühistu ja korteriomanik vastutada kolmanda isiku ees solidaarselt

ning vastutuse jaotumisel tuleb arvestada kohustuse rikkumise raskust ja riski, mille eest iga

isik vastutab.

Korteriühistu leiab, et puudutatud isik I on rikkunud oma kohustusi, kuna ta teostas

remonditöid hooletult ega rakendanud vajalikke ennetavaid meetmeid, näiteks ei palunud

vee sulgemist kogu püstikus, kuigi torustik oli vana ja avariiohtlik. Samuti jättis ta avarii

tekkimisel viivitamata teavitamata juhatuse ja avariiteenuse, mis suurendas kahju ulatust.

5(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

Korteriühistu hinnangul on täidetud kõik kahju hüvitamise eeldused, kuna puudutatud isik I

rikkus kohustust, vastutab rikkumise eest, kahju on tekkinud, see on hõlmatud kaitse-

eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Sellest tulenevalt leiab

korteriühistu, et kahju tuleb hüvitada puudutatud isikul I täies ulatuses, käsitledes teda

solidaarvõlgnikuna. Korteriühistu palub jätta alternatiivnõude rahuldamata.

Menetluse korraldamine

Viru Maakohus 18.12.2025 määrusega määras asja lahendamise kirjalikus menetluses,

selgitas osalistele õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormist ning määras tähtajad lõplike

seisukohtade ja vajalikuks peetavate tõendite esitamiseks ja esitatu suhtes seisukohtade

esitamiseks. Kohtule ei esitatud täiendavaid seisukohti ega tõendeid. Avaldaja ja puudutatud

isik II esitasid oma menetluskulude nimekirjad.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et tuleb rahuldada avaldus puudutatud isiku I

vastu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja

kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses

läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel

kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis

tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi

on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-

19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises

menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas

loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.

Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab

kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

Avaldaja nõue tuleneb korteris aadressil XXX toimunud kahjujuhtumist. Veeuputuse

tagajärjel said kahjustada elutoa lagi, seinad; koridori põrand ja seinad; köögi lagi seinad ja

põrand; WC lagi ja seinad; vannitoa lagi. Kahju sai alguse ülemise naabri korterist nr XXX,

kus remontööde käigus oli tekkinud külmaveetoru leke, mida tõendab korteriühistu esimehe

akt kahju põhjuse kohta. Korteri nr XXX asukohaga XXX omanik on A F (dtl 20).

Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX (dtl 41 – 43).

Kahjustatud korteri nr XXX siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise S OÜ

summas summale 7661,55 eurot (dtl 49 – 50). Kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada

ning saada hüvitist rahalise hüvitisena. Avaldaja hüvitas korteri nr XXX omanikule kahju

5313 eurot (maksekorraldus dtl 18). Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja

kanda.

6(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

Kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu 5313 euro

ulatuses on avaldajale üle läinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab

avaldaja viivise väljamõistmist.

Puudutatud isik I vaidleb nõudele vastu. Ei vaidle vastu asjaoludele, et 04.02.2023 juhtus

tema korteris, tualettruumis, remonditööde käigus avarii. Kahjustada sai külmaveetorustiku

sulgventiil enne veearvestit. Remonttööde käigus vahetati vana veetoru uue vastu (vasktoru)

ja paigaldati uus ventiil. Leiab, et kahju lähtus kaasomandi esemest, seega kahju eest

vastutab korteriühistu. Samal ajal tegi puudutatud isik I korduvalt ettepaneku sõlmida

kompromiss põhinõude ulatuses, mis tähendab, et ta sisuliselt nõustus kahju hüvitamisega

täies mahus.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning

§-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik I) kahju hüvitamist,

kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-173-12, p 15):

• teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);

• kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Samas otsuses on Riigikohus märkinud, et kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda

kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi

eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on

kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks

kellelegi kahju. Korteriomanik vastutab teise korteriomaniku ees olukorras, kus

korteriomandi omanik on oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades tahtlikult või

hooletusest kahjustanud kaasomandi eset ja sellega põhjustanud teisele korteriomanikule

kahju. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset

(eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike

kahjustamisest hoidumise kohustus). Kolleegium leidis, et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette

korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul

kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad

korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul

õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi

kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks

eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus).

Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu

isiku (nt KrtS §-s 26 sätestatud valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise

eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115 jt). Need isikud võivad VÕS § 137 lg 1 järgi

vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga juhul, kui on tuvastatud, et

rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust,

mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu

7(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

(korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). Korteriomandite kaasomandi

osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu

kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid,

remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike

määratud seisukorras.

Asjas on tõendamist leidnud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku I korterist nr

XXX aadressil XXX. 22.07.2025 kahjuteatest (dtl 44) nähtub, et 14.02.2023 juhtus

kahjujuhtum korteris nr XXX aadressil XXX. Kahjuteatest selgub, et veeavarii juhtus naabri

üleval 5. korrusel. Tund aega vesi voolas alla. Kindlustatud korter asub 3. korrusel.

Kahjustada WC ja vannituba, köök sh mööbel, esik. Suur tuba sai ka veekahjustusi. KÜ on

teavitatud. Vesi on suletud. Peale avariid oli elektri katkestus.

Kindlustusandja 22.02.2023 koostatud ülevaatuse aktist ja arvamusest kahju põhjuse kohta

nähtub, et kahjustada on saanud korteri nr XXX siseviimistlus. Kahjustused on esikus,

elutoas, köögis, WC-s ja vannitoas (dtl 45 – 46, dtl 47 – 48).

Et veekahju sai alguse puudutatud isiku I korterist on tõendatud ka korteriühistu juhatuse

esimehe aktiga (dtl 19), kes kinnitab, et 04.02.2023 toimus korteris nr XXX remonttööde

ajal külmavee magistraaltoru kahjustamine, mille tagajärjel sai korter XXX veekahjustuse.

Avarii põhjuseks oli remonttööde käigus surve all oleva vee magistraaltoru kahjustamine.

Remonttöid teostati ilma, et oleks KÜ-d ja tema haldusfirmat remondist teavitatud ning

veevarustust suletud. Korteri nr XXX kahjustused on tõendatud fotodega (dtl 11 – 17).

Korteri nr XXX asukohaga XXX (registriosa nr XXX8) omanik on A F (dtl 20).

Korteri nr XXX remonttööde käigus murdis puudutatud isiku I poolt tellitud töötaja vee

sulgemisel sulgeventiili, mille tagajärjel hakkas vesi püstikust korterisse voolama.

Puudutatud isik I märgib, et torustik on paigaldatud ligikaudu 20-25 aastat tagasi. Torustik ei

põhjustanud pika kasutusaja väljavaates töökindlust, purunes torustiku väljavahetamise katse

tulemusena vana sulgeventiil. Õnnetus on olnud ventiiliga, mis on paigaldatud enne

veearvestit, s.o. korteriomanikele kuuluva ühise külmaveetoru haru juures.

Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 4 lg 1 kohaselt on eriomandi ese

ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad,

mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit

või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KrtS § 4 lg 3

järgi ei ole eraomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse

tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need

asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. KrtS § 4 lg 4 kohaselt on

korteriomandi kaasomandi osa esemeks maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole

ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis.

Kohus nõustub puudutatud isikuga I selles, et eriomandi eseme hulka ei kuulu hoone

külmaveetorustiku ventiil. See kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse. KrtS § 34 lg 2

järgi valitsetakse korteriomanike kaasomandi üle korteriühistu kaudu ning KrtS § 12 lg 1

kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad

kohustusi seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt

kuuluvad kaasomandi eseme tavapärase valitsemise hulka kaasomandi eseme tavapärane

korrashoid ja remont.

8(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

Riigikohus on otsuses nr 2-18-13649 märkinud, et kahjustatud korteri omanikul on võimalik

nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise

korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest.

Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises

korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Korteriomaniku vastutab teise korteriomaniku ees

olukorras, kus korteriomandi omanik on oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades

tahtlikult või hooletusest kahjustanud kaasomandi eset ja sellega põhjustanud teisele

korteriomanikule kahju. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras

eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades

hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest

tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike

kahjustamisest hoidumise kohustus). Kolleegium leidis, et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette

korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul

kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad

korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul

õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi

kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks

eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus).

Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu

isiku (nt KrtS §-s 26 sätestatud valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise

eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115 jt). Need isikud võivad VÕS § 137 lg 1 järgi

vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga juhul, kui on tuvastatud, et

rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust,

mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu

(korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). Korteriomandite kaasomandi

osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu

kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid,

remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike

määratud seisukorras.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane, kui

kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1

p 5). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050

lg 1).

Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et torutööde tegemisel tuli tegutseda hoolsalt ja vältida

kahju tekkimist, eelkõige vee sulgemisega. Korteriühistu samuti leiab, et puudutatud isik I

on rikkunud oma kohustusi, kuna ta teostas remonditöid hooletult ega rakendanud vajalikke

ennetavaid meetmeid, ei palunud vee sulgemist kogu püstikus, kuigi torustik oli vana ja

avariiohtlik. Samuti jättis ta avarii tekkimisel juhatuse ja avariiteenistuse viivitamata

teavitamata, mis omakorda suurendas kahju ulatust.

Asjas on tõendamist leidnud, et veelekke põhjuseks oli puudutatud isiku I korteris teostatud

remonttöö, mille käigus purunes külmaveetorustiku sulgventiil enne veearvestit.

Remonditööd tellis puudutatud isik I, mitte korteriühistu. Seega toimus töö tema huvides ja

tema vastutusel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et korteriomanik vastutab ka siis, kui

kahju põhjustas tema poolt tellitud töö tegija ning vastutus ei sõltu sellest, kas rikkumine oli

tahtlik või hooletu — vastutus eeldub. Puudutatud isik I ei esitanud andmeid selle kohta,

milliseid meetmeid tema või tööde teostaja oli enne remonttööde alustamist rakendanud

9(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

võimalike veekahjustuste vältimiseks. Kohus nõustub avaldaja ja korteriühistu arvamustega,

et veelekke ohu vältimiseks tuleks remonttööde ajaks veepüstik sulgeda. Kohtu samuti leiab,

et ei ole puudutatud isik I veenvalt tõendanud, et tema või tema töötaja teativasid viivitamata

juhatust või avariiteenust avariiolukorrast. Korteriühistu teatas, et juhatus sai avariist teada

korteri 47 omaniku käest, juhatuse esimees isiklikult sulges külmavee püstiku 5 minuti

jooksul teavitamisest ja kutsus kohale M AS töötaja, kes koostas vastava akti. Teavitamise

viibimise tõttu voolas vesi pikema aja jooksul ning põhjustas ulatusliku kahju teise

korteriomaniku varale.

Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et ta poleks oma kohustusi rikkunud, et rikkumine oli

vabandatav või et kahju ei olnud ette nähtav. Seetõttu ei ole vastuväited põhjendatud ning

avaldaja nõue 5313 euro ulatuses on õigustatud.

Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest

tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg

1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu

13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele

ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille

rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab

kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule I kuuluvast korterist,

nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik I on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud

kohustust, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda

ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et

korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri

kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud

kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).

Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et kahju tekkepõhjuseks on olnud korteris

aadressil XXX väljavoolav vesi, mis voolas läbi maja konstruktsioonide alumisse korterisse,

mis sai kahjustused, ja kahjustas seega teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Kohus loeb

eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse

rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide

voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4).

Kohtule esitatud hinnapakkumisest (dtl 49 – 50) nähtub, et kahjustatud korteri aadressil

XXX remondi maksumuseks oleks 7661,55 eurot. Kindlustusvõtja omavastutuseks oli 200

eurot. Kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise hüvitisena.

Avaldaja maksis korteri nr XXX omanikule kahjuhüvitise 5313 eurot kindlustusvõtja

10(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

arvelduskontole (dtl 18). Selles summas nõuab avaldaja (kindlustusandja) puudutatud isikult

I kahju hüvitamist.

Kohus leiab, et kahju suurus on põhjendatud taotletud ulatuses, so summas 5313 eurot.

Kindlustusandja saatis 27.03.2023 puudutatud isikule I tagasinõude tekitatud kahju 5313

euro hüvitamiseks (dtl 21). Avaldaja palus hüvitise üle kanda hiljemalt 10.04.2023.

