3-26-807/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-807

Määruse kuupäev

19. märts 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla 13. veebruari 2026. a käskkirja nr

2-26/1-3/31 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks

tagastada äravõetud pilt

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Jätta X-i taotlus vanglalt videosalvestiste väljanõudmiseks läbi vaatamata.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seadus (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse

peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 15. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vangla 13.

veebruari 2026. a käskkirjaga nr 2-26/1-3/31. Kaebaja viitab kaebuses ettekandele nr 2-26-

154 ning distsiplinaarmenetluse protokollile nr 2-26/1-5/11. Lisaks palub kaebaja vanglalt

välja nõuda kaebaja selgitused, esitatud vastuväite, vaide ning 27. jaanuari 2026. a dokumendi

nr 6-7/2-26/519. Vanglaametnikud on korduvalt näinud kaebaja kambris olevat pilti, kus

Putinit kujutatakse kriminaalina, tegemist ei ole õigusvastase toiminguga. Kaebajale

makstakse kätte kaebuste esitamise eest, vangla tegevus on solvav, alandav ning kaebaja

terviseprobleeme süvendav. Kaebaja on varasemalt palunud oma ümberpaigutamist

Ukrainasse, et aidata Ukraina sõdureid. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist ning riigi

õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja soovib, et kohus nõuaks vanglalt

välja erinevad videosalvestised.

3-26-807

2. Tartu Vangla esitas 18. ja 19. märtsil 2026 vastusena kohtunõutele kohtueelse menetluse

materjalid ning teatas, et kaebaja esitatud vaie Tartu Vangla 13. veebruari 2026. a käskkirja nr

2-26/1-3/31 peale ning samuti vaie ära võetud pildi tagastamiseks on hetkel vangla

menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kaebaja esitatud kaebuses ei ole selgelt väljendatud nõudeid, millega kaebaja

kohtu poole pöörduda soovib. Kaebaja on kirjeldanud temaga toimunut ning leiab, et temaga

on käitutud õigusvastaselt, sest pildi äravõtmiseks pole alust ning samuti on kaebaja viidanud

sellega seonduvalt Tartu Vangla 13. veebruari 2026. a käskkirjale nr 2-26/1-3/31, millega teda

karistati Tartu Vangla kodukorra p 1.7.20 rikkumise eest noomitusega. Nimetatud sätte

kohaselt on kinnipeetaval keelatud eksponeerida, sh enda elukambris, agressorriikide

režiimiesindajate kujutisi ja sümboolikat (fotod, pildid, lipud, vapid, sümbolid vms).

Arvestades, et kaebaja tahteks on saada äravõetud pilt tagasi ning et ta ei nõustu enda

distsiplinaarkorras karistamisega mõistab kohus kaebust nii, et kaebaja soovib HKMS § 37 lg

2 p-de 1 ja 2 alusel esitada Tartu Vangla 13. veebruari 2026. a käskkirja nr 2-26/1-3/31

tühistamisnõude ning äravõetud pildi tagastamiseks kohustamisnõude. Kuigi kaebaja on

üldsõnaliselt viidanud ka väärikuse alandamisele ei käsitle kohus seda eraldi kahjunõudena,

vaid vangla tegevuse väidetava tagajärgede kirjeldusena.

4. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

5. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja tühistamiskaebuse kui ka kohustamiskaebuse lahendamiseks on

kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5. VangS §

11 lg 5 sätestab mõlema nõude puhul, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus

esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on

eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning

vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud,

rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

6. Tartu Vangla 13. veebruari 2026. a käskkirjaga nr 2-26/1-3/31 karistati kaebajat Tartu

Vangla kodukorra p 1.7.20 rikkumise eest noomitusega. Kaebaja esitas 27. jaanuaril 2026

vastuse distsiplinaarrikkumise protokollile ja taotles selle raames ka äravõetud pildi

tagastamist. Vangla jättis 27. veebruari 2026. a otsusega nr 6-7/2-26/519-2 äravõetud pildi

tagastamise taotluse rahuldamata. Kohtunõuetele esitatud vastustest selgub, et kaebaja on

vaidlustanud kahe vaidega distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kui ka otsuse, millega

jäeti ärevõetud pildi tagastamise taotlus rahuldamata. Mõlemad vaided on vangla menetluses

ehk vaideotsuseid pole veel tehtud. Seega on kaebaja algatanud asjakohase kohustusliku

kohtueelse menetluse, kuid nende osas ei ole tehtud lõplikku otsust. Arvestades vaiete

esitamise kuupäevi (4. ja 16. märts 2026) ei ole vaide esitamisest möödunud ka vaide

3-26-807

lahendamise 30-päevane tähtaeg (VangS § 1¹ lg 7). Eeltoodust lähtuvalt ei ole kaebaja

kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ja on pöördunud kohtu poole

ennatlikult.

7. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et isegi kui kaebaja on esitanud lisaks

eeltoodule vanglale ka kahjunõude, siis on sellelegi nõudele ettenähtud kohustuslik

kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8), praeguseks ei ole möödunud kahjunõude lahendamise

tähtaeg (RVastS § 18 lg 1) ning ka hüvitamisnõude esitamise tahte korral oleks hetkel

kohtusse pöördumine ennatlik.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotluseid

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning menetlustoimingu tegemiseks ehk

videosalvestiste väljanõudmiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.

10. Kaebaja on esitanud ka üldsõnalise riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva

määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse

eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv

majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

11. Kaebaja on koostanud kohtule avalduse, milles on viidatud asjakohastele kohtueelse

menetluse materjalidele ning millest on kohtule üldjoontes arusaadav kaebuse eesmärk.

Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid

menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-26-668, 3-26-667, 3-26-600, 3-26-599, 3-26-

530, 3-26-388, 3-26-97, 3-25-2810, 3-25-2699, 3-25-2650, 3-25-2314, 3-25-2206, 3-25-787,

3-25-583, 3-25-391, 3-25-295 jne). Aastate jooksul on kaebaja suutnud esitada üksnes Tartu

Halduskohtule üle 500 kaebuse ning ka see aasta ei ole varasematest erinev, sest 2026. aastal

on kaebaja suutnud Tartu Halduskohtule esitada juba 15 kaebust, mis kinnitab, et hoolimata

väidetavalt raskest tervislikust seisundist on isikul jätkuvalt hea kaebuste koostamise

võimekus. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses

selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda

initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus

kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i

taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

12. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3-26-807

Juhan Siider