2-25-118656/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-118656

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1495,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Elisa Eesti AS-i ja Xi vahel 2.

oktoobril 2023 sõlmitud müügilepingust nr 16094772 ja nutikindlustuse lepingust nr

16094773, 23. oktoobril 2023 sõlmitud müügilepingust nr 16169308 ning 11. novembril

2023 sõlmitud müügilepingust nr 16332593 tulenev põhivõlgnevus 892,20 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 341,58 eurot.

3. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (892,20 eurot)

alates 29. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,065%

päevas.

4. Jätta menetluskulud Xi kanda.

5. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 638 eurot.

6. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (638

eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Xile toimetada tagaseljaotsus

kätte resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda

tagaseljaotsus Xile avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 24. juulil 2025 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xilt (kostja) 1238,32 euro saamiseks.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Viru Maakohtu 24. oktoobri 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja nõude

aluseks olevate tõendite esitamiseks. Hageja esitas hagiavalduse 28. oktoobril 2025 ja täpsustas

seda 13. novembril 2025. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Elisa Eesti AS-i ja kostja

vahel 2. oktoobril 2023 sõlmitud müügileping nr 16094772 ja nutikindlustuse leping nr

16094773, 23. oktoobril 2023 sõlmitud müügileping nr 16169308 ning 11. novembril 2023

sõlmitud müügileping nr 16332593. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 892,20

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 341,58 eurot ning

viivised alates 29. oktoobrist 2025 kuni põhinõude (892,20 eurot) täitmiseni lepingujärgses

määras 0,065% päevas.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

20. veebruaril 2026 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seega on praeguseks

ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on

hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 338 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 280 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud,

mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt

20 eurot (TsMS § 172 lg 9, § 484²).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal alusdokumentidega

tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade

kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele 2 tundi.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksu ei lisandu) ei ületa

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja

ajakulu vajalik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 638

eurot (280 + 20 + 338).

11. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

12. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

13. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt

4. veebruari 2026 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis

tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte

toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult

kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul

nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022,

2-20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)