Puudutatud isik I väidab, et tema saatis 28.03.2023 avaldajale kirja. Tema palus põhjendada

nõude suurust, esitades seda tõendavad dokumendid ja fotod. Avaldaja ei vastanud

puudutatud isiku I pöördumisele, ei esitanud tõendavaid dokumente ja fotosid.

Avaldaja esitas kohtule tõendina puudutatud isikule saadetud kahjunõude koos lisadega.

Tõenditest nähtub, et koos kahjunõude kirjaga edastas avaldaja puudutatud isikule I K OÜ

koostatud kokkuvõtte ja fototabeli, hinnapakkumise ning maksekorralduse. (dtl 21 – 39).

Seetõttu on ebaselge puudutatud isiku I väide, et avaldaja ei ole talle esitanud nõude suurust

ega seda tõendavaid dokumente ja fotosid.

Puudutatud isik I ei ole kahju hüvitist tasunud. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik

tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik I ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue

muutunud sissenõutavaks alates 11.04.2023. Seega tuleb puudutatud isikult I välja mõista

kahjuhüvitis summas 5313 eurot.

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tagasinõudes palus avaldaja kahju

hüvitada hiljemalt 10.04.2023. Puudutatud isik I kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja

nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku I suhtes viivise nõue

alates 11.04.2023.

Kohus arvestab viivist perioodi 11.04.2023 kuni 19.03.2026 eest seadusjärgses määras

kindlas summas. Perioodis viivitatud päevi kokku 1074, viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määr. Sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 19.03.2026 on 1783,51

eurot, mis tuleb puudutatud isikult I välja mõista. Lisaks taotleb avaldaja TsMS § 367 alusel

edasise viivise välja mõistmist kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude puudutatud isiku I

vastu ning jätab avaldaja alternatiivse nõude korteriühistu vastu rahuldamata.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud puudutatud

isiku I kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja ja puudutatud isiku II suhtes õiglane.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas

määruses.

11(12)

Tsiviilasi nr 2-23-6142

Avaldaja ja puudutatud isik II esitasid oma menetluskulude nimekirjad. Puudutatud isik I ei

ole menetluskulude nimekirja esitanud ega esitanud seisukohad avaldaja ja puudutatud isiku

II menetluskulude osas.

Taotluse kohaselt on avaldaja kantud menetluskulud summas 827 eurot, seal hulgas riigilõiv

50 eurot, kulu õigusabile 777 eurot. Avaldajale on osutatud õigusabi 6,3 tundi, tunnihinnaga

120 eurot tund ilma käibemaksuta ja 2026. aastal tunnihinnaga 150 eurot.

Avalduse esitamiselt tuli vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg 5 tasuda riigilõivu 50 eurot.

Riigilõiv on avaldaja põhjendatud menetluskulu kooskõlas TsMS § 138 ja 139.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kulu lepingulisele esindajale 777 eurot,

ajakulu 6,3 tundi (detailne toimingute loend dtl 130). Arvestades tsiviilasja keerukust ja

mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, on avaldaja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikud kulud avalduse koostamisele ja kohtule esitamisele on 240 eurot (2

tunni ulatuses). Menetluskulude nimekirja kohaselt oli selle toimingu ajakulu 3 tundi. Kohus

leiab, et tegemist on avaldusega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja

mis on oma sisult ühetaolised. Muud avaldaja lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu on

kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Õigusabi tunnihind ei ole

ülemäärane. Avaldajale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 707 eurot (lepingulise

esiindaja kulud 657 eurot + riigilõiv 50 eurot), mille kohus mõistab vastavalt

menetluskulude jaotusele avaldaja kasuks välja puudutatud isikult I.

Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise

otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse.

Puudutatud isiku II menetluskulud on lepingulise esindaja kulu 360 eurot. Puudutatud isiku

II lepinguline esindaja on tutvunud toimiku materjalidega ja 21.04.2024 koostanud

seisukoha (3 tundi). Tunnihind on 120 eurot käibemaksuta.

Kohus leiab, et puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on

kooskõlas menetluse käiguga ning toimingule märgitud ajakulu puudub põhjus pidada

ilmselt ülemääraseks. Puudutatud isikule II hüvitamisele kuuluv menetluskulu on 360 eurot,

mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele puudutatud isiku II kasuks välja

puudutatud isikult I. Viiviste arvestamist puudutatud isik II ei taotlenud.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

12(12)